Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

paadam 27

yegōvaavukku edhiraana kalagam

yegōvaavukku edhiraana kalagam

konja kaalatthukku piragu, isravēlargal vanaandharatthil irundha samayatthil kōraagu, thaatthaan, abiraam aagiyōrum innum 250 pērum mōsēkku edhiraaga kalagam seidhaargal. avargal mōsēyidam, ‘ungalaal naangal patta kashtamellaam pōdhum! nīngal ēn engalukku thalaivaraaga irukka vēndum? aarōn ēn engalukku thalaimai guruvaaga irukka vēndum? yegōvaa ungalōdum aarōnōdum mattumdhaan irukkiraaraa? makkal ellaarōdumdhaan irukkiraar’ endru sonnaargal. avargal seidhadhu yegōvaavukku pidikkavillai. avargal thanakku edhiraagavē kalagam seidhadhaaga yegōvaa ninaitthaar.

mōsē kōraaguvidamum avarōdu vandhavargalidamum, ‘naalaikku valipaattu kūdaaratthukku vaarungal. ungaludaiya dhūbakkarandiyil dhūbapporulai nirappi konduvaarungal. yegōvaa yaarai thērndhedutthirukkiraar enbadhai avarē namakku kaattuvaar’ endru sonnaar.

aduttha naal, kōraaguvum 250 aatkalum mōsēyai paarppadharkaaga valipaattu kūdaaratthukku pōnaargal. gurumaargalai pōla dhūbatthai eritthaargal. appōdhu yegōvaa, ‘kōraaguvaiyum avanudaiya aatkalaiyum vittu thalli pōngal’ endru mōsēyidamum aarōnidamum sonnaar.

valipaattu kūdaaratthukku varumpadi mōsē solliyirundhum, thaatthaanum abiraamum avargaludaiya kudumbatthaarum varavillai. yegōvaa isravēlargalidam, ‘kōraagu, thaatthaan, abiraam aagiyōrudaiya kūdaarangalai vittu thalli pōngal’ endru sonnaar. udanē, isravēlargal angirundhu thalli pōnaargal. thaatthaanum abiraamum avargaludaiya kudumbatthaarum thangal kūdaaratthukku veliyē nindraargal. appōdhu, avargal nindrukondirundha idam thidīrendru irandaaga pilandhadhu. avargal ellaarum appadiyē būmikkul pudhaindhupōnaargal. valipaattu kūdaaratthil nindrukondirundha kōraaguvaiyum 250 aatkalaiyum vaanatthilirundhu neruppu vandhu eritthuppōttadhu.

piragu yegōvaa mōsēyidam, ‘ovvoru kōtthiratthin thalaivaridamirundhum oru kōlai vaangi, avaravar peyarai adhil eludhu. lēvi kōtthiratthin kōlil aarōnudaiya peyarai eludhu. avatrai valipaattu kūdaaratthukkul vai. naan thērndhedukkiravanin kōlil pū pūkkum’ endru sonnaar.

aduttha naal, mōsē andha kōlgalai veliyē konduvandhu kōtthira thalaivargalidam kaattinaar. aarōnin kōlil pū pūtthirundhadhu, vaadhumai palangalum adhil irundhana. ippadi, aarōnai thalaimai guruvaaga thaan thērndhedutthiruppadhai yegōvaa thelivaaga kaattinaar.

‘ungalai valinadatthugiravargalukku kīlppadindhu, adipanindhu nadangal.’—ebireyar 13:17