lūkkaa eludhiyadhu 17:1-37

  • paavam seidhal, mannippu, visuvaasam (1-6)

  • ondrukkum udhavaadha adimaigal (7-10)

  • 10 tholunōyaaligal gunamaakkappadugiraargal (11-19)

  • kadavuludaiya arasaangatthin varugai (20-37)

    • kadavuludaiya arasaangam “ungal matthiyilēyē irukkiradhu” (21)

    • “lōtthuvin manaiviyai ninaitthu paarungal” (32)

17  pinbu, yēsu thannudaiya sīshargalidam, “makkalai paavam seiya vaikkira kaariyangal kandippaaga varum. aanaal, avai endha manushanaal varugiradhō andha manushanukku kēdudhaan varum!  indha siriyavargalil oruvarai yaaraavadhu paavam seiya vaitthaal, maavu araikkum oru kallai* avanudaiya kalutthil katti kadalil thallividuvadhē avanukku nalladhu.+  ungalai kuritthu gavanamaayirungal. ungal sagōdharan paavam seidhaal avanai echariyungal;*+ avan manam thirundhinaal avanai manniyungal.+  avan ungalukku virōdhamaaga orē naalil ēlu dhadavai paavam seidhu andha ēlu dhadavaiyum ungalidam vandhu, ‘manam thirundhivittēn’ endru sonnaal, nīngal avanai mannikka vēndum”+ endru sonnaar.  appōdhu appōsthalargal, “engaludaiya visuvaasatthai adhigamaakkungal”+ endru yēsuvidam sonnaargal.  adharku avar, “ungalukku kadugalavu visuvaasam irundhaalkūda indha musukkattai maratthai paartthu, ‘ingirundhu peyarndhupōi kadalil vērūndri nil!’ endru nīngal sonnaal adhu ungalukku kīlppadiyum.+  oru adimai vayalil uludhuvittu alladhu mandhaiyai mēitthuvittu vandhadhumē, ‘nī vandhu mudhalil saappidu’ endru endha ejamaanaavadhu solvaaraa?  adharku badhilaaga, ‘nī enakku unavu thayaar seidhu, thundai kattikkondu enakku parimaaru; naan saappittu kudittha piragu nī pōi saappittu kudikkalaam’ endrudhaanē solvaar?  kodukkappatta vēlaigalai seidhadharkaaga andha adimaikku avar nandriyullavaraaga irukka maattaardhaanē? 10  adhanaal nīngalum kodukkappatta ellaa vēlaigalaiyum seidhu mudittha pinbu, ‘naangal ondrukkum udhavaadha adimaigal; seiya vēndiya kadamaiyaitthaan seidhōm’+ endru sollungal” endraar. 11  avar erusalēmukku pōgumpōdhu, samaariyaa matrum galilēyaavin ellai valiyaaga pōnaar. 12  avar oru graamatthukkul nulaindhapōdhu, tholunōyaaligal patthu pēr avarai paartthaargal. dhūratthilirundha+ avargal elundhu nindru, 13  “yēsuvē, pōdhagarē, engalukku irakkam kaattungal!” endru satthamaaga sonnaargal. 14  avar avargalai paartthapōdhu, “nīngal pōi gurumaargalidam ungalai kaattungal”+ endru sonnaar. avargal pōikkondirundhapōdhē sutthamaanaargal.+ 15  avargalil oruvan thaan gunamaanadhai paartthu, satthamaaga kadavulai magimaippadutthikkondē thirumbi vandhaan. 16  pinbu, yēsuvin kaalil vilundhu avarukku nandri sonnaan; avan oru samaariyan.+ 17  appōdhu yēsu, “patthu pēr sutthamaakkappattaargalē, matra onbadhu pēr engē? 18  velidhēsatthai sērndha ivanai thavira vēru yaarumē kadavulai magimaippadutthuvadharku thirumbi varavillaiyaa?” endru kēttaar. 19  piragu, “nī elundhu pō; un visuvaasam unnai gunamaakkiyirukkiradhu”+ endru sonnaar. 20  kadavuludaiya arasaangam eppōdhu varum+ endru parisēyargal avaridam kēttapōdhu, “kadavuludaiya arasaangam velippadaiyaaga theriyum vidhatthil varaadhu. 21  ‘ingē paarungal!’ alladhu ‘angē paarungal!’ endru makkal sollikkondum irukka maattaargal. idhō! kadavuludaiya arasaangam ungal matthiyilēyē irukkiradhu”+ endru sonnaar. 22  pinbu avar thannudaiya sīshargalidam, “manidhakumaaranudaiya naatkalil oru naalai paarkka vēndumendru nīngal aasaippadugira kaalam varum, aanaal adhai paarkka maattīrgal. 23  makkal ungalidam, ‘angē paarungal!’ alladhu ‘ingē paarungal!’ endru solvaargal. aanaal, veliyē pōgaadhīrgal, avargalukku pinnaalum ōdaadhīrgal.+ 24  ēnendraal, vaanatthin oru munaiyilirundhu marumunaivarai minnal minnuvadhupōl manidhakumaaran+ thannudaiya naalil velippaduvaar.+ 25  irundhaalum, mudhalil avar pala paadugal pattu, indha thalaimuraiyinaraal odhukkitthallappada vēndum.+ 26  nōvaavin naatkalil+ nadandhadhu pōlavē manidhakumaaranudaiya naatkalilum nadakkum.+ 27  nōvaa pēlaikkul* nulaindha+ naalvarai makkal saappittukkondum kuditthukkondum pen edutthukkondum pen kodutthukkondum irundhaargal; peruvellam vandhu avargal ellaaraiyum alitthuppōttadhu.+ 28  lōtthuvin naatkalil+ nadandhadhu pōlavum nadakkum; makkal saappittukkondum kuditthukkondum vaangikkondum vitrukkondum nattukkondum kattikkondum irundhaargal. 29  aanaal, sōdhōm nagaratthaivittu lōtthu veliyē pōna naalil vaanatthilirundhu neruppum gandhagamum peidhu avargal ellaaraiyum alitthuppōttadhu.+ 30  manidhakumaaran velippadum naalilum appadiyē nadakkum.+ 31  andha naalil, vīttu maadiyil iruppavar than vīttil irukkira porulgalai eduppadharkaaga kīlē irangi vara vēndaam. vayalil iruppavar thaan vittuvandha porulgalai eduppadharkaaga thirumbi pōga vēndaam. 32  lōtthuvin manaiviyai ninaitthu paarungal.+ 33  thannudaiya uyirai paadhugaakka muyarchi seigiravan adhai ilandhupōvaan. aanaal, than uyirai ilappavan adhai paadhugaatthukkolvaan.+ 34  naan ungalukku solgirēn, andha iravil orē padukkaiyil irandu pēr padutthiruppaargal; avargalil oruvan alaitthukkollappaduvaan, matravan kaividappaduvaan.+ 35  orē kallil* irandu pengal maavu araitthukkondiruppaargal; orutthi alaitthukkollappaduvaal, matraval kaividappaduvaal” endru sonnaar. 36  *—— 37  appōdhu avargal, “engē, ejamaanē?” endru avaridam kēttaargal. adharku avar, “pinam engēyō angē kalugugalum vandhu kūdum”+ endru sonnaar.

Footnotes

vē.vaa., “thirigai kallai.”
vē.vaa., “kandiyungal.”
idhu kappalai pōl peridhaaga irundhadhu, aanaal nīlamaana oru pettipōl irundhadhu.
vē.vaa., “thirigai kallil.”
inaippu A3-ai paarungal.