appōsthalarin seyalgal 25:1-27

  • pesthuvukku munnaal pavul visaarikkappadugiraar (1-12)

    • “rōma arasanidam naan mēlmuraiyīdu seigirēn!” (11)

  • agirippaa raajaavidam pesthu aalōsanai kētkiraar (13-22)

  • agirippaa munnaal pavul (23-27)

25  maagaanatthukku vandhu aalunaraaga padhaviyētra mūndru naatkalukku pinbu, pesthu+ sesariyaavilirundhu erusalēmukku pōnaar.  mudhanmai gurumaargalum prabalamaana yūdha aangalum pavulai patri avaridam pugaar seidhaargal.+  pavulai marubadiyum erusalēmukku anuppi vaitthu thangalukku dhayavu kaattumpadi avarai vēndikkondaargal. ēnendraal, valiyil padhungiyirundhu avarai kondrupōda avargal thittam pōttirundhaargal.+  aanaal pesthu, “pavul sesariyaavilēyē kaavalil irukka vēndum. naanum sīkkiratthil angē pōvēn.  avan ēdhaavadhu thavaru seidhirundhaal, ungal thalaivargal ennōdu vandhu avanmēl kutramsaattattum”+ endru sonnaar.  pesthu ettu alladhu patthu naatkalvarai avargalōdu thangivittu sesariyaavukku pōnaar. aduttha naal nyaayatthīrppu mēdaiyil utkaarndhukondu, pavulai alaitthu varumpadi kattalai kodutthaar.  pavul ullē vandhapōdhu erusalēmilirundhu vandhirundha yūdhargal avarai sutri nindru, bayangaramaana kutrachaattugal palavatrai avarmēl sumatthinaargal. aanaal, avargalaal avatrai nirūbikka mudiyavillai.+  appōdhu pavul, “yūdhargaludaiya thiruchattatthukkō aalayatthukkō rōma arasanukkō* virōdhamaaga naan endha paavamum seiyavillai”+ endru sonnaar.  pesthu yūdhargaludaiya dhayavai pera virumbiyadhaal,+ “nī erusalēmukku vandhu, angē en munnaal indha kutrachaattugalai patri visaarikkappada virumbugiraayaa?” endru pavulidam kēttaar. 10  adharku pavul, “naan rōma arasanudaiya* nyaayatthīrppu mēdaikku munnaal nirkirēn. ingudhaan ennai visaarikka vēndum. yūdhargalukku naan endha kedudhalum seiyavillai. idhu ungalukkē nandraaga theriyavandhirukkum. 11  naan unmaiyilēyē kettavanaaga irundhu marana dhandanaikkuriya kutram ēdhaavadhu seidhirundhaal,+ saavadharkukkūda thayanga maattēn. ivargal enmēl sumatthum kutrachaattugal edhuvum unmai illaiyendraal, ennai ivargalidam oppadaikka yaarukkum urimai illai. rōma arasanidam naan mēlmuraiyīdu seigirēn!”+ endru sonnaar. 12  appōdhu, pesthu thannudaiya aalōsagar kuluvidam kalandhupēsivittu, “rōma arasanidam* nī mēlmuraiyīdu seidhirukkiraai. adhanaal rōma arasanidamē nī pōgalaam” endru sonnaar. 13  sila naatkalukku pinbu, agirippaa raajaavum pernīkkēyaalum pesthuvai sandhitthu vaaltthu solla sesariyaavukku vandhaargal. 14  avargal angē pala naatkal thangiyirundhadhaal, pavulukku edhiraana valakkai patri raajaavidam pesthu ippadi sonnaar: “pēliks kaidhiyaaga vittuchendra oru manushan irukkiraan. 15  naan erusalēmil irundhapōdhu yūdhargaludaiya mudhanmai gurumaargalum periyōrgalum* avanai patri ennidam pugaar seidhu,+ avanukku dhandanai kodukkumpadi kēttukkondaargal. 16  appōdhu naan, ‘kutramsaattappadugira endha manushanukkum kutramsaattiyavargal munnaal nērukku nēr nindru thannudaiya vaadhatthai solla vaaippu kodukka vēndum; appadi vaaippu koduppadharku munbu, kutramsaattiyavargaludaiya viruppappadi avargalidamē avanai oppadaippadhu rōmarin valakkam alla’+ endru sonnēn. 17  adhanaal avargal ingē vandhapōdhu, naan thaamadhikkaamal aduttha naalē nyaayatthīrppu mēdaiyil utkaarndhu andha manushanai konduvarumpadi kattalaiyittēn. 18  kutramsaattiyavargal elundhu pēsiyapōdhu, naan ninaittha alavukku bayangaramaana kutrachaattugal edhaiyum avanmēl avargal sumatthavillai.+ 19  thangaludaiya dheivatthai vanangum muraiyai* patriyum,+ yēsu endra manushanai patriyum mattumē pavulōdu avargalukku sila vaakkuvaadhangal irundhana. irandhupōna andha nabar innum uyirōdiruppadhaaga pavul saadhitthukkondirundhaan.+ 20  indha vivaadhatthai eppadi thīrppadhu endru theriyaamal naan kulambippōnadhaal, ‘nī erusalēmukku pōi angē indha vishayangalai patri visaarikkappada virumbugiraayaa?’ endru avanidam kēttēn.+ 21  aanaal, avan than valakkai maanbumikkavarē*+ visaaritthu thīrppalikkumvarai thannai kaavalil vaikka vēndumena mēlmuraiyīdu seidhaan. adhanaal, avanai rōma arasanidam anuppumvarai kaavalil vaikkumpadi kattalai kodutthēn” endru sonnaar. 22  adharku agirippaa, “avan pēsuvadhai naan kētka virumbugirēn”+ endru pesthuvidam sonnaar. adharku avar, “avan pēsuvadhai naalaikku nīngal kētkalaam” endru sonnaar. 23  aduttha naal agirippaavum pernīkkēyaalum aadambaramaaga visaaranai mandratthukku vandhaargal. padai thalabadhigalum nagaratthilirundha mukkiya pramugargalum avargalōdu vandhaargal. pinbu, pesthuvin kattalaippadi pavul angē konduvarappattaar. 24  appōdhu pesthu, “agirippaa raajaavē, engalōdu ingu kūdiyiruppavargalē, nīngal paarkkira indha manushanukku edhiraaga erusalēmilum ingēyum yūdhargal ellaarum ennidam muraiyittaargal, ivanai uyirōdu vittuvaikka kūdaadhendru kūchal pōttaargal.+ 25  aanaal, marana dhandanaikkuriya endha kutratthaiyum ivan seiyavillai enbadhai naan therindhukondēn.+ adhanaal ivan maanbumikkavaridam mēlmuraiyīdu seidhapōdhu, avaridam anuppa thīrmaanitthēn. 26  aanaalum, ivanai patri en ejamaanukku thittavattamaaga eludha ennidam edhuvum illai. adhanaal, nyaayavisaaranaikku piragu ivanai patri eludha enakku ēdhaavadhu vishayam kidaikkumendru ninaitthu ivanai ungal ellaarukkum munnaal, kurippaaga agirippaa raajaavē ungal munnaal, konduvandhu nirutthiyirukkirēn. 27  oru kaidhiyin mēl sumatthappattulla kutrachaattugalai patri kurippidaamalēyē avanai anuppuvadhu enakku nyaayamaaga theriyavillai” endru sonnaar.

Footnotes

nē.mo., “sīsarukkō.” sol pattiyalai paarungal.
nē.mo., “sīsarudaiya.” sol pattiyalai paarungal.
nē.mo. “sīsaridam.” sol pattiyalai paarungal.
vē.vaa., “mūppargalum.”
vē.vaa., “thangaludaiya madhatthai.”
vē.vaa., “agasthu.” idhu naangaam rōma arasanaana nīrōvin pattappeyar; indha pattappeyarai vaitthirundha mudhalaam rōma arasan aaktēviyan.