aadhiyaagamam 20:1-18

  • abimelēkkidamirundhu saaraal viduvikkappadugiraal (1-18)

20  pirpaadu, aabiragaam purappattu+ negēbukku pōi kaadhēsukkum+ shūrukkum+ idaiyil kudiyirundhaar. avar kēraaril+ vaalndhuvandhapōdhu,  marubadiyum thannudaiya manaivi saaraalai thannudaiya thangai endru sonnaar.+ avar appadi sonnadhaal, kēraarin raajaa abimelēkku* aal anuppi saaraalai kondupōnaar.+  aanaal raatthiriyil abimelēkkin kanavil kadavul vandhu, “andha pennai konduvandhiruppadhaal nī saagappōgiraai.+ aval kalyaanam aanaval, innoruvanukku sondhamaanaval”+ endru sonnaar.  abimelēkku adhuvarai avalai nerungaamal* irundhadhaal kadavulidam, “yegōvaavē, oru paavamum seiyaadha janangalai nīngal kondruviduvīrgalaa?  ‘ival ennudaiya thangai’ endru avan ennidam sonnaanē; avalum avanai annan endru sonnaalē. naan ketta ennatthudanō vēndumendrō idhai seiyavillai”* endraar.  appōdhu kadavul avaridam, “nī ketta ennatthudan idhai seiyavillai endru enakku theriyum. adhanaaldhaan paavam seiyaadhapadi naan unnai thadutthēn, avalai thoduvadharku unnai vidavillai.  ippōdhu, avalai avaludaiya kanavanidamē anuppividu, avan oru thīrkkadharisi.+ avan unakkaaga ennidam mandraaduvaan,+ appōdhu nī saagaamal pilaitthukkolvaai. aanaal avalai thiruppi anuppavillai endraal, nīyum un vīttilirukkira ellaarum kandippaaga saavīrgal” endraar.  abimelēkku vidiyarkaalaiyil elundhu thannudaiya vēlaikkaarargal ellaaraiyum kūppittu, indha ellaa vishayangalaiyum sonnaar. avargal bayatthil velavelatthu pōnaargal.  pinbu abimelēkku aabiragaamai varavalaitthu, “ēn ippadi seidhaai? naan unakku enna paavam seidhēn? unnaal enmēlum en naattinmēlum evvalavu periya pali vilundhirukkum! nī seidha kaariyam konjamkūda sariyillai” endru sonnaar. 10  adhōdu, “enna ninaitthu nī ippadi seidhaai?”+ endru abimelēkku kēttaar. 11  adharku aabiragaam, “ingu irukkiravargalukku kadavulbayamē illai endrum, en manaiviyai adaivadharkaaga ennai kondruviduvaargal endrum ninaitthēn.+ 12  adhōdu, aval nijamaagavē en thangaidhaan. avalum en appaavukku pirandhavaldhaan. engal ammaadhaan vēru vēru. avalai naan kalyaanam seidhukondēn.+ 13  ennudaiya appaavin vīttilirundhu kadavul ennai purappattu pōga sonnapōdhu+ naan avalidam, ‘unakku unmaiyilēyē enmēl anbu* irundhaal, naam engu pōnaalum naan un annan endrudhaan nī solla vēndum’+ endru solli vaitthirundhēn” endraar. 14  adhanpin, abimelēkku aadumaadugalaiyum vēlaikkaarargalaiyum vēlaikkaarigalaiyum aabiragaamukku kodutthaar, avarudaiya manaivi saaraalaiyum avaridamē oppadaitthaar. 15  appōdhu abimelēkku avaridam, “ennudaiya dhēsatthil engu vēndumaanaalum nī kudiyirukkalaam” endrum sonnaar. 16  adhōdu saaraalidam, “un annanukku naan 1,000 velli kaasugal kodukkirēn.+ en nilalkūda unmēl padavillai enbadharku idhu adaiyaalamaaga irukkum. unnōdu iruppavargalukkum matra ellaarukkum idhu adaiyaalamaaga irukkum. nī kalangam illaadhaval” endru sonnaar. 17  appōdhu, aabiragaam unmai kadavulidam mandraadinaar. kadavul abimelēkkaiyum avarudaiya manaiviyaiyum avarudaiya adimai pengalaiyum gunappadutthi, avargalukku kulandhai baakkiyam thandhaar. 18  ēnendraal, aabiragaamin manaivi saaraalai abimelēkku konduvandha samayatthilirundhu avarudaiya aranmanaiyil irundha endha pennum garppamaagaadhapadi yegōvaa seidhirundhaar.+

Footnotes

idhu pelisthiya raajaakkalin pattappeyaraaga irukkalaam.
vē.vaa., “avaludan uravukollaamal.”
vē.vaa., “naan nērmaiyaana idhayatthōdum sutthamaana kaigalōdumdhaan idhai seidhēn.”
vē.vaa., “maaraadha anbu.”