Skip to content

Skip to table of contents

LISAUN ESTUDU 53

Irmaun joven sira bele sai ema Kristaun maduru

Irmaun joven sira bele sai ema Kristaun maduru

“Sai forte no hatudu katak ó mane duni.”—1 REIS 2:​2, nota.

KNANANUK 135 Jeová husu ho laran: “Haʼu-nia oan, sai matenek bá”

IHA LISAUN NEʼE: a

1. Saida mak mane Kristaun ida presiza halo atu sai maduru?

 LIURAI David hatete ba Salomão: “Sai forte no hatudu katak ó mane duni.” (1 Reis 2:​1-3, nota) Mane Kristaun ohin loron presiza aplika matadalan neʼe. Atu bele halo nuneʼe, sira presiza aprende atu halo tuir Maromak nia ukun-fuan no aplika Bíblia nia prinsípiu iha sira-nia moris tomak. (Lc 2:52) Tanbasá importante ba irmaun joven sira atu sai ema Kristaun neʼebé maduru?

2-3. Tanbasá importante ba irmaun joven ida atu sai ema Kristaun neʼebé maduru?

2 Mane Kristaun iha knaar neʼebé importante iha família no kongregasaun. Se Ita mak irmaun joven ida, karik Ita hanoin ona kona-ba knaar sira neʼebé Ita bele hetan iha futuru. Karik Ita planu atu serbí Jeová tempu-tomak, serbí nuʼudar atan ba kongregasaun, no tuirmai katuas kongregasaun. Karik Ita mós hakarak kaben no iha oan. (Éf 6:4; 1 Tim 3:1) Atu bele kumpre planu sira-neʼe, Ita presiza sai ema Kristaun neʼebé maduru. b

3 Saida mak bele ajuda Ita sai maduru? Iha abilidade importante oioin neʼebé Ita presiza haburas. Saida mak Ita bele halo agora hodi prepara atu simu knaar iha futuru?

HAKAT SIRA ATU SAI EMA KRISTAUN NEʼEBÉ MADURU

Banati-tuir Jesus Kristu nia hahalok diʼak bele ajuda Ita atu sai ema Kristaun neʼebé maduru (Haree parágrafu 4)

4. Iha neʼebé mak Ita bele hetan ezemplu diʼak atu banati-tuir? (Haree mós dezeñu.)

4 Hili ezemplu diʼak atu banati-tuir. Bíblia temi ezemplu diʼak oioin kona-ba mane sira neʼebé Ita bele banati-tuir. Mane sira iha tempu antigu hadomi Maromak no kaer responsabilidade oioin atu tau matan Maromak nia povu. Ita mós bele hetan ezemplu diʼak kona-ba mane Kristaun neʼebé maduru iha Ita-nia família no mós kongregasaun. (Ebr 13:7) No Ita mós iha Jesus Kristu neʼebé hatudu ezemplu perfeitu. (1 Ped 2:21) Nuʼudar Ita estuda didiʼak ezemplu sira-neʼe, hanoin kona-ba sira-nia hahalok diʼak neʼebé Ita gosta. (Ebr 12:​1, 2) Tuirmai deside oinsá Ita bele banati-tuir sira.

5. Oinsá mak Ita bele haburas kbiit atu hanoin, no tanbasá neʼe importante? (Salmo 119:9)

5 Haburas no “proteje . . . kbiit atu hanoin”. (Prov 3:21) Mane neʼebé iha kbiit atu hanoin, sei hanoin uluk antes halo buat ruma. Tan neʼe, hakaʼas an atu haburas no mantein hahalok neʼe. Tanbasá? Tanba mane joven barak ohin loron halo desizaun bazeia ba sira rasik nia hanoin no sentimentu. (Prov 7:7; 29:11) Média mós bele fó impaktu ba Ita-nia hanoin no hahalok. Entaun, oinsá mak Ita bele haburas kbiit atu hanoin? Neʼe mak hodi aprende Bíblia nia prinsípiu no hanoin kona-ba tanbasá neʼe lori benefísiu ba Ita. Tuirmai uza prinsípiu sira-neʼe atu ajuda Ita halo desizaun neʼebé lori kontente ba Jeová. (Lee Salmo 119:9.) Se Ita haburas abilidade importante neʼe, neʼe sei ajuda Ita atu sai maduru. (Prov 2:​11, 12; Ebr 5:14) Hanoin toʼok oinsá kbiit atu hanoin sei lori benefísiu ba Ita iha situasaun rua: (1) dalan neʼebé Ita trata irmán sira, no (2) desizaun neʼebé Ita foti kona-ba hatais no hadiʼa an.

6. Oinsá mak kbiit atu hanoin bele ajuda irmaun joven ida atu hatudu respeitu ba irmán sira?

6 Kbiit atu hanoin sei ajuda Ita atu hatudu respeitu ba feto sira. La sala ba irmaun joven ida atu hakarak haburas relasaun ho irmán joven ida. Maski nuneʼe, irmaun joven neʼebé iha kbiit atu hanoin sei la koʼalia, hakerek, ka halo buat ruma neʼebé bele halo irmán ida hanoin sala katak nia hakarak namora ho irmán neʼe se nia la iha hanoin atu kaben ho irmán neʼe. (1 Tim 5:​1, 2) Se nia namora ho irmán ida, nia sei proteje irmán neʼe nia reputasaun hodi la mesamesak ho irmán neʼe se ema ida la hamaluk sira.—1 Kor 6:18.

7. Oinsá mak kbiit atu hanoin bele ajuda irmaun joven ida atu foti desizaun kona-ba hatais no hadiʼa an?

7 Dalan seluk neʼebé irmaun joven ida hatudu katak nia haburas ona kbiit atu hanoin mak hodi halo desizaun diʼak kona-ba hatais no hadiʼa an. Ema barak neʼebé halo no promove roupa ohin loron la hatudu respeitu ba Jeová ka halaʼo moris neʼebé la morál. Tan neʼe, roupa neʼebé sira halo mak aperta demais ka halo mane sira haree hanesan feto. Bainhira hili roupa atu hatais, irmaun joven neʼebé maduru sei hanoin kona-ba Bíblia nia prinsípiu no halo tuir ezemplu diʼak iha kongregasaun. Nia bele husu ba ninia an: ‘Haʼu-nia desizaun hatudu katak haʼu iha hanoin neʼebé loos no hatudu respeitu ba ema seluk ka lae? Dalan neʼebé haʼu hatais no hadiʼa an hatudu katak haʼu mak Maromak nia atan ida ka lae?’ (1 Kor 10:​31-33; Tito 2:6) Bainhira irmaun joven ida iha kbiit atu hanoin, irmaun-irmán sira no Jeová sei hafolin nia.

8. Oinsá mak irmaun joven ida bele aprende atu halaʼo knaar ho didiʼak?

8 Halaʼo knaar ho didiʼak. Bainhira irmaun joven ida halaʼo ninia knaar ho didiʼak ema bele tau fiar ba nia. (Lc 16:10) Hanoin kona-ba Jesus nia ezemplu neʼebé perfeitu. Nia hafolin ninia knaar sira no sempre halo ida-neʼe ho laran tomak. Nia halo buat hotu neʼebé Jeová husu maski dala ruma susar. Nia hadomi ema, liuliu ninia dixípulu sira no nia prontu atu fó ninia moris ba sira. (João 13:1) Banati-tuir Jesus hodi hakaʼas an atu kumpre knaar naran deʼit neʼebé Ita simu. Se Ita la hatene oinsá atu halaʼo knaar neʼe, hatudu haraik an no husu ajuda husi irmaun sira neʼebé maduru. Keta hanoin atu halo deʼit buat neʼebé kiʼik liu. (Rom 12:11) Duké halo nuneʼe, halaʼo Ita-nia knaar hanesan Ita “halo ba Jeová, laʼós ba ema”. (Kol 3:23) Klaru katak Ita la perfeitu, tan neʼe hatudu haraik an hodi rekoñese Ita-nia sala.—Prov 11:2.

HABURAS ABILIDADE NEʼEBÉ BELE AJUDA ITA

9. Tanbasá mak irmaun joven ida presiza haburas abilidade oioin?

9 Atu sai irmaun neʼebé maduru, Ita presiza haburas abilidade sira neʼebé bele ajuda Ita. Neʼe sei ajuda Ita atu simu knaar iha kongregasaun, hetan serbisu atu tau matan Ita-nia an ka família, no iha relasaun diʼak ho ema seluk. Mai ita haree abilidade importante balu.

Lee no hakerek ho didiʼak sei lori benefísiu ba Ita no mós kongregasaun (Haree parágrafu 10-11)

10-11. Se irmaun ida bele lee no hakerek ho didiʼak, neʼe sei lori benefísiu saida ba ninia an no mós kongregasaun? (Salmo 1:​1-3) (Haree mós foto.)

10 Aprende lee no hakerek ho didiʼak. Bíblia hatete katak mane neʼebé kontente no susesu uza tempu loroloron atu lee no medita kona-ba Maromak nia Liafuan. (Lee Salmo 1:​1-3.) Hodi lee Bíblia loroloron, nia sei hatene didiʼak Jeová nia hanoin, no neʼe sei ajuda nia atu hanoin didiʼak no aplika Eskritura sira. (Prov 1:​3, 4) Kongregasaun presiza irmaun sira hanesan neʼe. Tanbasá?

11 Kongregasaun presiza mane neʼebé bele hanorin no fó matadalan husi Bíblia. (Tito 1:9) Se Ita bele lee no hakerek ho didiʼak, neʼe sei ajuda Ita prepara diskursu no komentáriu neʼebé bele lori benefísiu ba ema seluk no hametin sira-nia fiar. Neʼe mós sei ajuda Ita atu hakerek nota bainhira Ita estuda mesak no rona ba diskursu sira iha reuniaun, asembleia, no reuniaun boot sira. Nota sira-neʼe sei ajuda Ita atu hametin Ita-nia fiar no hametin ema seluk.

12. Oinsá mak Ita bele komunika ho didiʼak?

12 Haburas abilidade atu komunika ho didiʼak. Mane Kristaun presiza hatene oinsá atu komunika ho didiʼak. Neʼe katak nia presiza rona no komprende ema seluk nia hanoin no sentimentu. (Prov 20:5) Nia mós bele komprende ema seluk nia hanoin no sentimentu liuhusi ema neʼe nia lian, espresaun oin, no mós jestu. Se Ita la gasta tempu hamutuk ho ema seluk, Ita sei la kumpre ida-neʼe. Se Ita sempre komunika ho ema seluk liuhusi sasán eletróniku, porezemplu haruka mensajen ka e-mail, neʼe bele halo susar ba Ita atu komunika ho ema seluk oin ba oin. Tan neʼe, buka oportunidade atu koʼalia oin ba oin.—2 João 12.

Diʼak atu aprende skill ida neʼebé bele ajuda Ita hetan serbisu (Haree parágrafu 13)

13. Saida tan mak irmaun joven ida presiza aprende? (1 Timóteo 5:8) (Haree mós foto.)

13 Aprende atu tau matan ba Ita-nia presiza. Mane Kristaun neʼebé maduru tenke aprende oinsá atu tau matan ba ninia an no família. (Lee 1 Timóteo 5:8.) Iha nasaun balu, irmaun joven sira bele aprende atu halo serbisu husi sira-nia apá ka família seluk. Iha nasaun seluk, irmaun joven ida bele aprende oinsá atu halo serbisu liuhusi eskola sekundária. Ita presiza duni aprende skill ruma neʼebé bele ajuda Ita hetan serbisu. (Após 18:​2, 3; 20:34; Éf 4:28) Hakaʼas an atu sai ema neʼebé serbisu makaʼas no halo hotu serbisu neʼebé Ita hahú ona. Hodi halo nuneʼe, Ita sei hetan reputasaun neʼebé diʼak. Neʼe sei ajuda Ita hetan serbisu no la lakon ida-neʼe. Hahalok no abilidade sira neʼebé Ita koʼalia iha lisaun neʼe mós importante ba mane Kristaun sira atu bele simu knaar iha futuru. Mai ita haree knaar sira-neʼe balu.

PREPARA BA KNAAR SIRA IHA FUTURU

14. Oinsá mak irmaun joven ida bele prepara atu serbí Jeová tempu-tomak?

14 Serbí Jeová tempu-tomak. Mane Kristaun maduru barak komesa serbí Jeová tempu-tomak bainhira sira sei kiʼik. Bainhira irmaun joven ida serbí nuʼudar pioneiru, neʼe ajuda nia aprende atu serbisu ho ema oioin. Neʼe mós ajuda nia atu aprende oinsá atu uza osan ho didiʼak no la gasta osan demais. (Flp 4:​11-13) Hakat ida atu hahú serbí Jeová tempu-tomak mak hodi foti pioneiru estra. Ema barak serbí nuʼudar pioneiru estra ba tempu balu, no neʼe ajuda sira sai prontu atu serbí nuʼudar pioneiru regulár. Serbí nuʼudar pioneiru mós loke dalan seluk tan atu serbí tempu-tomak, inklui serbí nuʼudar serbisu-naʼin ba konstrusaun ka Betel.

15-16. Oinsá mak irmaun joven ida bele kumpre kritéria atu serbí iha kongregasaun?

15 Atan ba kongregasaun ka katuas. Irmaun sira presiza iha planu atu kumpre kritéria hodi serbí irmaun-irmán sira nuʼudar katuas kongregasaun. Bíblia hatete katak mane neʼebé hakaʼas an atu simu knaar neʼe, “nia hakarak halo serbisu neʼebé diʼak”. (1 Tim 3:1) Antes serbí nuʼudar katuas, irmaun ida presiza kumpre kritéria atu serbí nuʼudar atan ba kongregasaun. Atan sira ajuda katuas sira atu tau matan ba irmaun-irmán sira. Katuas no atan ba kongregasaun presiza serbí irmaun-irmán sira ho haraik an no halaʼo serbisu haklaken ho laran-manas. Irmaun joven ida bele kumpre knaar atu serbí nuʼudar atan ba kongregasaun maski nia seidauk tinan 20. No atan ba kongregasaun neʼebé halaʼo ninia knaar ho didiʼak bele sai nuʼudar katuas kongregasaun maski nia foin tinan 20.

16 Oinsá Ita bele kumpre kritéria atu halaʼo knaar sira-neʼe? Bíblia fó sai lista kona-ba hahalok sira neʼebé Ita presiza haburas. Hanoin-hetan, hahalok sira-neʼe mak bazeia ba Bíblia, domin ba Jeová, família, no mós kongregasaun. (1 Tim 3:​1-13; Tito 1:​6-9; 1 Ped 5:​2, 3) Hakaʼas an atu komprende kritéria sira-neʼe ida-idak. Halo orasaun ba Jeová atu bele kumpre kritéria sira-neʼe. c

Jeová hakarak laʼen atu hadomi no tau matan ba ninia feen no oan iha dalan fíziku, emosaun, no importante liu iha dalan espirituál (Haree parágrafu 17)

17. Oinsá mak irmaun joven ida bele prepara atu sai laʼen no ulun ba família? (Haree mós foto.)

17 Laʼen no ulun ba família. Hanesan Jesus hatete, mane Kristaun balu hili atu nafatin klosan. (Mt 19:12) Maibé se Ita hili atu kaben, Ita presiza kaer knaar nuʼudar laʼen no ulun ba família. (1 Kor 11:3) Jeová hakarak laʼen atu hadomi no tau matan ninia feen iha dalan fíziku, emosaun, no espirituál. (Éf 5:​28, 29) Abilidade no hahalok sira neʼebé temi iha lisaun neʼe, hanesan kbiit atu hanoin, hatudu respeitu ba feto sira, no halaʼo knaar ho didiʼak, sei ajuda Ita atu sai laʼen neʼebé diʼak. Neʼe sei prepara Ita atu halaʼo knaar nuʼudar laʼen no ulun ba família.

18. Oinsá mak irmaun joven ida bele prepara atu sai aman ida?

18 Aman. Depois kaben tiha, karik Ita sei sai aman ida. Saida mak Ita bele aprende husi Jeová atu sai aman neʼebé diʼak? Ita bele aprende buat barak. (Éf 6:4) Jeová koʼalia nakloke ba ninia Oan-Mane Jesus katak nia hadomi no simu Jesus. (Mt 3:17) Se Ita sai aman ida, fó sai beibeik ba Ita-nia oan katak Ita hadomi sira. Gaba beibeik kona-ba buat diʼak neʼebé sira halo. Aman neʼebé banati-tuir Jeová bele ajuda sira-nia oan atu sai ema Kristaun neʼebé maduru. Ita bele prepara ba knaar neʼe agora hodi hatudu domin ba ema seluk iha família no kongregasaun, no aprende atu fó sai katak Ita hadomi no hafolin sira. (João 15:9) Neʼe sei ajuda Ita atu kumpre knaar nuʼudar laʼen no mós aman iha futuru. Se Ita aplika hahalok sira-neʼe, Jeová, Ita-nia família, no kongregasaun sei hafolin Ita.

AGORA ITA SEI HALO SAIDA?

Mane joven barak neʼebé aprende Bíblia no aplika buat neʼebé sira aprende sai ona ema Kristaun neʼebé maduru (Haree parágrafu 19-​20)

19-20. Saida mak bele ajuda irmaun joven ida atu sai ema Kristaun neʼebé maduru? (Haree foto iha livru oin.)

19 Se Ita mak irmaun joven ida, hakaʼas an atu sai ema Kristaun neʼebé maduru. Ita presiza hili ezemplu diʼak atu banati-tuir, haburas kbiit atu hanoin, halaʼo knaar ho didiʼak, haburas abilidade neʼebé bele ajuda Ita, no prepara atu simu knaar iha futuru.

20 Bainhira Ita hanoin kona-ba buat neʼebé Ita presiza halo, karik Ita hanoin katak neʼe susar. Maibé Ita bele kumpre ida-neʼe. Hanoin-hetan katak Jeová hakarak tebes atu ajuda Ita. (Isa 41:​10, 13) Klaru katak, irmaun-irmán sira mós hakarak ajuda Ita. Bainhira Ita sai ema Kristaun neʼebé maduru, Ita-nia moris sei kontente! Ami hein katak Jeová sei haraik bensaun ba Ita-nia hakaʼas an atu sai ema Kristaun neʼebé maduru.—Prov 22:4.

KNANANUK 65 Laʼo ba oin!

a Kongregasaun presiza mane sira neʼebé maduru. Iha lisaun neʼe, ita sei haree oinsá mak irmaun joven sira bele sai ema Kristaun neʼebé maduru.

b Haree “Esplikasaun ba fraze” iha lisaun estudu antes neʼe.

c Haree livru Organizasaun neʼebé Halo Jeová nia Hakarak, kapítulu 5-6.