Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

adhigaaram 26

“nīngal yaarumē uyirai ilakka maattīrgal”

“nīngal yaarumē uyirai ilakka maattīrgal”

pavul payanam seidha kappal sēdhamadaigiradhu, andha samayatthil avar balamaana visuvaasatthaiyum matra payanigalin mēl anbaiyum kaattugiraar

appōsthalar 27:1–28:10-in adippadaiyil

1, 2. pavul eppadippatta payanatthai seiyappōgiraar, adhu avarudaiya manadhil enna kēlvigalai eluppiyirukkalaam?

 “rōma arasanidamē nī pōgalaam.” aalunar pesthu sonna indha vaartthaigal pavulin manadhil ōdikkondirukkindrana; indha vaartthaigal avarudaiya edhirkaalatthaiyē thīrmaanikka irukkindrana. (ap. 25:12) ippōdhu avar rōmukku pōga irukkiraar; irandu varushangalaaga siraiyilēyē adaindhu kidandha pavulukku, indha nīnda dhūra payanam oru nalla maarudhalaaga irukkum. mundhaiya kappal payanangalinpōdhu, avarukku putthuyir thandha iniya thendral kaatrum alagiya adivaanamum avarudaiya manadhil pasumaiyaaga irukkirapōdhilum, marana vaasalai thottuvandha ninaivugalum avarudaiya kannil nilalaadugindrana. rōma arasanukkumun aajaraavadharkaaga seiyappōgira indha payanam pala kēlvigalai avarudaiya manadhil eluppiyirukkalaam.

2 pavul niraiya dhadavai “kadalil . . . aabatthugalai” sandhitthirundhaar; mūndru murai kappal vibatthil sikkiyirundhaar, oru iravum pagalum nadukkadalil thatthalitthirundhaar. (2 ko. 11:25, 26) irundhaalum, mundhaiya payanangalinpōdhu oru mishanariyaaga, sudhandhiramaaga irundhaar; aanaal indha payanatthil oru kaidhiyaaga payanam seiyappōgiraar. sesariyaavilirundhu rōmukku romba dhūram, adhaavadhu 3,000-kkum adhigamaana kilōmīttar, payanam seiyappōgiraar! avar rōmukku batthiramaaga pōi sēruvaaraa? appadiyē pōi sērndhaalum, dhandanai thīrppukku aalaavaaraa? saatthaanudaiya ulagatthin magaa vallarasarukkumun nyaayanthīrkkappaduvadhu saadhaarana vishayam illaiyē!

3. pavuludaiya thīrmaanam enna, indha adhigaaratthil naam edhai patri kalandhupēsa pōgirōm?

3 pavulai patri ēraalamaana vishayangalai therindhukonda piragu nīngal enna ninaikkirīrgal? thanakku enna aagumō ēdhu aagumō endru ninaitthu avar kavalaippattiruppaaraa? nambikkai ilandhiruppaaraa? illavē illai! kashtangal varumendru avar therindhirundhaar, aanaal endha rūbatthil varumendru therindhirukkavillai. ūliyam seivadhaal kidaikkum sandhōshatthai anubavippadhai vittuvittu avar ēn kavalai kadalil karaindhupōga vēndum? adhuvum, than kaiyil edhuvum illai endru therindha piragu? (mat. 6:27, 34) saamaaniyargalmudhal arasargalvarai ellaaridamum kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhiyai solla vēndum enbadhu yegōvaavin viruppam endru pavul therindhirundhaar. (ap. 9:15) endha kashtam vandhaalum avarudaiya viruppatthai niraivētra pavul thīrmaanamaayirundhaar. nammudaiya thīrmaanamum adhudhaanē? adhanaal, pavuludaiya udhaaranatthilirundhu naam eppadi nanmai adaiyalaam enbadhai sindhitthapadiyē indha mukkiya payanatthil avarōdu sērndhu payanam seiyalaam vaarungal!

“edhirkkaatru vīsiyadhaal . . . ” (ap. 27:1-7a)

4. pavul eppadippatta kappalil payanam seidhaar, avarudan pōna nanbargal yaar?

4 pavulum vērusila kaidhigalum rōma padai adhigaariyaana yūliyuvin kangaanippil vidappattaargal; sesariyaavukku vandhirundha vaniga kappalil anaivarum ēra vēndumena yūliyu mudivu seidhaar. aasiyaa mainarin mērku karaiyōra thuraimugamaana adhiramitthiyatthilirundhu andha kappal vandhirundhadhu. adhiramitthiyam, lesvōs thīvilirundha mitthilēnē nagarukku appaal irundhadhu. podhuvaaga, indha kappal vadakku nōkkiyum, pinbu mērku nōkkiyum payanam seidhadhu; valiyil sarakkugalai irakkikkondum ētrikkondum pōnadhu. atthagaiya kappalgal sarakku kappalgal enbadhaal, avai payanigalukku ētra kappalgalaaga irukkavillai, kaidhigalukku sollavē vēndaam! (“ kappal payanangalum vaniga pōkkuvaratthum” endra pettiyai paarungal.) andha kaidhigalukku naduvē pavuludan kuraindhadhu irandu kristhavargalaavadhu irundhaargal; aristharkkuvum lūkkaavum irundhaargal. lūkkaadhaan indha payanatthin vivarangalaiyellaam eludhiyavar. indha unmai nanbargal irandu pērum panam katti kappalil ērinaargalaa alladhu pavuludaiya panividaikkaarargal endru solli ērinaargalaa enbadhu theriyavillai.—ap. 27:1, 2.

5. sīdhōnil pavulai yaar ubasaritthaargal, idhilirundhu naam enna katrukkollalaam?

5 oru naal muluvadhum payanam seidha piragu, adhaavadhu sumaar 110 kilōmīttar vadakku nōkki payanam seidha piragu, avargal ellaarum sīriyaavin karaiyōratthilulla sīdhōn thuraimugatthukku vandhu sērndhaargal. yūliyu matra kaidhigalai nadatthuvadhupōl pavulai nadatthavillai; pavul oru rōma kudimagan enbadhaiyum, kutravaali endru thīrkkappadaadhavar enbadhaiyum avar therindhirundhadhu adharku kaaranamaaga irundhirukkalaam. (ap. 22:27, 28; 26:31, 32) matra kristhavargalai pōi sandhikka avar pavulukku anumadhi alitthaar. nīndakaala siraivaasatthukku pinbu veliyē vandhirundha andha appōsthalanai sagōdhara sagōdharigal etthanai sandhōshamaaga varavētru ubasaritthiruppaargal! avargalai pōlavē nīngalum anbōdu ubasarippadharkaana vaaippugalai payanpadutthikkolgirīrgalaa? adhan mūlam urchaagam perugirīrgalaa?—ap. 27:3.

6-8. sīdhōnilirundhu kinīdhuvarai pavulin kappal payanam eppadi irundhadhu, saatchi koduppadharku pavul enna vaaippugalai payanpadutthikkondaar?

6 kappal sīdhōnaivittu purappattu, karaiyōramaaga payanitthu, pavulin sondha ūraana dharsuvukku arugē pōi, silisiyaavai kadandhadhu. engellaam kappal nindradhu enbadhu patriya thagavalgalai lūkkaa solvadhillai; aanaal, ‘edhirkkaatru vīsiyadhu’ endru solvadhan mūlam avargaludaiya payanam aabatthaanadhaaga irundhadhena therivikkiraar. (ap. 27:4, 5) appadippatta sūlnilaiyilkūda, pavul thanakku kidaikkira ovvoru vaaippaiyum payanpadutthi matravargalidam saatchi koduppadhai nam manatthiraiyil paarkka mudigiradhu. kappalil irundha kaidhigal, maalumigal, padaivīrargal, thuraimugangalilirundha makkal endru ellaaridamum avar kandippaaga saatchi kodutthiruppaar. naamumkūda, kidaikkira ovvoru vaaippaiyum payanpadutthi matravargalidam saatchi kodukkirōmaa?

7 kappal adhanpin aasiyaa mainarin therku karaiyōratthilirundha mīraa thuraimugatthukku vandhusērndhadhu. angē pavulum matravargalum rōmukku pōgira vēroru kappalil ēra vēndiyirundhadhu. (ap. 27:6) andha kaalatthil, egipthilirundhudhaan rōmukku adhigalavu dhaaniyangal irakkumadhi seiyappattana; egipthin dhaaniya kappalgal mīraa thuraimugatthil nindrana. yūliyu atthagaiya kappalgalil ondrai kandu, adhil ērumpadi padaivīrargalidamum kaidhigalidamum kattalai kodutthaar. indha kappal mundhaiya kappalaivida miga periyadhaaga irundhirukka vēndum. adhil ēraalamaana gōdhumai mūttaigal ētrappattirundhana; adhōdu maalumigal, padaivīrargal, kaidhigal, rōmukku pōgavirundha matra payanigal endru mottham 276 pēr ēriyirundhaargal. appadiyaanaal, pavulin ūliya pagudhi ippōdhu innum periyadhaaga aanadhu endru sollalaam; pavul thanakku kidaittha andha vaaippai nichayam naluva vittirukka maattaar.

8 kappal adutthadhaaga aasiyaa mainarin thenmērkil irundha kinīdhu nagaratthil nindradhu. kaatru saadhagamaaga irundhirundhaal orē naalil angē pōyirukka mudiyum. aanaal, “pala naatkal medhuvaagavē payanam seidha pinbu, kashtappattu kinīdhu nagaratthukku vandhusērndhōm” endru lūkkaa solgiraar. (ap. 27:7a) appadiyaanaal, sīdhōshna nilai mōsamaaga irundhadhena therigiradhu. (“ matthiyatharai kadalil edhirkkaatru” endra pettiyai, pakkam 208-il paarungal.) balattha puyalkaatrinaalum kondhalikkum kadalnīrinaalum kappal alaikkalikkappattapōdhu, payanigal eppadi bayandhupōyiruppaargal endru yōsitthu paarungal.

‘puyalkaatru engalai bayangaramaaga alaikkalitthadhu’ (ap. 27:7b-26)

9, 10. krētthaa thīvukku pakkatthil payanigal enna kashtangalai edhirppattaargal?

9 kinīdhu nagarilirundhu mērku nōkki payanatthai thodara vēndumendru kappal thalaivar mudivedutthaar; aanaal, ‘edhirkkaatru vīsiyadhaal thodarndhu pōga mudiyavillai’ endru kankanda saatchiyaana lūkkaa solgiraar. (ap. 27:7b) kappal kadalukkul pōga pōga, karaiyōra nīrōttam illaamalpōnadhu; adhan piragu, vadamērkilirundhu balattha puyalkaatru aditthadhu; idhanaal kappal therku nōkki paduvēgamaaga thallappattadhu. munbu indha kappalai edhirkkaatrilirundhu sīppuru thīvu paadhugaatthadhu, ippōdhu krētthaa thīvu paadhugaatthadhu. kappal krētthaa thīvin kilakku ellaiyilirundha salmōnē munaiyai kadandhadhumē nilaimai satru munnēriyadhu. ēn? kaatru adhigam adikkaadha pakkamaaga, adhaavadhu andha thīvin therku pakkamaaga, kappal pōnadhaal ōralavu paadhugaappu kidaitthadhu. kappalil irundhavargal aarambatthil satru nimmadhi perumūchu vittiruppaargal. aanaal, kulirkaalam nerunguvadhai ninaitthu avargal kavalaippattaargal.

10 lūkkaa thulliyamaana oru vivaratthai solgiraar: ‘[krētthaavin] karaiyōramaagavē kashtappattu payanam seidhōm.’ kaatru adhigam adikkaadha pakkamaaga payanam seidhum, kappalai selutthuvadhu avargalukku kashtamaaga irundhadhu. oru siriya virikudaavil nangūratthai irakkuvadharku ētra ōr idatthai kandaargal. “‘nalla thuraimugam’ endra idatthukku vandhusērndhōm” endru lūkkaa solgiraar. karai vadakku nōkki thirumbugira munaiyil andha idam irundhadhaaga karudhappadugiradhu. andha idatthil avargal evvalavu naatkal irundhaargal? “pala naatkal” endru lūkkaa solgiraar; payanatthai thodarvadharku avai saadhagamaana naatkalaaga irukkavillai. septambar/aktōbaril kappal payanam seivadhu adhiga aabatthaanadhaaga irundhadhu.—ap. 27:8, 9.

11. kappalil irundhavargalukku pavul enna aalōsanai kodutthaar, aanaalum enna mudivu edukkappattadhu?

11 matthiyatharai kadalil payanam seidha anubavam pavulukku irundhadhaal, sila payanigal avaridam aalōsanai kēttirukkalaam. thodarndhu payanam seiya vēndaam endru appōdhu avar aalōsanai sonnaar. appadi payanam seidhaal, “bayangara sēdhamum ilappum ērpadum” endru echaritthaar; uyirchēdhamkūda ērpadalaamena sonnaar. aanaal, payanatthai thodara vēndumena kappal thalaivarum kappal urimaiyaalarum mudivu seidhaargal; paadhugaappaana idatthai kandupidippadhu avasaramena avargal oruvēlai ninaitthirukkalaam. yūliyuvaiyum sammadhikka vaitthaargal. indha thuraimugatthilirundhu konjam thalli amaindhirundha pēniks thuraimugatthukku eppadiyaavadhu pōi sēra vēndumendru niraiya pēr ninaitthaargal. kulirkaalatthil thanguvadharku vasadhiyaana periya thuraimugamaaga adhu irundhirukkalaam. adhanaal, thendhisai kaatru menmaiyaaga vīsiyapōdhu, thangal ennam kaikūdiyadhaaga ninaitthu, payanatthai thodarndhaargal.—ap. 27:10-13.

12. krētthaavaivittu purappatta piragu, kappalil irundhavargal enna aabatthugalai sandhitthaargal, pēraabatthai thavirkka maalumigal enna seidhaargal?

12 adhan piragudhaan periya prachinai vandhadhu; vadakilakkilirundhu “kadum puyalkaatru” vīsa aarambitthadhu. adhanaal, “kilavudhaa endra chinna thīvai sutri,” kaatru adhigam adikkaadha pakkamaaga payanam seidhaargal. (indha thīvu ‘nalla thuraimugatthilirundhu’ sumaar 65 kilōmīttar dhūratthil irundhadhu.) aanaalum, kappal therku nōkki thallappattu, aapprikkaavin karaiyōratthilirundha sirttis manarthidalil mōdhum aabatthu ērpattadhu. adhai thavirkkum avasaratthil, maalumigal kappalukku pinnaal inaikkappattirundha oru siriya padagai thūkkinaargal. aanaal, adhai thūkki vaippadharkul avargalukku perum paadaagivittadhu; andha padagu thannīraal nirambiyirundhadhu adharku kaaranamaaga irundhirukkalaam. pinbu, andha periya kappal udaindhupōgaadhapadi, kayiru alladhu sangiliyai vaitthu adhai sutri katta aarambitthaargal. adhan piragu, kapparpaayin kayirugalai aviltthu, adhai irakki, kaatrin pōkkilēyē kappalai pōgumpadi vittuvittaargal. evvalavu dhigilūttum anubavamaaga irundhirukkum endru yōsitthu paarungal! kappalai “puyalkaatru . . . bayangaramaaga alaikkalitthadhaal” avargal eduttha paadhugaappu nadavadikkaigal pōdhavē illai. mūndraam naal, kappalin edaiyai kuraippadharkaaga kapparpaai saadhanangalai kadalil vīsiyerindhaargal.—ap. 27:14-19.

13. puyalkaatrinpōdhu kappalil irundhavargalukku eppadi irundhirukkum?

13 ellaarum kulai nadungippōyiruppaargal. aanaal, pavulum avarudaiya nanbargalum dhairiyamaaga irundhaargal. ēnendraal, pavul rōmil saatchi koduppaar endru ejamaanaagiya yēsu avarukku urudhiyalitthirundhaar; pirpaadu oru dhēvathūdharum adhai urudhippadutthiyirundhaar. (ap. 19:21; 23:11) irundhaalum, irandu vaarangalukku raappagalaaga kadum puyalkaatru aditthukkondē irundhadhu. vidaamal peidha adaimalai kaaranamaagavum, sūriya chandhira natchatthirangalai mūdimaraittha karumēgangal kaaranamaagavum kappal endha idatthil irukkiradhu, endha dhisaiyil pōgiradhu enbadhai kappal thalaivaraal purindhukolla mudiyavillai. kappalil irundhavargalaal orēvoru vēlai unavukūda saappida mudiyavillai. kulir... malai... kumattal... vaandhi... bayam... idhellaam vaatti vadhaikkumpōdhu yaarukkaavadhu saappida thōndrumaa?

14, 15. (a) pavul ēn thaan munbu koduttha echarikkaiyai ninaippūttinaar? (b) pavul sonna nambikkaiyaana seidhiyilirundhu naam enna katrukkollalaam?

14 pavul ellaarukkummun elundhu nindraar. thaan munbu koduttha echarippai nyaabagappadutthinaar; aanaal, ‘naan appōdhē sonnēn, kēttīrgalaa?’ endru kurai sollum dhoniyil pēsavillai. aanaalum, pavul sonnadhai kēttirundhaal evvalavō nandraaga irundhirukkum enbadhai nadandha sambavangal angirundhavargalukku unartthiyirukkum. avargalidam pavul, “dhairiyamaaga irukkumpadi ungalai kēttukkolgirēn. nīngal yaarumē uyirai ilakka maattīrgal, kappal mattumdhaan sēdhamadaiyum” endru sonnaar. (ap. 27:21, 22) indha vaartthaigal avargalukku endhalavu aarudhalaaga irundhirukkum! ippadippatta nambikkaiyaana seidhiyai solvadharkaana vaaippai yegōvaa thanakku kodutthadhai ninaitthu pavulumkūda endhalavu sandhōshappattiruppaar! ovvoru manidha uyirum yegōvaavin kangalil arumaiyaanadhu enbadhai naam ninaivil vaippadhu avasiyam. ovvoru nabarum avarukku mukkiyamaanavar. “oruvarum alindhupōgaamal ellaarum manam thirundha vēndum endru [yegōvaa] virumbugiraar” endru appōsthalan pēdhuru eludhinaar. (2 pē. 3:9) appadiyaanaal, yegōvaa alikkum nambikkaiyaana seidhiyai etthanai pērukku mudiyumō atthanai pērukku solla naam muyarchi eduppadhu evvalavu avasiyam! evvalavu avasaram!! makkalin uyir indru aabatthil irukkiradhē!

15 ‘kadavul koduttha vaakkurudhiyai’ patri kappalilirundha niraiya pēridam pavul saatchi kodutthuvandhirukkalaam. (ap. 26:6; kolō. 1:5) kappal vibatthu ērpattaalum, avargaludaiya uyirukku endha aabatthum varaadhu endru nambuvadharku balamaana aadhaaratthai pavul kodutthaar; avar ippadi sonnaar: “kadavul thannudaiya thūdharai anuppinaar. avar nētru raatthiri en pakkatthil vandhu nindru, ‘pavulē, bayappadaadhē. nī rōma arasanukku munnaal nirka vēndum. idhō! unnōdu payanam seigira ellaarudaiya uyiraiyum kadavul kaappaatruvaar’ endru sonnaar. adhanaal nanbargalē, dhairiyamaaga irungal. kadavulmēl naan nambikkaiyaaga irukkirēn, ennidam sollappattapadiyē nadakkum. aanaalum, naam ēdhaavadhu oru thīvil thallappaduvōm.”—ap. 27:23-26.

“ellaarumē batthiramaaga karaisērndhōm” (ap. 27:27-44)

‘ellaarukkum munnaal kadavulukku nandri sonnaar.’​—appōsthalar 27:35

16, 17. (a) pavul endha sūlnilaiyil jebam seidhaar, adhai kēttavargal eppadi unarndhaargal? (b) pavul sonnapadiyē enna nadandhadhu?

16 dhigilaaga irundha andha irandu vaarangalil, kaatrinaal kappal sumaar 870 kilōmīttar thallappattirundhadhu; appōdhu, thidīr thiruppam ondru ērpattadhu; karaiyil alaigal mōdhugira satthatthai maalumigal kēttaargal. kappal vēru dhisaiyil aditthu sellappada kūdaadhu enbadharkaagavum, kappalai karaisērppadharkaaga adhan munpakkatthai karaiyai nōkki thiruppa vēndum enbadharkaagavum, adhan pinpuratthilirundhu nangūratthai avargal irakkinaargal. andha samayatthil avargal kappalilirundhu thappikka muyarchi seidhaargal, aanaal padaivīrargal avargalai thappikka vidavillai. appōdhu, pavul padai adhigaariyidamum padaivīrargalidamum, “indha aatkal kappalilēyē irundhaaldhaan ungalaal thappippilaikka mudiyum” endru sonnaar. kappal satru nidhaanatthukku vandhavudan, ellaaraiyum saappidumpadi pavul sonnaar, ellaarum uyirthappuvaargal endru mīndum urudhiyalitthaar. pinbu, ‘ellaarukkum munnaal kadavulukku nandri sonnaar.’ (ap. 27:31, 35) pōtrudhalōdu avar appadi jebam seidhadhu andru lūkkaavukkum aristharkkuvukkum indru kristhavargalukkum oru nalla munmaadhiriyaaga irukkiradhu. matravargalmun nīngal seigira jebangal avargalai urchaagappadutthuvadhu pōlavum aarudhalpadutthuvadhu pōlavum irukkindranavaa?

17 pavulin jebatthai kētta piragu, “avargal ellaarum dhairiyamadaindhu, saappida aarambitthaargal.” (ap. 27:36) kappaludaiya edaiyai innum kuraippadharkaaga, gōdhumai mūttaigalai kadalukkul vīsiyerindhaargal. poludhu vidindhadhum, kappalai selutthi karaisērppadharkaaga maalumigal nangūrangalai arutthuvittaargal; kappalin pinpuratthilirundha sukkaan thuduppugalin kattugalai aviltthuvittaargal, munpura paayai uyartthi kattinaargal. aanaal, appōdhu kappalin munpakkam mannukkul pudhaindhadhu; pinpakkamō alaigalin vēgatthaal thunduthundaaga udaiya aarambitthadhu. kaidhigal ellaam thappitthuvida kūdaadhu enbadharkaaga padaivīrargal silar avargalai kolla ninaitthaargal, aanaal appadi seiyaadhapadi yūliyu thadutthaar. nīndhiyō edhaiyaavadhu piditthukkondō karaisērumpadi ellaarukkum kattalaiyittaar. pavul sonnapadiyē nadandhadhu—276 pērum uyirthappinaargal. ‘ellaarumē batthiramaaga karaisērndhaargal.’ aanaal, endha idatthil karaisērndhaargal?—ap. 27:44.

“alavukadandha manidhaabimaanatthōdu nadandhukondaargal” (ap. 28:1-10)

18-20. melitthaa thīvuvaasigal eppadi “alavukadandha manidhaabimaanatthōdu nadandhukondaargal,” pavulin mūlam kadavul enna arpudhatthai seidhaar?

18 uyirthappiyavargal sisiliyaavin therkē irundha melitthaa thīvil karaisērndhaargal. (“ melitthaa—engē irundhadhu?” endra pettiyai paarungal.) vēru moli pēsiya andha thīvu makkal “alavukadandha manidhaabimaanatthōdu nadandhukondaargal.” (ap. 28:2) thoppalaaga nanaindhu nadunadungiyapadi karaisērndhavargalukkaaga, adhuvum munpin theriyaadhavargalukkaaga, thīvu makkal neruppu mūtti, kulirkaaya udhavinaargal. malaiyilum kulirilum andha neruppu avargalukku idhamaaga irundhadhu. adhōdu, ōr arpudham nigalvadharkum kaaranamaaga irundhadhu.

19 ellaarum kulirkaaivadharku pavulum udhavi seidhaar. viragu kuchigalai edutthu vandhu neruppukkul pōttaar. appadi pōttapōdhu, oru viriyan paambu veliyē vandhu avarudaiya kaiyai kavvikkondu kaditthadhu. adhanaal, andha thīvuvaasigal avar ēdhō dheiva kutram seidhirukka vēndum endru mudivukattinaargal. a

20 pavulai paambu kaditthuvittadhaal, avarukku “vīkkam ērpadum” endru andha thīvil irundhavargal ninaitthaargal. “vīkkam” enbadharkaana mūlamoli vaartthai “oru marutthuva sol” endru oru butthagam solgiradhu. “marutthuvaraana lūkkaa” ippadiyoru vaartthaiyai sonnadhil aachariyamē illai. (ap. 28:6; kolō. 4:14) pavul andha visha paambai udharivittaar, avarukku endha thīngum ērpadavillai.

21. (a) thulliyamaana vivarangalai lūkkaa padhivu seidhirukkiraar enbadharku indha padhivil irukkira sila udhaaranangal enna? (b) pavul enna arpudhangalai seidhaar, idhai paarttha melitthaa thīvu makkal enna seidhaargal?

21 pubiliyu endra panakkaarar melitthaavil vaalndhuvandhaar; avar niraiya nilangalukku sondhakkaarar. angē avar oru prabalamaana rōma adhigaariyaaga irundhirukkalaam. avar ‘andha thīvin mukkiya thalaivar’ endru lūkkaa vivaritthaar; melitthaavil kandupidikkappatta irandu kalvettugalil adhē pattappeyar ulladhu. pavulaiyum avarudaiya nanbargalaiyum avar mūndru naatkalukku anbōdu ubasaritthaar. pubiliyuvin thagappanō nōivaaippattu kidandhaar. adhu endha vidhamaana nōi endru lūkkaa miga thulliyamaaga vivaritthaar; “kaaichalaalum sīdhapēdhiyaalum avadhippattu padukkaiyil kidandhaar” endru sonnaar. pavul jebam seidhu, avarmīdhu kaigalai vaitthu avarai gunamaakkinaar. indha arpudhatthai kandu asandhupōna thīvu makkal, thīvil irundha matra nōyaaligalai angē kūttikkonduvara aarambitthaargal; adhōdu, pavulukkum avarudaiya nanbargalukkum thēvaiyaana porulgalai anbalippaaga kodutthaargal.—ap. 28:7-10.

22. (a) rōmukku pōna payanatthai patriya lūkkaavin padhivai oru pēraasiriyar eppadi paaraattiyirukkiraar? (b) aduttha adhigaaratthil edhai patri paarppōm?

22 pavuludaiya payanatthai patriya indha padhivu endhalavu thulliyamaagavum unmaiyaagavum eludhappattirukkiradhu enbadhai naam paartthōm. oru pēraasiriyar ippadi sonnaar: “baibil padhivugalilēyē . . . migamiga thathrūbamaaga vivarikkappatta padhivu lūkkaa eludhiya padhivudhaan. mudhal nūtraandu kappal payanatthai patri miga thulliyamaana vivarangalum, kilakku matthiyatharai kadal pagudhiyin nilaimaigalai patriya vivarangalum migamiga sariyaaga iruppadhaal [avai oruvarudaiya dairiyin adippadaiyildhaan eludhappattirukka vēndum.]” pavulōdu payanam seidhukondirundhapōdhē lūkkaa indha kurippugalai ellaam eludhi vaitthirukkalaam. appadiyendraal, avargaludaiya payanatthin aduttha kattatthai patriyum niraiya vishayangalai avar eludhiyiruppaar. oruvaliyaaga avargal rōmukku pōi sērndhapōdhu pavulukku enna nadandhadhu? paarkkalaam...

a viriyan paambugalai patri melitthaa thīvuvaasigalukku therindhirundhadhaal, andha kaalatthil avai andha thīvilē irundhadhaaga therigiradhu. aanaal, indha kaalatthil avai angē illai. itthanai nūtraandugalil ērpatta sutruchūlal maatrangal idharku kaaranamaaga irukkalaam. alladhu, andha thīvil janatthogai adhigaritthadhaal viriyan paambugal illaamal pōyirukkalaam.