esēkkiyēl 21:1-32

  • kadavuludaiya dhandanai thīrppin vaal uruvappadugiradhu (1-17)

  • baabilōnin raajaa erusalēmai thaakkuvaan (18-24)

  • isravēlin pollaadha thalaivan nīkkappaduvaan (25-27)

    • “un krīdatthai edutthuvidu” (26)

    • “urimaikkaarar varumvarai” (27)

  • ammōniyargalukku edhiraana vaal (28-32)

21  yegōvaa marubadiyum ennidam,  “manidhakumaaranē, erusalēmukku nēraaga un mugatthai thiruppikkondu, parisuttha idangalukku edhiraaga oru arivippu sei. isravēl dhēsatthukku edhiraaga thīrkkadharisanam sol.  isravēl dhēsatthidam ippadi sol: ‘yegōvaa solvadhu idhudhaan: “naan unnudaiya edhiriyaaga varuvēn. ennudaiya vaalai uraiyilirundhu uruvi+ unnil irukkira nīdhimaangalaiyum pollaadhavargalaiyum kondrupōduvēn.  therkilirundhu vadakkuvarai irukkira ellaa manushargalukkum edhiraaga ennudaiya vaalai uruvuvēn. ēnendraal, unnil irukkira nīdhimaangalaiyum pollaadhavargalaiyum naan kollappōgirēn.  appōdhu, vaalai uraiyilirundhu uruviyadhu yegōvaavaagiya naandhaan endru ellaa janangalum therindhukolvaargal. ennudaiya vaal marubadiyum adhan uraikku thirumbaadhu.”’+  manidhakumaaranē, nī nadukkatthōdu perumūchu vidu. avargalukkumun vēdhanaiyōdu perumūchuvidu.+  ‘ēn perumūchu vidugiraai?’ endru avargal kēttaal, ‘oru seidhi vandhiruppadhaaldhaan’ endru sol. ēnendraal, adhu kandippaaga varum. adhai kēttu ellaarum gadhikalangippōvaargal. avargaludaiya kaigal thalarndhuvidum. avargaludaiya manam sōrndhupōgum. avargaludaiya mulangaalgalil nīr valindhōdum.*+ ‘idhō, andha seidhi kandippaaga varum, adhu varaamal pōgaadhu’ endru unnadha pērarasaraagiya yegōvaa solgiraar” endraar.  yegōvaa marubadiyum ennidam,  “manidhakumaaranē, nī ippadi thīrkkadharisanam sol: ‘yegōvaa solvadhu idhudhaan: “idhō, oru vaal! kūrmaiyaakkappatta vaal!+ palapalappaakkappatta vaal! 10  ēraalamaanavargalai kondru kuvippadharkaaga adhu kūrmaiyaakkappattadhu. minnalai pōla minnuvadharkaaga palapalappaakkappattadhu”’” endru sonnaar. appōdhu janangal, “naam sandhōshappada vēndaamaa?” endru kēttaargal. aanaal kadavul, “‘endha marangalaiyum vittuvaikkaadha ennudaiya vaal ennudaiya maganudaiya sengōlai mattum vittuvaikkumaa?’+ endru kēttaar. 11  palapalappaakkuvadharkum vettuvadharkum adhu kaiyil kodukkappattadhu. dhandanai tharugiravanudaiya kaiyil koduppadharkaaga adhu kūrmaiyaakkappattadhu, palapalappaakkappattadhu.+ 12  ‘manidhakumaaranē, nī kadhari alu.+ ēnendraal, andha vaal en janangalukku edhiraaga vandhuvittadhu. adhu isravēlin thalaivargal ellaarukkum edhiraaga vandhirukkiradhu.+ avargalum ennudaiya janangalum andha vaalukku baliyaavaargal. adhanaal, vēdhanaiyil un thodaiyilē aditthukkol. 13  adhu parisōdhanai seiyappattirukkiradhu.+ andha vaal sengōlai odhukkitthallinaal ennavaagum? sengōl illaamal pōividum’+ endru unnadha pērarasaraagiya yegōvaa solgiraar. 14  ‘manidhakumaaranē, nī thīrkkadharisanam sol. un kaigalai thatti, mūndru dhadavai ‘idhō, oru vaal!’ endru sol. ellaaraiyum vetti vīltthum vaal adhu. avargalai sutriyirukkira ellaaraiyum kondru kuvikkum vaal adhu.+ 15  avargal bayatthil kulainadunguvaargal.+ niraiya pēr nagaravaasalgalil viluvaargal. naan ellaaraiyum vaalaal vetti saaippēn. adhu minnalai pōla minnum vaal! padukolai seivadharkaaga thīttappatta vaal! 16  vaalē, valadhu pakkamaaga ōngi vettu! idadhu pakkamaagavum ōngi vettu! thirumbugira pakkamellaam vettitthallu! 17  naanum kaithatti, en kōbatthai thīrtthukkolvēn.+ yegōvaavaagiya naanē idhai solgirēn” endraar. 18  yegōvaa marubadiyum ennidam, 19  “manidhakumaaranē, nī oru valiyai varaindhu kaattu. adhu oru dhēsatthilirundhu purappada vēndum. oru idatthukku vandhavudan adhu irandu valigalaaga pirindhu irandu nagarangalukku pōga vēndum. vaalōdu varugira baabilōn raajaa adhil endha valiyil pōvadhendru mudivuseiya vēndum. adhu irandaaga pirigira idatthil, dhisaikaattum kambatthai nī niruttha vēndum. 20  oru vali ammōniyargalin nagaramaana rappaavukku+ pōga vēndum. innoru vali yūdhaavilulla madhil sūlndha erusalēmukku+ pōga vēndum. 21  baabilōn raajaa andha irandu valigalum pirigira idatthil nindru kuripaarppaan. thannudaiya ambugalai kulukkippōttu, thannudaiya silaigalidam* visaarippaan. kallīralai vaitthu kuripaarppaan. 22  appōdhu, erusalēmukku pōga vēndum endru avanudaiya valadhu kaiyil kuri kidaikkum. madhil idikkum iyandhirangalai kondupōi nirutthumpadiyum, thaakkudhalai aarambikka kattalai kodukkumpadiyum, pōr mulakkam seiyumpadiyum, iyandhirangalaal nulaivaasalgalai idikkumpadiyum, sutrilum manmēdugalai eluppumpadiyum, mutrugai suvarai kattumpadiyum+ avanukku kuri kidaikkum. 23  aanaal, idhellaam poi endru avargalukku* urudhimoli kodutthavargal* ninaippaargal.+ irundhaalum, avargal seidha kutrangal baabilōn raajaavin ninaivukku varum, avan avargalai piditthukkondu pōvaan.+ 24  unnadha pērarasaraagiya yegōvaa solvadhu idhudhaan: ‘ungal kutrangal ambalamaagivittana, nīngal seidha ellaa paavangalum vettavelichatthukku vandhuvittana. ungaludaiya kutrangalai nīngalē ninaivukku konduvandhuvittīrgal. adhanaal, ippōdhu balavandhamaaga piditthukkondu pōgappaduvīrgal.’ 25  isravēlin pollaadha thalaivanē,+ padukaayam adaindhavanē, nī irudhi dhandanaiyai perappōgum naal vandhuvittadhu. 26  unnadha pērarasaraagiya yegōvaa solvadhu idhudhaan: ‘unnudaiya thalaippaagaiyai kalatru! un krīdatthai edutthuvidu!+ ellaam maarappōgiradhu.+ uyarndhavanai* thaaltthu,+ thaalndhavanai* uyartthu.+ 27  naan aatchiyai kavilppēn, kavilppēn, kavilppēn. urimaikkaarar varumvarai adhu yaarudaiya kaikkum pōgaadhu.+ naan avarukkutthaan adhai koduppēn.’+ 28  manidhakumaaranē, nī ippadi thīrkkadharisanam sol: ‘ammōniyargalai patriyum avargaludaiya palippēchugalai patriyum unnadha pērarasaraagiya yegōvaa idhai solgiraar. idhō oru vaal uruvappattirukkiradhu! kondru kuvippadharkaaga adhu uruvappattirukkiradhu. vetti vīltthavum minnalai pōl minnavum adhu thīttappattirukkiradhu. 29  kurisolgiravargal unnai patri poiyaaga kurisonnaargal, thīrkkadharisigal unnai patri poi dharisanangalai paartthaargal. aanaalum, nī pollaadhavargaludaiya pinangalōdu sērtthu kuvikkappaduvaai. avargalukku irudhi dhandanai kidaikkum naal vandhuvittadhu. 30  vaalai marubadiyum uraiyil pōdu. nī pirandha dhēsamaagiya un sondha dhēsatthil naan unnai nyaayanthīrppēn. 31  ennudaiya kōbatthai unmēl kottuvēn. adhu neruppu pōla unnai sutterikkum. alippadhil saamartthiyamulla kodūrakkaarargalin kaiyil unnai koduppēn.+ 32  nī neruppukku baliyaavaai.+ un rattham un dhēsatthil sindhi kidakkum. ini nī ninaikkappada maattaai. yegōvaavaagiya naanē idhai solgirēn’” endraar.

Footnotes

adhaavadhu, “bayatthil avargal sirunīr kalitthuviduvaargal.”
vē.vaa., “kuladheiva silaigalidam.”
anēgamaaga, “baabilōniyargalukku.”
adhaavadhu, “erusalēm janangal.”
vē.vaa., “thaalndhadhai.”
vē.vaa., “uyarndhadhai.”