Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

adhigaaram 3

“kadavuludaiya sakthiyaal nirappappattaargal”

“kadavuludaiya sakthiyaal nirappappattaargal”

pendhekosthē naalandru kadavuludaiya sakthi poliyappattadhaal vandha palangal

appōsthalar 2:1-47-in adippadaiyil

1. pendhekosthē pandigaiyinpōdhu nilavum sūlalai vivariyungal.

 erusalēm vīdhigal vilaa kōlamaaga kaanappadugindrana. a lēviyargal allēl sangīdhangalai paada... aalaya balipīdatthilirundhu sugandha vaasanai vinnai nōkki elugiradhu. (sangīdham 113-118) vīdhigalil makkal kūttam alaimōdhikkondirukkiradhu. ēlaam, mesoppotthaamiyaa, kappatthōkkiyaa, pondhu, egipthu, rōm pōndra tholaidhūra pagudhigalilirundhu vellampōl makkal thirandu vandhirukkiraargal. b enna visēsham? idhu pendhekosthē naal, ‘mudhal vilaichalai selutthugira aruvadai pandigai naal.’ (en. 28:26) indha pandigai baarli aruvadai mudindhu gōdhumai aruvadai aarambamaavadhai arivikkiradhu. idhu oru magilchi pongum naal!

2. ki.pi. 33 pendhekosthē naal andru aachariyamaana enna sambavangal nadakkindrana?

2 ki.pi. 33-aam varushatthil... ilavēnirkaala thendral vīsum oru kaalai poludhil... onbadhu manivaakkil... vinōdhamaana oru sambavam nadakkiradhu. adhu kaalamellaam marakkamudiyaadha oru sambavam. thidīrendru “balattha kaatru vīsuvadhu pōndra sattham” vinnilirundhu mulangugiradhu. (ap. 2:2) yēsuvin sīshargal sumaar 120 pēr kūdiyirundha vīttin araiyē adhirgiradhu. pinbu, viyappūttum oru sambavam nigalgiradhu. ovvoru sīsharin thalaiyin mīdhum neruppu pōndra naavugal thenpadugindrana. c appōdhu avargal ‘kadavuludaiya sakthiyinaal nirappappattu’ vevvēru moligalil pēsugiraargal! andha araiyaivittu avargal veliyē vandhapōdhu, erusalēm vīdhigalil nadamaadi kondirukkum makkal malaitthu pōgiraargal!! “thangaludaiya moligalil [sīshargal] pēsuvadhai kēttu” avargal anaivarum aachariyatthil aalndhu pōgiraargal!!!—ap. 2:1-6.

3. (a) ki.pi. 33 pendhekosthē naalandru nadandha sambavam unmai valipaattu saritthiratthil oru mailkal endru eppadi sollalaam? (b) pēdhuru pēsiyapōdhu eppadi ‘paralōga arasaangatthin saavigalil’ ondrai payanpadutthinaar?

3 pullarikkum indha sambavam unmai valipaattu saritthiratthil oru mailkal. aam, appōdhudhaan aanmīga isravēl dhēsam pirandhadhu, adhaavadhu abishēgam seiyappattavargal adangiya kristhava sabai pirandhadhu. (galaa. 6:16) idhumattumalla, innum niraiya nadakka irukkiradhu. erusalēmukku vandha makkal munbu pendhekosthē andru pēdhuru pēsinaar; appōdhu, ‘paralōga arasaangatthin saavigalil’ mudhal saaviyai payanpadutthinaar; vevvēru dhēsatthu makkal visēsha baakkiyangalai pera andha saavigal vali thirandhu vaikkum. (mat. 16:18, 19) mudhal saavi... yūdhargalum yūdha madhatthukku maariyavargalum nalla seidhikku sevisaaikka vali thirandhu vaitthadhu, adhaavadhu kadavuludaiya sakthiyaal abishēgam seiyappaduvadharku vali thirandhu vaitthadhu. d adhanaal avargal aanmīga isravēlin oru angamaaga aavaargal. adhumattumalla, mēsiyaavin arasaangatthil raajaakkalaagavum gurumaargalaagavum aatchi seiyum vaaippai peruvaargal. (veli. 5:9, 10) kaalappōkkil, indha baakkiyam samaariyarukku... pinbu matra dhēsatthai sērndhavargalukku... valangappadum. ki.pi. 33 pendhekosthē naalandru nadandha marakkamudiyaadha sambavangalilirundhu indraiya kristhavargal enna katrukkollalaam?

“ellaarum orē idatthil kūdiyirundhaargal” (ap. 2:1-4)

4. ki.pi. 33-il thulirvida aarambittha sabaidhaan indru vēr parappi nirkum kristhava sabai endru eppadi sollalaam?

4 maadi vīttil kūdiyirundha andha 120 sīshargalilirundhudhaan, adhaavadhu kadavuludaiya sakthiyaal abishēgam seiyappatta sīshargalilirundhudhaan, kristhava sabai uruvaanadhu. (ap. 2:1) andha naal mudivadharkul aayiramaayiram pēr nyaanasnaanam petru sabaikkul sērkkappattaargal. andru thulirvida aarambittha kristhava amaippudhaan indru aalamaram pōl ulagengum vēr parappi nirkiradhu! aam, dhēvabakthiyulla aangalum pengalum adangiya oru samudhaayatthin mūlamaagatthaan, adhaavadhu indraikku irukkira kristhava sabai mūlamaagatthaan, ‘kadavuludaiya arasaangatthai patriya indha nalla seidhi ulagam muluvadhum irukkira ellaa dhēsatthaarukkum saatchiyaaga prasangikkappadugiradhu.’ saatthaanudaiya ulagirku saavumani adippadharkul indha vēlai niraivētrappadum!—mat. 24:14.

5. kristhava sabaikku thavaraamal pōvadhaal enna aasīrvaadham—andrum indrum?

5 kristhava sabai... abishēgam seiyappattavargalukkum pinvarum kaalatthil sērndhukollum ‘vērē aadugalukkum’ aanmīga nīrai vaarivalangugira ūtraagavum vilangum. (yōvaa. 10:16) sabai angatthinargal oruvarukkoruvar koduttha aadharavai paaraatti, rōma sabaikku pavul ippadi eludhinaar: “ungalai paarppadharkum, kadavul tharum anbalippai kodutthu ungalai balappadutthuvadharkum ēngugirēn. sollappōnaal, ungaludaiya visuvaasatthaal naanum ennudaiya visuvaasatthaal nīngalum, oruvarukkoruvar urchaagam pera vēndum endru ēngugirēn.”—rō. 1:11, 12.

6, 7. yēsu koduttha kattalaiyai indru kristhava sabai evvaaru niraivētri varugiradhu?

6 andrumudhal indruvarai, kristhava sabaiyin latchiyangal adhēdhaan. yēsu than sīshargalukku savaalaana vēlaiyai, adhēsamayam svaarasyamaana vēlaiyai, kodutthaar. “ellaa dhēsatthaaraiyum sīshargalaakki, paralōga thagappanin peyarilum, avarudaiya maganin peyarilum, avarudaiya sakthiyin peyarilum nyaanasnaanam kodungal. naan ungalukku kattalaiyitta ellaavatraiyum avargal kadaippidikkumpadi avargalukku katrukkodungal” endru sonnaar.—mat. 28:19, 20.

7 yegōvaavin saatchigaludaiya kristhava sabai mūlamaagavē indraikku andha vēlai niraivētrappattu varugiradhu. pala moligal pēsum vevvēru naadugalai sērndha makkalukku prasangippadhu padusavaalaana vishayamdhaan. irundhaalum, yegōvaavin saatchigal 1000-kkum adhigamaana moligalil baibil adippadaiyil thayaarikkappatta prasurangalaiyum vīdiyōkkalaiyum veliyittirukkiraargal. indru kristhava sabaiyudan sērndhu prasanga vēlaiyilum sīsharaakkum vēlaiyilum nīngal pangukolgirīrgal endraal... adhu sandhōshamaana vishayam! indraikku yegōvaavin peyarai ulagam muluvadhum arivikkum vaaippai petra konjam pēril nīngalum oruvaraaga iruppadhu eppērppatta baakkiyam!

8. kristhava sabai mūlamaaga namakku enna udhavi kidaikkiradhu?

8 indha ikkattaana kaalatthil nīngal sandhōshatthai tholaitthuvidaamal irukka ulagam muluvadhum irukkira sagōdharargalai yegōvaa kodutthirukkiraar. “anbu kaattuvadharkum nalla seyalgal seivadharkum oruvarai oruvar urchaagappadutthi, oruvarmīdhu oruvar aalndha akkarai kaatta vēndum; silar valakkamaaga sabai kūttangalukku varaamal irundhuviduvadhupōl naamum irundhuvida kūdaadhu. adharku badhilaaga, ondrukūdivandhu oruvarai oruvar urchaagappaduttha vēndum; naal nerungi varuvadhai naam endhalavukku paarkkirōmō andhalavukku oruvarai oruvar urchaagappaduttha vēndum” endru ebireya kristhavargalukku pavul eludhinaar. (ebi. 10:24, 25) aam, urchaagam kodukkavum urchaagam peravum yegōvaa namakku thandhirukkum oru anbalippudhaan kristhava sabai! eppōdhum kristhava sagōdhara sagōdharigaludan nerungiyirungal. sabai kūttangalai orupōdhum thavaravidaadhīrgal!

‘thangaludaiya moligalil avargal pēsuvadhai kēttaargal’ (ap. 2:5-13)

“kadavuludaiya magatthaana seyalgalai patri ivargal nammudaiya sondha moligalil pēsuvadhai kētkirōmē!”—appōsthalar 2:11

9, 10. vēroru moli pēsum makkalidam nalla seidhiyai solla silar eppadi thangalaiyē arppanitthirukkiraargal?

9 ki.pi. 33 pendhekosthē naalandru yūdhargal, yūdha madhatthukku maariyavargal ena kūdivandhirundha ellaa makkal matthiyil paraviya paravasa alaiyai konjam karpanai seidhu paarungal. avargalil perumbaalaanavargal oru podhu moliyai pēsiyirundhirukkalaam, oruvēlai grēkku alladhu ebireya moliyai pēsiyirundhirukkalaam. aanaal ippōdhu, ”thangaludaiya moligalil [sīshargal] pēsuvadhai kēttu thigaitthuppōnaargal.” (ap. 2:6) nalla seidhiyai thangal thaaimoliyilēyē kēttapōdhu avargal unmaiyil negilndhu pōyiruppaargal. indraikku, vevvēru moligalil pēsum varam kristhavargalukku arulappaduvadhillai enbadhu unmaidhaan. aanaal, anaitthu dhēsatthaarukkum kadavuludaiya arasaangatthai patriya seidhiyai arivikka anēgar thangalaiyē arppanitthirukkiraargal. eppadi? arugil irukkira vēru moli sabaikku alladhu vēroru naattukku pōi sēvai seivadharkaaga silar pudhiya moliyai katrukkondirukkiraargal. ivargaludaiya muyarchi anēgarin ullatthai kollaikondirukkiradhu.

10 kristīn enbavarin anubavatthai kēlungal. ivar ēlu saatchigaludan sērndhu gujaraatthi moliyai katrukkondaar. vēlai seiyum idatthil gujaraatthi pēsum oru ilam pennai sandhitthapōdhu avaludaiya moliyilēyē “vanakkam” solliyirukkiraar. adhai kēttadhum andha pennukku orē aachariyam! kristīn edharkaaga ivvalavu siramam edutthu gujaraatthi moliyai, adhuvum avvalavu kashtamaana moliyai, katrukkolgiraar endru kēttaal. kidaittha sandharppatthai payanpadutthi kristīn avalukku arumaiyaaga saatchi kodutthaar. “nīngal indha moliyai katrirukkirīrgal endraal ungalidam ēdhōvoru mukkiyamaana vishayam irukka vēndum” endru solli andha pen kristīnai paaraattinaal.

11. vēru moli pēsum makkalukkum nalla seidhiyai solla naam eppadi thayaaraaga irukkalaam?

11 unmaidhaan, ellaaraalum appadi vēroru moliyai katrukkolla mudiyaadhu. irundhaalum, vēru moli pēsubavargalukku nalla seidhiyai arivikka naam thayaaraaga irukkalaam. eppadi? JW laanguvēj aplikēshanai payanpadutthuvadhan mūlamdhaan! andha aplikēshanai payanpadutthi makkalukku vaaltthu solla nīngal katrukkollalaam. adhōdu, avargaludaiya aarvatthai thūndum sila vaartthaigalaiyum adhilirundhu therindhukollalaam. makkalukku jw.org vebsaittai kaattuvadharkum, avargaludaiya moliyil irukkum vīdiyōkkalaiyum katturaigalaiyum kaattuvadharkum nīngal palagalaam. ippadippatta karuvigalai ūliyatthil payanpadutthumpōdhu, mudhal nūtraandil irundha kristhavargalukku kidaittha adhē sandhōsham namakkum kidaikkum. makkal ellaarum ‘thangaludaiya moligalil avargal pēsuvadhai kēttu thigaitthuppōnaargalē!’

“pēdhuru . . . elundhu nindru” pēsinaar (ap. 2:14-37)

12. (a) ki.pi. 33 pendhekosthē naalandru oru arpudham nigalum enbadhai yōvēl thīrkkadharisi eppadi munnarē kurippittirundhaar? (b) yōvēl thīrkkadharisanam mudhal nūtraandil niraivērum endru ēn edhirpaarkkappattadhu?

12 vevvēru naattai sērndha makkal munnaal ”pēdhuru . . . elundhu nindru” pēsinaar. (ap. 2:14) “paladharappatta janangalmēl en sakthiyai polivēn” endru yōvēl mūlam solliya thīrkkadharisanatthai niraivētravē vēru moliyil pēsum varatthai kadavul kodutthaar endru avargalukku vilakkinaar. (yōvē. 2:28) paralōgatthukku pōgum munbu yēsu than sīshargalidam, “en thagappanidam naan vēndikkolvēn; appōdhu . . . innoru sagaayarai avar ungalukku tharuvaar” endru sonnaar. ‘kadavuludaiya sakthiyē’ andha sagaayar endrum adaiyaalam kaattinaar.—yōvaa. 14:16, 17.

13, 14. makkalin manadhai thoda pēdhuru enna seidhaar, avar pēsiya vidhatthai naam eppadi pinpatralaam?

13 pēdhuruvin irudhi vaartthaigalil urudhi theritthana: “nīngal mara kambatthil araindhu kondra indha yēsuvaiyē ejamaanaagavum kristhuvaagavum kadavul niyamitthaar enbadhai isravēl vamsatthaar ellaarum thelivaaga therindhukollattum.” (ap. 2:36) yēsu mara kambatthil kollappatta samayatthil avargalil niraiya pēr erusalēmil irukkavillai enbadhu unmaidhaan. irundhaalum, avarai kolai seidha dhēsatthai sērndhavargalaaga irundhadhaal avargalum andha paliyai ērka vēndiyirundhadhu. aanaalum, saga yūdhargalidam pēdhuru mariyaadhaiyudan pēsiyadhai, avargaludaiya idhayatthai thodum vidhatthil pēsiyadhai gavaniyungal. avargalai kandanam seivadhu avaradhu nōkkamalla, avargalai mananthirumba vaippadhē avaradhu latchiyam. pēdhuruvin vaartthaigalai kēttu avargal kōbappattaargalaa? illavē illai. adharku badhilaaga, andha vaartthaigal avargaludaiya “ullatthai thulaitthana.” adhanaaldhaan, “naangal ippōdhu enna seiya vēndum?” endru avargal kēttaargal. pēdhuruvin mariyaadhaikkuriya pēchu anēgarudaiya manadhai thottadhaal, avargal manam thirundhinaargal.—ap. 2:37.

14 pēdhuru pēsiyadhai pōla naamum idhayatthai thodum vidhatthil pēsalaam. saatchi kodukkumpōdhu, vīttukkaarar solgira ovvoru thappaana vishayatthaiyum naam thiruttha vēndumendra avasiyamillai. adharku badhilaaga, namakkum avargalukkum otthuppōgira vishayangalai patri pēsuvadhē nalladhu. vīttukkaararidam podhuvaana vishayatthai patri pēsi, pēchai aarambitthuvittaal adharkuppin kadavuludaiya vaartthaiyilirundhu saadhuriyamaaga nyaayankaatti pēsalaam. baibil satthiyangalai ippadi pakkuvamaaga edutthu sollumpōdhu nalmanamullōr nandraaga kētpaargal.

“nīngal ovvoruvarum . . . nyaanasnaanam edungal” (ap. 2:38-47)

15. (a) pēdhuru enna sonnaar, adhai kētta makkal enna seidhaargal? (b) pendhekosthē naalil nalla seidhiyai kētta aayirakkanakkaana makkal eppadi adhē naalil nyaanasnaanam edukka mudindhadhu?

15 ki.pi. 33-il, silirkka vaittha andha pendhekosthē naalil, “manam thirundhungal, . . . ovvoruvarum . . . nyaanasnaanam edungal” endru yūdhargalidamum yūdhargalaaga maariyavargalidamum pēdhuru sonnaar. (ap. 2:38) adhanaal, sumaar 3,000 pēr nyaanasnaanam edutthaargal; avargal oruvēlai erusalēmil alladhu sutruvattaaratthil irundha kulangalil nyaanasnaanam edutthirukkalaam. e avargal unarchivasappattu nyaanasnaanam edutthaargalaa? indha padhivai suttikkaatti, baibil maanavarum kristhava petrōrukku pirandha pillaigalum avasarappattu nyaanasnaanam edukkalaamaa? kūdaadhu. ki.pi. 33 pendhekosthē naalil nyaanasnaanam eduttha yūdhargalum yūdha madhatthukku maariyavargalum kadavuludaiya vaartthaiyai ērkenavē nandraaga paditthavargal... yegōvaavukku arppanitthirundha oru dhēsatthin paagamaaga irundhavargal... enbadhai manadhil vaiyungal. mēlum, avargal ērkenavē thangaludaiya bakthiyai seyalil kaattiyirundhaargal. udhaaranatthukku, varudaandhara pandigaikkaaga silar romba dhūram payanam seidhirundhaargal. adhanaal, kadavuludaiya nōkkatthai niraivētruvadhil yēsu kristhu vagittha mukkiya pangai unarndhukonda piragu, thodarndhu kadavulukku sēvai seivadharku thayaaraaga irundhaargal. aanaal ippōdhu, kristhuvin peyaril nyaanasnaanam eduttha sīshargalaaga!

16. mudhal nūtraandu kristhavargal eppadi thyaaga manappaanmaiyai kaattinaargal?

16 ivargalmīdhu unmaiyilēyē yegōvaavin aasīrvaadham irundhadhu. “yēsuvin sīshargalaaga aagiyirundha ellaarum ondraaga kūdiyirundhaargal, thangalidamirundha ellaavatraiyum podhuvaaga vaitthu payanpadutthinaargal. thangal udaimaigalaiyum sotthugalaiyum vitru, andha panatthai avaravarudaiya thēvaikku ētrapadi ellaarukkum pagirndhu kodutthaargal” endru padhivu solgiradhu. f (ap. 2:44, 45) atthagaiya anbaiyum thyaaga manappaanmaiyaiyum kaattavē unmai kristhavargal anaivarum virumbugiraargal.

17. nyaanasnaanam eduppadharku munbu oruvar ennenna padigalai edukka vēndum?

17 oruvar thannai kadavulukku arppanitthu nyaanasnaanam pera vēndumendraal, vēdhatthil solliyirukkum niraiya padigalai edukka vēndum. mudhalil kadavuludaiya vaartthaiyai patriya arivai pera vēndum. (yōvaa. 17:3) visuvaasatthai seyalil kaatta vēndum. thaangal seidha thavarugalukkaaga unmaiyilēyē varundhi, avatraivittu veliyē vara vēndum. (ap. 3:19) pinbu madham maari, adhaavadhu manam maari, kadavuludaiya viruppatthukku isaivaaga nalla seyalgalai seiya vēndum. (rō. 12:2; ebē. 4:23, 24) idhellaam seidha piragu, kadavulukku thannai arppanitthiruppadhai jebatthil solli nyaanasnaanam edukka vēndum.—mat. 16:24; 1 pē. 3:21.

18. kristhuvin sīsharaai iruppavargalukku enna vaaippu thirandhirukkiradhu?

18 kadavulukku ungalai arppanitthu, yēsu kristhuvin sīsharaai nyaanasnaanam edutthuvittīrgalaa? appadiyaanaal, ungalukku kidaitthirukkum baakkiyatthirkaaga nandriyudan irungal. kadavuludaiya sakthiyaal nirappappatta mudhal nūtraandu sīshargalai pōla, mulumaiyaaga saatchi koduppadharku... yegōvaavin viruppatthai seivadharku... nīngalum arpudhamaaga payanpadutthappadalaam!

a erusalēm—yūdha madhatthin maiyam” endra pettiyai paarungal.

b rōm—oru saamraajyatthin thalainagar” endra pettiyaiyum; “ yūdhargal—mesoppotthaamiyaavilum egipthilum” endra pettiyaiyum; “ pondhuvil kristhava madham” endra pettiyaiyum paarungal.

c paarppadharkutthaan neruppu jūvaalai pōl adhu irundhadhu. unmaiyilēyē adhu neruppu alla, ‘neruppu pōndra naavugal.’

d “‘ yūdha madhatthukku maariyavargal’—yaar?” endra pettiyai paarungal.

e idhēpōl, aagast 7, 1993-il, ukrēnin thalainagaraana kīvil nadaipetra yegōvaavin saatchigaludaiya sarvadhēsa maanaattil 7,402 pēr aaru kulangalil nyaanasnaanam edutthaargal. ellaarum nyaanasnaanam edutthu mudippadharku irandu maninēram padhinaindhu nimidam edutthadhu.

f erusalēmukku vandhavargal, aanmīga vishayangalai kūdudhalaaga therindhukolla angēyē thangivittadhaal indha tharkaaliga ērpaadu seiyappattadhu. idhu manamuvandhu kodukkappatta udhavi, podhuvudaimai kolgaiyil sēraadhu.—ap. 5:1-4.