ennaagamam 5:1-31

  • thīttuppattavargal thaniyaaga vaikkappadugiraargal (1-4)

  • paavatthai otthukkolvadhum nashta īdu koduppadhum (5-10)

  • manaiviyin nadatthaiyai sandhēgikkumpōdhu seiyum thannīr sōdhanai (11-31)

5  pinbu yegōvaa mōsēyidam,  “tholunōyaaligalaiyum+ pirappuruppil olukku nōi ullavargalaiyum+ pinatthaal thīttuppattavargalaiyum+ mugaamilirundhu anuppividumpadi isravēlargalukku nī kattalai kodu.  aanaaga irundhaalum sari, pennaaga irundhaalum sari, avargalai nī anuppivida vēndum. mugaam muluvadhum thīttuppadaadhapadi avargalai angirundhu veliyē anuppa vēndum.+ ēnendraal, naan ungal matthiyil irukkirēn”+ endraar.  adhanpadi, isravēlargal avargalai mugaamukku veliyē anuppivittaargal. yegōvaa mōsēkku sonnapadiyē isravēlargal seidhaargal.  pinbu yegōvaa mōsēyidam,  “nī isravēlargalidam solla vēndiyadhu ennavendraal, ‘oru aanō pennō ēdhōvoru paavatthai seidhu yegōvaavukku dhrōgam panninaal avar kutravaaliyaaga iruppaar.+  andha paavatthai avar otthukkolla vēndum.+ kutratthukku abaraadhamaaga mulu nashta īttaiyum, adhan madhippil aindhiloru paagatthaiyum sērtthu kodukka vēndum.+ yaarukku edhiraaga kutram seidhaarō andha nabarukku adhai thara vēndum.  aanaal andha nabar irandhuvittaal, andha nashta īttai vaangikkolla avarukku nerungiya sondhakkaararum illaavittaal, adhai yegōvaavukku kodukka vēndum. adhu guruvaanavarukku sondhamaagum. adhōdu, kutram seidhavarudaiya paavatthukku parigaaramaaga guruvaanavar selutthum semmariyaattu kadaavum avarukkē sondhamaagum.+  isravēlargal guruvaanavarukku kodukkira ellaa parisuttha kaanikkaigalum+ avarukkē sondhamaagum.+ 10  ovvoruvarum kodukkira parisuttha porulgal guruvaanavarukku pōi sērum. oruvar guruvaanavarukku edhai kodutthaalum adhu guruvaanavarukkē sondhamaagum’” endraar. 11  pinbu yegōvaa mōsēyidam, 12  “nī isravēlargalidam ippadi sol: ‘oruvanudaiya manaivi nadatthaikettuppōi avanukku dhrōgam seidhirukkalaam. 13  aval vēroruvanōdu uravukondadhu+ avaludaiya kanavanukku theriyaamal irukkalaam, matravargalukkum theriyaamal irukkalaam. aval kalangappattirundhum avalukku edhiraaga saatchigal illaamalō aval kaiyum kalavumaaga pidipadaamalō irukkalaam. 14  aval appadi kalangappattirundhaalum sari, illaavittaalum sari, avaludaiya nadatthaiyai kanavan sandhēgappattaal, 15  guruvaanavaridam avalai kūttikkondu vara vēndum. adhōdu, avalukkaaga oru eppaa alavilē patthil oru pangu* baarli maavai kaanikkaiyaai konduvara vēndum. avan andha maavil ennei ūtravō saambraaniyai vaikkavō kūdaadhu. ēnendraal, adhu sandhēgatthin kaaranamaaga selutthappadugira unavu kaanikkai, kutratthai gavanatthukku konduvarum unavu kaanikkai. 16  guruvaanavar avalai kūppittu yegōvaavin munnilaiyil nirutthuvaar.+ 17  pinbu oru manpaatthiratthil sutthamaana* thannīrai edutthu, valipaattu kūdaaratthin tharaiyilulla mannil konjatthai adhil pōduvaar. 18  adhanpin avalai yegōvaavin munnilaiyil nirutthi, avaludaiya thalaimudiyai avilppaar. adhōdu, sandhēgatthin kaaranamaaga selutthappadum unavu kaanikkaiyai+ oru ninaippūttudhalaaga aval kaiyil vaippaar. saabatthai konduvarum andha kasappaana thannīrai+ guruvaanavar than kaiyil vaitthiruppaar. 19  pinbu, guruvaanavar avalai satthiyam seiya vaitthu, ippadi solla vēndum: “un kanavanukku sondhamaaga irukkum nī+ vēru endha aanōdum uravukollaamal karpullavalaaga irundhaal, indha kasappaana thannīr unakku endha saabatthaiyum konduvaraadhu. 20  nī un kanavanukku sondhamaanavalaaga irundhum nadatthaikettuppōi vēroruvanōdu uravukondirundhaal+—” 21  ‘thappu seidhirundhaal saabam varattum’ endru urudhimoli edukkumpadi avalidam guruvaanavar solvaar. pinbu guruvaanavar avalidam, “janangal unnudaiya ketta udhaaranatthai solli sabikkumpadiyum aanaiyidumpadiyum yegōvaa seiyattum. yegōvaa un thodaiyai* aluga seidhu,* un vayitrai vīnga seiyattum. 22  saabatthai konduvarum thannīr un kudalukkul pōi un vayitrai vīnga vaitthu, un thodaiyai aluga seiyattum” endru solvaar. adharku andha pen, “aamen! aamen!”* endru solla vēndum. 23  pinbu, guruvaanavar indha saabangalai oru butthagatthil eludhi andha kasappaana thannīril avatrai kaluva vēndum. 24  adhanpin, saabatthai konduvarum kasappaana thannīrai avalukku kudikka kodukka vēndum. andha thannīr avaludaiya udalukkul pōi kasappaana vilaivai undaakkum. 25  sandhēgatthin kaaranamaaga selutthappadugira unavu kaanikkaiyai+ avaludaiya kaiyilirundhu guruvaanavar vaangi yegōvaavin munnilaiyil asaivaatta vēndum. pinbu, balipīdatthin pakkatthil konduvara vēndum. 26  guruvaanavar andha unavu kaanikkaiyilirundhu oru kaippidi edutthu, mottha kaanikkaikkum adaiyaalamaaga adhai balipīdatthil erippaar.+ pinbu, andha thannīrai kudikkumpadi avalidam solvaar. 27  aval thannai kalangappadutthi than kanavanukku dhrōgam seidhirundhaal, saabatthai konduvarum andha thannīrai aval kuditthavudan adhu avalukkul pōi kasappaana vilaivai undaakkum. aval vayiru vīngum, thodai alugum, janangal matthiyil aval saabakkēdaaga iruppaal. 28  aanaal, aval thannai kalangappadutthaamal thūimaiyaaga irundhaal, appadippatta endha kēdum avalukku varaadhu. aval garppamaagi kulandhai peruvaal. 29  oru pen than kanavanukku sondhamaanavalaaga irukkumpōdhu valithavari pōi thannai kalangappadutthinaal, 30  alladhu oruvan thannudaiya manaiviyin nadatthaiyai sandhēgappattaal pinpatra vēndiya sattangal ivaidhaan.+ avan thannudaiya manaiviyai yegōvaavin munnilaiyil niruttha vēndum, guruvaanavar indha sattangalinpadi avalukku seiya vēndum. 31  appōdhu, andha manidhan kutramillaadhavanaaga iruppaan, aanaal avanudaiya manaivi andha kutratthukkaaga dhandikkappaduvaal’” endraar.

Footnotes

adhaavadhu, “sumaar oru kilō.”
nē.mo., “parisutthamaana.”
anēgamaaga, pirappu uruppai idhu kurikkalaam.
idhu oruvēlai maladiyaakkuvadhai kurikkalaam.
adhaavadhu, “appadiyē aagattum! appadiyē aagattum!”