Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

adhigaaram 11

‘sandhōshatthaalum kadavuludaiya sakthiyaalum nirappappattaargal’

‘sandhōshatthaalum kadavuludaiya sakthiyaalum nirappappattaargal’

nalla seidhikku sevikodukkaamal edhirttha aatkalidam pavul nadandhukonda vidham

appōsthalar 13:1-52-in adippadaiyil

1, 2. barnabaa matrum savulin payanatthin thanichirappu enna, appōsthalar 1:8-il irukkira thīrkkadharisanatthai eppadi avargaludaiya vēlai niraivētrum?

 andhiyōkiyaa sabaikku andha naal aanandham pongum naal. etthanaiyō thīrkkadharisigal, pōdhagargal irundhapōdhilum tholaidhūra pagudhigalil nalla seidhiyai konduselvadharku barnabaavum savulumē kadavuludaiya sakthiyaal thērndhedukkappadugiraargal. a (ap. 13:1, 2) idharku munbumkūda thagudhiyulla aangal anuppappattirukkiraargal. irundhaalum, kristhavam ērkenavē vērpiditthu paraviyirundha pagudhigalukkē andha mishanarigal pōnaargal. (ap. 8:14; 11:22) aanaal ippōdhu, nalla seidhiyai patri adhigamaaga kēlvippadaadha makkal vaalum idangalukku barnabaavum savulum anuppappadugiraargal; ivargalukku thunaiyaaga maarku endru alaikkappatta yōvaanum pōgiraar.

2 sumaar 14 varushangalukku munbu, yēsu thannudaiya sīshargalidam, “erusalēmilum yūdhēyaa muluvadhilum samaariyaavilum būmiyin ellaigal varaiyilum enakku saatchigalaaga iruppīrgal” endru solliyirundhaar. (ap. 1:8) barnabaavum savulum mishanarigalaaga sēvai seiya niyamikkappadugaiyil yēsuvin thīrkkadharisana vaartthaigal niraivēra aarambikkindrana! b

“andha vēlaikkaaga . . . odhukkivaiyungal” (ap. 13:1-12)

3. mudhal nūtraandil tholaidhūra payanangal ēn kashtamaaga irundhana?

3 indraikku paaindhu sella kaarum parandhu sella vimaanamum iruppadhaal makkal sila maninēratthilēyē pala mail dhūratthai kadandhuvida mudiyum. aanaal, ki.pi. mudhal nūtraandil irundha nilaimaiyē vēru. tharaivaliyaaga payanam seivadharku kaalgaldhaan mukkiya “vaaganam.” saalaigalum karadumuradaaga irundhana. minjippōnaal oru naalaikku 30 kilōmīttar dhūramdhaan pōga mudiyum, adharkē pōdhum pōdhum endraagividum! c irundhaalum, pavulum barnabaavum thangalukku kodukkappatta poruppai niraivētra aarvamaaga irundhaargal; adhēsamayatthil, adharku kadina muyarchiyum thyaagamum seiya vēndiyirukkum enbadhai therindhirundhaargal.—mat. 16:24.

4. (a) barnabaavaiyum savulaiyum thērndhedukka edhu valinadatthiyadhu, idharku saga visuvaasigal eppadi pradhibalitthaargal? (b) sabaiyil poruppugalai kaiyaala niyamikkappadum sagōdharargalukku naam eppadi aadharavu kaattalaam?

4 kurippaaga barnabaavaiyum savulaiyum ‘andha vēlaikkaaga odhukkivaikkumpadi’ kadavuludaiya sakthi ēn valinadatthiyadhu? (ap. 13:2) adharkaana kaaranatthai baibil solvadhillai. aanaal, ondru mattum namakku theriyum: avargalai thērndhedukkum vishayatthil kadavuludaiya sakthi valinadatthiyadhu. idhai patri andhiyōkiyaavilirundha thīrkkadharisigal matrum pōdhagargal matthiyil salasalappu undaanadhaaga baibilil endha padhivum illai. avargal mulu aadharavu therivitthaargal. avargalidam pōttiyō poraamaiyō thuliyum etti paarkkavillai; adharku badhilaaga, viradhamirundhu jebam seidha piragu, “avargal irandu pērmēlum kaigalai vaitthu avargalai anuppinaargal.” adhai paartthu, barnabaavum savulum evvalavu pūritthuppōyiruppaargal enbadhai karpanai seidhu paarungal. (ap. 13:3) adhēpōl, kangaanigal utpada poruppugalai kaiyaala sabaiyil niyamikkappadugira matra sagōdharargalukku naamum thōl kodukka vēndum. avargalmīdhu poraamaippadaamal ‘avargaludaiya ulaippin kaaranamaaga avargalai miga uyarvaaga karudhi, avargalmīdhu anbu kaatta vēndum.’—1 the. 5:13.

5. barnabaavum savulum sīppuru thīvil prasangitthadhai patri vivarikkavum.

5 andhiyōkiyaavukku pakkatthil irundha selūkkiyaa endra thuraimugamvarai nadandhupōna piragu, barnabaavum savulum sīppuru thīvukku kappalērinaargal; adhu kittatthatta 200 kilōmīttar dhūra payanam. d sīppuru thīvu barnabaavin pūrvīgamaaga irundhadhaal angē nalla seidhiyai arivikka avar adhiga aarvamaaga irundhiruppaar enbadhil sandhēgamillai. andha thīvin kilakku kadarkaraiyil amaindhulla saalami endra nagaratthukku avargal vandhusērndha piragu, avargal thulikūda kaalatthai vīnadikkavillai. udanē, “yūdhargaludaiya jebakkūdangalil kadavuludaiya vaartthaiyai arivikka aarambitthaargal.” e (ap. 13:5) barnabaavum savulum sīppuru thīvin orumunai thuvangi marumunai varai payanam seidhapōdhu, valiyil irundha mukkiya nagarangalil nalla seidhiyin vidhaiyai thūviyirukkalaam. indha mishanarigal pōna paadhaiyai vaitthu paartthaal, avargal kittatthatta 160 kilōmīttar nadandhirukkalaam.

6, 7. (a) sergiyu pavul yaar, nalla seidhiyai kētka vidaamal avarai paryēsu ēn thadutthaan? (b) paryēsuvin edhirppukku savul eppadi mutruppulli vaitthaar?

6 mudhal nūtraandil, sīppuru thīvil vaalndhavargal poimadha valipaattil ūrippōi irundhaargal. barnabaavum savulum thīvin mērku kadarkaraiyil irundha paappō nagaratthil kaal vaitthavudan indha unmai urudhiyaanadhu. angē “paryēsu endra peyarudaiya oru yūdhanai sandhitthaargal; avan oru sūniyakkaaran, pōli thīrkkadharisi. adhōdu, “rōma maanila aalunaraana sergiyu pavulōdu avan irundhaan; andha aalunar butthikkūrmai ullavaraaga irundhaar.” f mudhal nūtraandil, padittha mēdhaavigalaaga irundha rōmargal palar, ēn sergiyu pavul pōndra “butthikkūrmai ulla” manidhargalumkūda, mukkiyamaana thīrmaanangal eduppadharku perumbaalum sūniyakkaarargalaiyō jōsiyakkaarargalaiyō naadinaargal. irundhaalum, sergiyu pavul nalla seidhiyaal kavarappattu, ‘kadavuludaiya vaartthaiyai kētka aarvamaaga irundhaar.’ paryēsu endra sūniyakkaaranaal idhai porutthukkolla mudiyavillai; tholilukku ētra maadhiri elimaa endra peyarum ivanukku irundhadhu, idhan arttham “sūniyakkaaran.”—ap. 13:6-8.

7 kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhikku paryēsu edhirppu kural kodutthaan. sollappōnaal, sergiyu pavulin aalōsagar endra selvaakkumikka sthaanatthai thakka vaitthukkolvadharkaaga... yēsumīdhu ‘andha aalunar nambikkai vaippadhai thaduppadhudhaan’ avanukku orē valiyaaga therindhadhu. (ap. 13:8) aranmanai mandhiravaadhi oruvan sergiyu pavulai dhisaithiruppuvadhai paartthukkondu savul summaa irukkavillai. enna seidhaar? padhivu solvadhai gavaniyungal: “pavul endra savul kadavuludaiya sakthiyinaal niraindhavaraaga, avanai [paryēsuvai] utru paartthu, ‘ellaa vidhamaana pitthalaattamum ellaa vidhamaana akkiramamum niraindhavanē, pisaasin maganē, nīdhiyaana ellaavatrukkum pagaivanē, yegōvaavin nīdhiyaana valigalai purattippōduvadhai niruttha maattaayaa? idhō! yegōvaavin kai unakku edhiraaga vandhirukkiradhu; konja kaalatthukku nī kurudanaagi, sūriya oliyai paarkkaamal iruppaai’ endraar. andha nodiyē avanudaiya kan mangalaagi, irundupōnadhu. than kaiyai piditthu kūttikkondu pōvadharku aatkalai avan thattutthadumaari thēda aarambitthaan.” g indha arpudha sambavatthin vilaivu? “nadandhadhaiyellaam paarttha aalunar yēsuvin sīsharaaga aanaar. ēnendraal, avar yegōvaavai patriya pōdhanaiyai kēttu malaitthuppōnaar.”—ap. 13:9-12.

pavulai pōla, edhirppin matthiyilum dhairiyamaaga prasangikkirōm

8. pavulai pōla naam eppadi dhairiyatthai kaattalaam?

8 paryēsuvai kandu pavul bayappadavillai. adhēpōla naamum... nalla seidhiyai aarvatthudan kētpōrin manadhai edhirigal kedukka muyarchi seiyumpōdhu bayandhu pinvaangivida kūdaadhu. unmaidhaan, nam pēchu “eppōdhum kanivaagavum suvaiyaagavum irukka vēndum.” (kolō. 4:6) adhē nēratthil prachinaiyai thavirkka vēndum endra orē kaaranatthukkaaga, akkarai kaattum nabarukku saatchi kodukkaamal irundhuvida kūdaadhu. adhōdu, paryēsu purattiyadhai pōla ‘yegōvaavin nīdhiyaana valigalai purattugira’ poi madhatthai vettavelichamaakka anjavum kūdaadhu. (ap. 13:10) pavulai pōla satthiyatthai dhairiyamaaga arivikka vēndum; nalmanamulla aatkalin manadhai thodum vidhatthil pēsa vēndum. pavuludaiya vishayatthil nadandhadhupōl yegōvaavin aadharavu namakku palichena theriyaavittaalum, nalmanam padaittha aatkalai satthiyatthin pakkam īrkka avar thannudaiya sakthiyai payanpadutthuvaar enbadhil naam urudhiyōdirukkalaam.—yōvaa. 6:44.

“ūkkappadutthuvadharku ēdhaavadhu . . . sollungal” (ap. 13:13-43)

9. indru sabaiyai munnindru valinadatthugiravargalukku barnabaavum pavulum eppadi udhaaranamaaga irukkiraargal?

9 pavul, barnabaa, maarku endru alaikkappatta yōvaan aagiya mūndru pērum paappōvaivittu aasiyaa mainarin kadalōratthil irukkira pergēvukku pōnapōdhu, adhaavadhu sumaar 250 kilōmīttar dhūratthil irukkum pergēvukku kadal kadandhu pōnapōdhu, oru maatram nadandhadhu. appōsthalar 13:13-il, “pavulum avarōdu irundhavargalum” endru sollappattirukkiradhu. thannōdu irundhavargalai pavulē munnindru valinadatthinaar enbadhai indha vaartthaigal kaattugindrana. irundhaalum, idhai kandu barnabaa poraamaippattadhaaga baibil solvadhillai. adharku badhilaaga, kadavuludaiya viruppatthai niraivētra avargal irandu pērum sērndhē ulaitthaargal. indru sabaiyil munnindru valinadatthugira sagōdharargalukku pavulum barnabaavum sirandha udhaaranamaaga irukkiraargal. indru kristhavargal mukkiya poruppugalukkaaga pōtti pōduvadhillai. adharku badhilaaga, “nīngal ellaarum sagōdharargal” endru yēsu sonna vaartthaigalai nyaabagatthil vaitthukkolgiraargal. “thannaitthaanē uyartthugiravan thaaltthappaduvaan, thannaitthaanē thaaltthugiravan uyartthappaduvaan” endrum yēsu sonnaar.—mat. 23:8, 12.

10. pergēyilirundhu pisīdhiyaavilirundha andhiyōkiyaavukku sellum paadhaiyai patri vivariyungal.

10 pergēvukku pōna piragu pavulaiyum barnabaavaiyum vittuvittu maarku endru alaikkappatta yōvaan erusalēmukku thirumbivittaar. enna kaaranatthinaal avar thidīrena kilambi pōnaar enbadharku baibilil endha vilakkamum illai. aanaal, pavulum barnabaavum pergēyilirundhu pisīdhiyaavilirundha andhiyōkiyaavukku thangal payanatthai thodarndhaargal; idhu galaatthiyaa maagaanatthil irundha oru nagaram. indha nagaratthukku payanam seivadhu avvalavu sulabamillai, ēnendraal adhu, kadal mattatthilirundhu sumaar 3,600 adi uyaratthil irundhadhu. karadumuradaana indha malaippaadhai thirudargalukku pērpōna oru idamaagavum irundhadhu. adhumattumalla, oruvēlai indha sandharppatthil pavulukku udalnalam sariyillaamal pōyirundhirukkalaam. h

11, 12. pisīdhiyaavilirundha andhiyōkiyaavin jebakkūdatthil pēsiyapōdhu, kētkiravargalin aarvatthai pavul eppadi thūndinaar?

11 pisīdhiyaavilirundha andhiyōkiyaavukku pōna piragu, pavulum barnabaavum oru ōivunaalil jebakkūdatthukku pōnaargal. “angē kūdiyirundhavargalukku munnaal thiruchattamum thīrkkadharisigalin butthagangalum vaasikkappattana. adhan pinbu, jebakkūda thalaivargal ivargalidam aal anuppi, ‘sagōdharargalē, ingē iruppavargalai urchaagappadutthuvadharku ēdhaavadhu solla virumbinaal sollungal’ endru kēttukkondaargal.” (ap. 13:15) appōdhu, pavul elundhu nindru pēsa aarambitthaar.

12 “isravēl makkalē, kadavulbayamulla matravargalē” endru solli pavul pēsa thodanginaar. (ap. 13:16) yūdhargalum yūdha madhatthukku maariyavargalum angē irundhaargal. kadavuludaiya nōkkatthil yēsuvin paagatthai ariyaadha indha aatkaludaiya manadhai kavara pavul eppadi pēsinaar? mudhalil, yūdha dhēsatthin saritthiratthai surukkamaaga sonnaar. ‘egipthu dhēsatthil avargal anniyargalaaga kudiyirundhapōdhu, avargalai [yegōvaa] uyartthiyadhai’ patri sonnaar; vidudhalaiyaana piragu, 40 varushangalaaga ‘vanaandharatthil avargalai [kadavul] sagitthukkondadhai’ patriyum vilakkinaar. adhōdu, vaakkukkodukkappatta dhēsatthai ‘isravēlargalukku sotthaaga kodutthadhai’ patriyum vivaritthaar. (ap. 13:17-19) ōivunaal anusarippin paagamaaga satru munbu satthamaaga vaasikkappatta vēdhavasanangalai avar maraimugamaaga kurippittirukkalaam endru silar solgiraargal. appadiyendraal, ‘ellaa vidhamaana aatkalukkum ellaa vidhamaagavum aavadhu’ eppadi enbadhai pavul therindhirundhaar enbadharku idhu innoru atthaatchi.—1 ko. 9:22.

13. kētkiravargaludaiya idhayatthai thodum vidhatthil naam eppadi pēsalaam?

13 kētkiravargaludaiya manadhai thūndum vidhatthil naamum prasangikka muyarchi seiya vēndum. udhaaranatthukku, oru nabarudaiya madha pinnaniyai therindhukondaal avarudaiya aarvatthai thūndum vishayangalai patri avaridam pēsa mudiyum. adhōdu, andha nabarukku therindha baibil vasanangalai kurippittum pēsalaam. avarudaiya baibililirundhē vaasikka solvadhumkūda nalla palanai tharalaam. motthatthil, kētkiravargaludaiya idhayatthai thodum vidhatthil pēsuvadharku sirandha valigalai thēdungal.

14. (a) yēsuvai patriya nalla seidhiyai pavul eppadi pēsa aarambitthaar, enna echarippu kodutthaar? (b) pavulin pēchukku kūttatthaar eppadi pradhibalitthaargal?

14 adutthu... isravēlai aatchi seidhuvandha raajaakkalin vamsatthil ‘mītparaana yēsu’ vandhaar endrum, avarudaiya munnōdidhaan yōvaan snaanagar endrum pavul avargalukku sonnaar. piragu, yēsu eppadi kolai seiyappattaar... eppadi uyirttheluppappattaar... endrum vilakkinaar. (ap. 13:20-37) “idhai therindhukollungal: avar mūlamdhaan ungalukku paava mannippu kidaikkum . . . nīngal visuvaasam vaitthaal . . . avar mūlamaaga ungal kutrangal nīkkappadum” endraar. piragu avargalukku indha echarippaiyum kodutthaar: “thīrkkadharisigalin butthagatthil eludhappattiruppadhu ungalukku nadakkaadhapadi paartthukkollungal, ‘ēlanam seibavargalē, paarungal, aachariyappadungal, olindhupōngal; ēnendraal, ungaludaiya kaalatthil naan oru seyalai seiyappōgirēn; adhai patri yaaraavadhu ungalukku vivaramaaga sonnaalkūda nīngal adhai orupōdhum namba maattīrgal.’” pavulin pēchai kētta makkalin pradhibalippu aachariyappadatthakka vidhatthil irundhadhu. “aduttha ōivunaalilum indha vishayangalai patri thangalidam pēsumpadi angirundha makkal kēttukkondaargal” endru baibil solgiradhu. adhōdu, jebakkūdam kalaindha pinnar, “yūdhargalum yūdha madhatthukku maariya bakthiyulla aatkalum pavulukkum barnabaavukkum pinnaal pōnaargal.”—ap. 13:38-43.

“naangal matra dhēsatthu makkalidam pōgirōm” (ap. 13:44-52)

15. ōivunaalil pavul pēsiya piragu enna nadandhadhu?

15 aduttha ōivunaalinpōdhu, “kittatthatta nagaravaasigal ellaarum” pavulin pēchai kētpadharku kūdivandhaargal. aanaal, yūdhargal silar idhai kandu pongiyelundhaargal; adhanaal, “pavul sonna vishayangalukku muranaaga pēsi . . . nindhitthaargal.” appōdhu pavulum barnabaavum avargalidam dhairiyamaaga ippadi sonnaargal: “kadavuludaiya vaartthaiyai ungalukkutthaan naangal mudhalil solla vēndiyirundhadhu. aanaal nīngal adhai udharitthalli, mudivillaadha vaalvukku ungalai thagudhiyatravargalaaga aakkikkolgirīrgal! adhanaal, ippōdhu naangal matra dhēsatthu makkalidam pōgirōm. ēnendraal, ‘būmiyengum irukkiravargalukku mītpukkaana valiyai kaattuvadharkaaga unnai dhēsangalukkellaam oliyaaga niyamitthirukkirēn’ endra vasanatthil yegōvaavē engalukku kattalai kodutthirukkiraar.”—ap. 13:44-47; ēsaa. 49:6.

makkalai ‘thūndivittu, pavulaiyum barnabaavaiyum thunburutthinaargal, . . . sīshargal sandhōshatthaalum kadavuludaiya sakthiyaalum nirappappattu vandhaargal.’​—appōsthalar 13:50-52

16. mishanarigal sonna kaarasaaramaana vaartthaigalai kēttu yūdhargal enna seidhaargal, edhirppu kilambiyapōdhu pavulum barnabaavum enna seidhaargal?

16 pavul pēsiyadhai kēttukkondirundha matra dhēsatthu makkal sandhōshappattaargal; “mudivillaadha vaalvai peruvadharkētra manappaanmaiyōdu irundhavargal yēsuvin sīshargalaanaargal.” (ap. 13:48) yegōvaavai patriya seidhi andha naadu muluvadhum kaattu thī pōla paraviyadhu. aanaal, yūdhargalin pradhibalippu vitthiyaasamaaga irundhadhu. adhanaal, andha mishanarigal avargalidam... ‘kadavuludaiya vaartthai mudhalil ungalukku sollappattapōdhilum nīngal mēsiyaavai udhari thalli, kadavuludaiya nyaayatthīrppukku aalaagivittīrgal’ endru sonnaargal. nagaratthilirundha prabalamaana pengalaiyum nagaratthilirundha mukkiyamaana aangalaiyum yūdhargal thūndivittu, “pavulaiyum barnabaavaiyum thunburutthi, thangaludaiya nagaratthukku veliyē thallivittaargal.” appōdhu pavulum barnabaavum enna seidhaargal? avargal “thangal paadhatthil padindha dhūsiyai avargalukku edhiraaga udharivittu, ikkōniyaavukku pōnaargal.” atthudan pisīdhiyaavilirundha andhiyōkiyaavil kristhavam mudivukku vandhuvittadhaa? illai! andha ūril pavulin pēchai kēttu sīshargalaaga aanavargal “sandhōshatthaalum kadavuludaiya sakthiyaalum nirappappattu vandhaargal.”—ap. 13:50-52.

17-19. ennenna vidhangalil pavulaiyum barnabaavaiyum naam pinpatralaam, appadi seivadhu namakku eppadi sandhōshatthai tharum?

17 edhirppai kandum thuvanduvidaamal irundha indha mishanarigalin munmaadhiri namakku nalla paadatthai katruttharugiradhu. nalla seidhiyai solvadharku indha ulagatthil irukkira prabalamaana aatkal muttukkattai pōttaalum naam nirutthividuvadhillai. andhiyōkiyaavilirundha makkal nalla seidhiyai kētkaamal pōnapōdhu pavulum barnabaavum enna seidhaargal enbadhai gavaniyungal: ‘thangal paadhatthil padindha dhūsiyai udharitthallinaargal’—idhu kōbatthai alla, avargalukku enna nadandhaalum adharku avargal poruppalla enbadhaiyē kaattiyadhu. matravargal maaruvaargalaa illaiyaa enbadhu thangal kaiyil illai, aanaal thodarndhu prasangippadhu thangal kaiyil irukkiradhu enbadhai indha mishanarigal therindhu vaitthirundhaargal. ikkōniyaavukku pōi adhaitthaan seidhaargal!

18 andhiyōkiyaavil nalla seidhiyai kētta sīshargalai patriyenna? edhirppugal niraindha oru pagudhiyil avargal irundhadhu unmaidhaan. aanaal, avargaludaiya sandhōsham makkalin pradhibalippai saarndhirukkavillai. “kadavuludaiya vaartthaiyai kēttu adhanpadi nadakkiravargaldhaan sandhōshamaanavargal!” endru yēsu sonnaar. (lū. 11:28) pisīdhiyaavilirundha andhiyōkiyaavil vaalndha sīshargal adhaitthaan seiya urudhiyaaga irundhaargal.

19 pavulaiyum barnabaavaiyum pōla, nalla seidhiyai solvadhē nam kadamai enbadhai naam eppōdhum nyaabagatthil vaitthirukkalaam. nalla seidhiyai kētpadhum kētkaamal pōvadhum avaravar viruppam. naam sollum seidhiyai makkal ētrukkollaadhadhu pōl thōndrinaal mudhal nūtraandu kristhavargalidamirundhu naam paadam katrukkollalaam. satthiyatthin madhippai unarndhu kadavuludaiya sakthi nammai valinadattha naam anumadhitthaal, edhirppugal erimalaiyaaga veditthaalum, naam ūliyatthil sandhōsham kaanalaam.—galaa. 5:18, 22.

a pakkam 86-il, “ barnabaa—‘aarudhalin magan’” endra pettiyai paarungal.

b idharkul sīriyaavilirundha andhiyōkiyaa varai, adhaavadhu erusalēmukku vadakkē sumaar 550 kilōmīttar varai, sabaigal uruvaagiyirundhana.

c pakkam 87-il, “ tharai valiyaaga...” endra pettiyai paarungal.

d mudhal nūtraandil, oru kappal naalondrukku sumaar 150 kilōmīttar varai payanitthadhu; aanaal, idhu kaatru saadhagamaaga vīsiyapōdhudhaan. saadhagamatra sūlnilaigalil adhē dhūratthukku pōga pala naatkal edutthana.

e pakkam 89-il, “ yūdhargalin jebakkūdangalil...” endra pettiyai paarungal.

f sīppuru rōma kudiyarasin aatchippēravaiyin aadhikkatthinkīl irundhadhu. andha thīvin pradhaana nirvaagi maanila aalunaraaga irundhaar.

g idhu mudharkondu savul enbavar pavul endru alaikkappadugiraar. sergiyu pavulai gauravippadharkaaga avar indha rōma peyarai sūttikkondadhaaga silar solgiraargal. aanaal, sīppuruvilirundhu pōna piragumkūda pavul endra peyaraiyē avar vaitthukkondadhai paarkkumpōdhu adharku vēru kaaranam irukka vēndumena therigiradhu. oruvēlai “matra dhēsatthu makkalukku . . . appōsthalanaaga” iruppadharkaaga pavul endra rōma peyaraiyē avar payanpadutthiyirukkalaam. savul endra ebireya peyarin grēkka ucharippu mōsamaana artthamudaiya oru grēkka vaartthaiyai otthirundhadhaal, andha kaaranatthinaalum pavul endra peyaraiyē avar payanpadutthiyirukkalaam.—rō. 11:13.

h pala varushangalukku piragu galaatthiyarukku pavul kadidham eludhinaar. andha kadidhatthil, “enakku udalnilai sariyillaamal pōnadhaaldhaan, mudhanmudhalil ungalukku nalla seidhiyai arivikkira vaaippu enakku kidaitthadhu” endru solliyirundhaar.—galaa. 4:13.