Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

paadam 35

aan kulandhaikkaaga annaalin jebam

aan kulandhaikkaaga annaalin jebam

isravēlil elkkaanaa endra oruvar irundhaar. avarukku annaal, peninnaal endra irandu manaivigal irundhaargal. aanaal, avarukku annaalaitthaan romba pidikkum. peninnaalukku niraiya pillaigal irundhaargal. annaalukku pillaigalē illai. adhanaal, peninnaal eppōdhu paartthaalum annaalai mattamthatti pēsinaal. ovvoru varushamum, elkkaanaa than kudumbatthōdu sīlōvil irundha valipaattu kūdaaratthukku pōvaar. appadi oru dhadavai pōnapōdhu, than anbu manaivi annaal romba sōgamaaga iruppadhai avar paartthaar. adhanaal avalidam, ‘annaal, alaadhē. unakkutthaan naan irukkirēnē! naan unmēl uyiraiyē vaitthirukkirēn’ endru sonnaar.

piragu, annaal jebam seivadharkaaga angirundhu elundhu pōnaal. udhavi kēttu yegōvaavidam kenjinaal. avalaal alugaiyai adakkavē mudiyavillai. ‘yegōvaavē, nīngal enakku oru aan kulandhaiyai kodutthaal, avanai ungalukkē kodutthu viduvēn. vaalnaal muluvadhum avan ungalukku sēvai seivaan’ endru satthiyam seidhaal.

annaal thēmbi thēmbi aluvadhai thalaimai guruvaana ēli paartthaar. aval kudibōdhaiyil iruppadhaaga avar ninaitthaar. appōdhu annaal, ‘aiyaa, naan kudikkavillai. enakku oru periya prachinai irukkiradhu. adhaitthaan yegōvaavidam sollikkon­dirukkirēn’ endraal. annaalai patri thaan ninaitthadhu thappu endru ēli purindhukondaar. adhanaal avar, ‘nī kēttadhai kadavul unakku tharuvaar’ endraar. annaalukku ippōdhu konjam nimmadhiyaaga irundhadhu. aval angirundhu elundhu pōnaal. oru varushatthukkul, avalukku aan kulandhai pirandhadhu. avanukku saamuvēl endru peyar vaitthaal. annaalukku evvalavu sandhōshamaaga irundhirukkum!

yegōvaavukku koduttha satthiyatthai annaal marakkavillai. saamuvēlukku paal koduppadhai nirutthiyavudan, avanai valipaattu kūdaaratthukku kūttikkondu vandhaal. appōdhu ēliyidam, ‘aiyaa, naan kadavulidam kētta maadhiriyē avar enakku indha kulandhaiyai kodutthaar. vaalnaal muluvadhum avan yegōvaavukku sēvai seiyattum’ endru sonnaal. elkkaanaavum annaalum saamuvēlai paarkka ovvoru varushamum pōvaargal. appōdhu kaiyillaadha oru pudhu sattaiyai avanukku koduppaargal. yegōvaa annaalukku innum mūndru magangalaiyum irandu magalgalaiyum kodutthaar.

“kēttukkondē irungal, appōdhu ungalukku kodukkappadum; thēdikkondē irungal, appōdhu kandupidippīrgal.”—matthēyu 7:7