Skip to content

Skip to table of contents

LISAUN ESTUDU 33

Moris-hiʼas hatudu sai Maromak nia domin, matenek no pasiénsia

Moris-hiʼas hatudu sai Maromak nia domin, matenek no pasiénsia

“Maromak sei fó moris-hiʼas ba ema.”​—APÓS 24:15.

KNANANUK 151 Jeová sei bolu

IHA LISAUN NEʼE *

1. Tanbasá Jeová kria buat oioin?

DURANTE tempu kleur, Jeová mesak deʼit. Maibé nia la sente triste. Jeová la presiza kriatura seluk atu bele sente kontente. Maski nuneʼe, Maromak hakarak kria ema no anju sira hodi sira mós bele moris kontente. Domin mak book Jeová atu kria buat oioin.​—Sal 36:9; 1 João 4:19.

2. Jesus no anju sira sente oinsá bainhira Jeová kria buat oioin?

2 Primeiru Maromak Jeová kria ninia Oan-Mane Jesus. Tuirmai, liuhusi ninia Oan-Mane, “Maromak kria buat hotu”, inklui anju millaun ba millaun. (Kol 1:16) Jesus kontente tebes atu serbisu hamutuk ho ninia Aman. (Prov 8:30) Anju sira mós haksolok tebes bainhira haree Jeová no ninia Badaen neʼebé Matenek katak Jesus, kria lalehan no rai. Sira halo saida atu hatudu sai sira-nia ksolok? Sira “hahú hasai lian hodi hahiʼi Maromak”, no ita bele fiar katak sira kontinua fó hahiʼi ba Maromak bainhira sira haree buat seluk neʼebé nia kria, inklui ema. (Job 38:7; Prov 8:31) Kriasaun ida-idak hatudu sai Jeová nia domin no matenek.​—Sal 104:24; Rom 1:20.

3. Tuir 1 Korinto 15:21, 22, Jesus nia sakrifísiu loke dalan ba ema atu hetan saida?

3 Jeová hakarak ema atu moris ba nafatin iha mundu furak neʼebé nia kria ona. Maibé Adão no Eva halo sala hasoru Jeová, tan neʼe sala no mate tama iha mundu. (Rom 5:12) Jeová halo saida? Jeová fó sai kedas oinsá nia sei salva ema. (Gén 3:15) Jeová halo arranju atu fó ninia Oan-Mane Jesus nuʼudar sakrifísiu hodi loke dalan ba Adão no Eva nia bei-oan sira atu sai livre husi sala no mate. Hodi halo nuneʼe, nia bele fó moris ba nafatin ba ema neʼebé hili atu serbí nia.​—João 3:16; Rom 6:23; lee 1 Korinto 15:21, 22.

4. Iha lisaun neʼe, ita sei koʼalia kona-ba pergunta saida deʼit?

4 Maromak nia promesa atu fó moris-hiʼas ba ema hamosu pergunta balu. Porezemplu, moris-hiʼas sei akontese iha dalan oinsá? Iha tempu neʼebá, ita sei koñese ita-nia família ka belun neʼebé hetan moris-hiʼas ka lae? Oinsá mak moris-hiʼas sei halo ita sente haksolok? Moris-hiʼas hanorin saida mai ita kona-ba Jeová nia domin, matenek no pasiénsia? Mai ita koʼalia kona-ba pergunta sira-neʼe.

MORIS-HIʼAS SEI AKONTESE IHA DALAN OINSÁ?

5. Tanbasá ita bele fiar katak ema hotu sei moris-hiʼas iha tempu neʼebé la hanesan?

5 Iha futuru bainhira Jeová uza ninia Oan-Mane atu fó moris-hiʼas ba ema millaun ba millaun, ita bele fiar katak sira hotu sei moris-hiʼas iha tempu neʼebé la hanesan. Tanbasá? Tanba se derrepente iha ema barak iha mundu, mundu sei runguranga. Jeová nunka halo buat ida ho runguranga. Nia hatene katak buat hotu tenke laʼo ho loloos atu bele iha nafatin dame. (1 Kor 14:33) Jeová hatudu matenek no pasiénsia bainhira nia serbisu hamutuk ho Jesus atu prepara mundu ba ema. Durante Jesus nia Ukun ba Tinan Rihun Ida, Jesus sei serbisu hamutuk ho ema neʼebé moris liu Armagedon atu prepara mundu ba ema neʼebé atu hetan moris-hiʼas. Iha tempu neʼebá, Jesus mós sei hatudu matenek no pasiénsia hanesan ho Jeová.

Ema neʼebé moris liu Armagedon, sei hanorin ema neʼebé moris-hiʼas kona-ba Maromak nia Ukun no ninia matadalan sira (Haree parágrafu 6) *

6. Tuir Apóstolu 24:15, sé-sé deʼit mak sei hetan moris-hiʼas?

6 Ema neʼebé moris liu Armagedon sei iha serbisu importante liu atu halo. Sira presiza hanorin ema neʼebé moris-hiʼas kona-ba Maromak nia Ukun no ninia matadalan sira. Tanbasá? Tanba ema barak liu neʼebé hetan moris-hiʼas mak “ema neʼebé hatudu hahalok la loos”. (Lee Apóstolu 24:15.) Sira presiza halo mudansa barak atu bele simu bensaun husi Kristu nia sakrifísiu. Ita sei iha serbisu barak atu hanorin lia-loos ba ema millaun ba millaun neʼebé la hatene kona-ba Jeová. Ita sei halaʼo estuda Bíblia ketaketak hanesan ohin loron ka lae? Ema neʼebé hetan moris-hiʼas sei tuir kongregasaun ruma ka lae? Sira sei simu treinu atu hanorin fali ema seluk neʼebé hetan moris-hiʼas ka lae? Ita seidauk hatene. Maibé ita hatene katak bainhira Jesus nia Ukun ba Tinan Rihun Ida remata, “mundu tomak sei nakonu ho koñesimentu kona-ba Jeová”. (Isa 11:9) Ita sei kontente atu halo serbisu barak durante tinan rihun ida.

7. Tanbasá Maromak nia povu bele komprende ema neʼebé hetan moris-hiʼas?

7 Durante Kristu nia Ukun ba Tinan Rihun ida, Jeová nia atan hotu iha rai presiza kontinua halo mudansa atu halo nia kontente. Tan neʼe bainhira sira ajuda ema sira neʼebé hetan moris-hiʼas atu halo mudansa no moris tuir Jeová nia matadalan, sira bele hatudu katak sira komprende ema sira-neʼe. (1 Ped 3:8) Ita bele fiar katak ema neʼebé hetan moris-hiʼas sei hakarak atu adora Jeová hamutuk ho ninia povu neʼebé haraik an tanba sira mós ‘kontinua hakaʼas an atu hetan salvasaun’.​—Flp 2:12.

ITA SEI KOÑESE SIRA NEʼEBÉ HETAN MORIS-HIʼAS KA LAE?

8. Tanbasá ita bele fiar katak ita sei koñese ita-nia família no belun neʼebé hetan moris-hiʼas?

8 Iha razaun balu tanbasá ita bele fiar katak ita sei koñese ita-nia família no belun neʼebé hetan moris-hiʼas. Porezemplu, bainhira ita hanoin kona-ba dalan neʼebé Jeová fó moris-hiʼas ba ema iha tempu uluk, neʼe halo ita fiar katak bainhira Jeová fó moris-hiʼas ba ema, sira-nia isin lolon, dalan atu koʼalia no hanoin mak hanesan deʼit ho antes sira mate. Jesus kompara mate hanesan ho toba no moris-hiʼas hanesan ho hadeer husi toba. (Mt 9:18, 24; João 11:11-13) Bainhira ema hadeer, sira-nia oin no lian mak hanesan deʼit ho antes sira toba, no sira nafatin iha memória neʼebé hanesan. Hanoin toʼok Lázaro nia ezemplu. Nia mate ona ba loron haat, tan neʼe ninia isin komesa dodok ona. Maski nuneʼe, bainhira Jesus fó moris-hiʼas ba nia, ninia feton sira koñese kedas nia, no Lázaro mós hanoin-hetan sira.​—João 11:38-44; 12:1, 2.

9. Tanbasá ema neʼebé moris-hiʼas sei la moris-hiʼas nuʼudar ema neʼebé perfeitu?

9 Jeová promete katak ema neʼebé moris iha Paraízu sei la dehan: “Haʼu moras.” (Isa 33:24; Rom 6:7) Tan neʼe, ema neʼebé moris-hiʼas sei iha saúde diʼak. Maibé, sira sei la moris-hiʼas nuʼudar ema perfeitu. Se lae, karik sira-nia família sei la koñese sira. Durante Kristu nia Ukun ba Tinan Rihun Ida, karik ema sei sai perfeitu neineik-neineik. Bainhira Kristu nia Ukun ba Tinan Rihun Ida remata, Kristu sei entrega fali Ukun ba ninia Aman. Iha tempu neʼebá, Kristu nia Ukun kumpre ona Maromak nia hakarak, inklui ajuda ema sai perfeitu.​—1 Kor 15:24-28; Apok 20:1-3.

MORIS-HIʼAS SEI HALO ITA HAKSOLOK

10. Ita sei sente oinsá bainhira ema hetan moris-hiʼas?

10 Ita sei sente oinsá bainhira hasoru fali família ka belun neʼebé mate ona? Ita sei sente haksolok tebes, loos ka lae? Karik ita sei hamnasa ka tanis, no mós karik ita sei kanta knananuk hahiʼi nian ba Jeová. Maibé klaru katak ita sei hadomi liután ita-nia Aman no ninia Oan-Mane tanba loke dalan ba ema atu hetan moris-hiʼas.

11. Tuir Jesus nia liafuan iha João 5:28, 29, ema neʼebé moris tuir Maromak nia matadalan sei hetan saida?

11 Ema neʼebé moris-hiʼas sei sente ksolok tebes bainhira sira hasai tiha hahalok tuan no moris tuir Maromak nia matadalan. Ema neʼebé halo mudansa sira-neʼe bele moris ba nafatin iha Paraízu. Maibé, ema neʼebé kontra Maromak labele kontinua moris iha Paraízu no estraga dame iha neʼebá.​—Isa 65:20; lee João 5:28, 29.

12. Oinsá mak Jeová sei haraik bensaun ba ema iha rai?

12 Iha Kristu nia Ukun okos, Maromak nia povu hotu sei haree katak liafuan iha Provérbios 10:22 mak loos. Eskritura neʼe dehan: “Bensaun husi Jeová mak halo ema sai riku, no Nia la fó susar hamutuk ho ida-neʼe.” Ho ajuda husi Jeová nia espíritu santu, ninia povu neineik-neineik sei hatudu hahalok hanesan Kristu no sai perfeitu. (João 13:15-17; Éf 4:23, 24) Loroloron sira-nia isin sei sai forte liu, no sai ema neʼebé diʼak liu. Ita sei moris kontente duni. (Job 33:25) Oinsá mak medita kona-ba moris-hiʼas bele ajuda ita ohin loron?

HAFOLIN JEOVÁ NIA DOMIN

13. Oinsá Salmo 139:1-4, hatudu katak Jeová hatene didiʼak ita? Oinsá mak moris-hiʼas fó prova kona-ba neʼe?

13 Hanesan ita aprende ona, bainhira Jeová halo ema moris-hiʼas, sira-nia memória no hahalok sei hanesan deʼit ho antes sira mate. Neʼe hatudu katak Jeová hadomi tebes ita no hanoin-hetan buat hotu neʼebé ita hanoin, sente, koʼalia no halo. Entaun se karik nia presiza fó moris-hiʼas ba ita, fasil ba nia atu tau fali ita-nia memória no hahalok hanesan ho antes ita mate. Liurai David komprende katak Jeová hatene didiʼak ita ida-idak. (Lee Salmo 139:1-4.) Ita sente oinsá bainhira ita komprende katak Jeová hatene didiʼak ita?

14. Ita sente oinsá bainhira ita komprende katak Jeová hatene didiʼak ita?

14 Maski Jeová hatene didiʼak ita, maibé ita la presiza hanoin barak katak Jeová sei buka ita-nia sala. Tanbasá? Tanba Jeová hadomi tebes ita. Nia hafolin tebes ita ida-idak. Nia hanoin-hetan buat hotu neʼebé akontese durante ita-nia moris. Neʼe halo ita sente kmaan. Ita la presiza sente mesamesak. Jeová sempre hamutuk ho ita no hakarak ajuda ita.​—2 Krón 16:9.

HAFOLIN JEOVÁ NIA MATENEK

15. Oinsá moris-hiʼas hatudu katak Jeová mak matenek?

15 Taʼuk ba mate mak perigu. Ema sira neʼebé Satanás kontrola aproveita ida-neʼe atu obriga ema seluk hodi la laran-metin ba sira-nia belun ka husik sira-nia fiar. Maibé sira labele obriga ita atu halo hanesan neʼe. Ita hatene katak se ita-nia inimigu oho ita, Jeová bele fó moris-hiʼas ba ita. (Apok 2:10) Ita fiar metin katak sira labele hakotu ita-nia relasaun ho Jeová nuʼudar belun. (Rom 8:35-39) Jeová hatudu katak nia matenek tebes tanba fó ita esperansa moris-hiʼas. Tanba esperansa neʼe, ita la taʼuk bainhira Jeová nia inimigu ameasa atu oho ita. Esperansa neʼe mós fó aten-brani ba ita atu laran-metin ba Jeová.

Ita-nia desizaun hatudu katak ita tau fiar ba Jeová nia promesa atu tau matan ba ita-nia presiza ka lae? (Haree parágrafu 16) *

16. Pergunta saida deʼit mak Ita presiza husu ba Ita-nia an? Oinsá resposta ba pergunta sira-neʼe ajuda Ita hatene se Ita tau fiar ba Jeová ka lae?

16 Se Jeová nia inimigu ameasa atu oho Ita, Ita fiar metin katak Jeová sei fó moris-hiʼas ba Ita ka lae? Oinsá Ita hatene? Dalan ida mak husu ba Ita-nia an: ‘Desizaun neʼebé haʼu halo loroloron hatudu katak haʼu tau fiar ba Jeová ka lae?’ (Lc 16:10) ‘Haʼu-nia moris hatudu katak haʼu tau fiar ba Jeová atu tau matan ba haʼu-nia presiza se haʼu buka uluk Maromak nia Ukun ka lae?’ (Mt 6:31-33) Se Ita-nia resposta ba pergunta sira-neʼe mak sin, Ita hatudu katak ita tau fiar ba Jeová, no prontu atu hasoru susar naran deʼit iha futuru.​—Prov 3:5, 6.

HAFOLIN JEOVÁ NIA PASIÉNSIA

17. (a) Oinsá moris-hiʼas hatudu sai Jeová nia pasiénsia? (b) Oinsá ita bele hatudu katak ita hafolin Jeová nia pasiénsia?

17 Jeová deside ona loron no oras atu halakon sistema aat neʼe. (Mt 24:36) Nia sei hatudu pasiénsia no la halakon mundu neʼe antes tempu neʼebé deside ona. Nia hakarak tebes atu fó moris-hiʼas ba ema mate, maibé nia hein ho pasiénsia. (Job 14:14, 15) Nia hein toʼo tempu neʼebé loos atu fó moris-hiʼas ba sira. (João 5:28) Ita iha razaun atu hafolin Jeová nia pasiénsia. Tanba Jeová nia pasiénsia mak ema barak, inklui ita iha oportunidade atu “arrepende sala”. (2 Ped 3:9) Jeová hakarak ema barak liután atu hetan oportunidade atu moris ba nafatin. Entaun mai ita hatudu katak ita hafolin ninia pasiénsia. Oinsá? Hodi hakaʼas an atu buka ema neʼebé “prontu atu simu lia-loos neʼebé lori ba moris rohan-laek”, no ajuda sira atu hadomi no serbí Jeová. (Após 13:48) Hodi halo nuneʼe, sira sei hetan benefísiu husi Jeová nia pasiénsia hanesan ho ita.

18. Tanbasá ita presiza hatudu pasiénsia ba ema seluk?

18 Jeová prontu atu hein toʼo tinan rihun ida remata atu ita bele hatudu hahalok perfeitu. Antes tempu neʼe, Jeová prontu atu fó perdua ba ita-nia sala. Tan neʼe ita presiza halo tuir ninia ezemplu no tau fokus ba ema seluk nia hahalok diʼak no hatudu pasiénsia ba sira. Haree toʼok irmán ida nia ezemplu. Ninia laʼen komesa sente laran-taridu demais no para atu tuir reuniaun. Irmán neʼe hatete: “Situasaun neʼe susar loos ba haʼu. Ami-nia moris troka derrepente deʼit, no ami labele tan atu halo buat neʼebé ami hakarak halo.” Maski hasoru susar sira-neʼe, irmán neʼe hatudu pasiénsia ba ninia laʼen. Nia sadere ba Jeová no la rende an. Hanesan Jeová, irmán neʼe la tau fokus ba problema maibé tau fokus ba ninia laʼen nia hahalok diʼak. Irmán neʼe hatete: “Haʼu-nia laʼen iha hahalok diʼak oioin, no nia hakaʼas an atu sai diʼak fali neineik-neineik.” Importante tebes atu hatudu pasiénsia ba ita-nia família ka irmaun-irmán sira neʼebé hakaʼas an atu tahan susar oioin.

19. Ita presiza hakaʼas an atu halo saida?

19 Jesus no anju sira haksolok tebes bainhira Maromak kria mundu. Ita bele fiar katak sira sei kontente tebes bainhira haree mundu nakonu ho ema perfeitu neʼebé hadomi no serbí Jeová. Imajina kona-ba ksolok neʼebé Kristu nia alin sira sente iha lalehan bainhira sira haree ema hetan benefísiu husi sira-nia serbisu. (Apok 4:4, 9-11; 5:9, 10) Imajina kona-ba tempu neʼebé ema la tanis tan tanba moras, no triste no mate la iha tan. (Apok 21:4) Nuʼudar ita hein ba tempu neʼe, hakaʼas an atu banati-tuir ita-nia Aman neʼebé domin, matenek no pasiénsia. Se ita halo nuneʼe, ita sei haksolok nafatin maski hasoru susar oioin. (Tgo 1:2-4) Ita agradese tebes tanba Jeová promete katak nia “sei fó moris-hiʼas ba ema”.​—Após 24:15.

KNANANUK 141 Moris mak milagre

^ par. 5 Jeová mak Aman neʼebé domin, matenek no pasiénsia. Ita bele haree ninia hahalok sira-neʼe liuhusi dalan neʼebé nia kria buat oioin no ninia hakarak atu fó moris-hiʼas ba ema. Ita sei haree hamutuk pergunta balu kona-ba moris-hiʼas. Ita mós sei haree oinsá moris-hiʼas hanorin ita kona-ba Jeová nia domin, matenek no pasiénsia.

^ par. 59 ESPLIKASAUN BA DEZEÑU: Ema ida neʼebé mate tinan barak liubá, hetan moris-hiʼas durante Kristu nia Ukun ba Tinan Rihun Ida. Irmaun ida neʼebé moris liu Armagedon kontente atu hanorin mane neʼe kona-ba oinsá atu hetan benefísiu husi Kristu nia sakrifísiu.

^ par. 61 ESPLIKASAUN BA DEZEÑU: Irmaun ida hatete ba ninia patraun katak iha loron balu neʼebé nia labele serbisu liu oras. Nia esplika katak nia uza tempu kalan durante loron sira-neʼe atu halo atividade neʼebé iha ligasaun ho ninia adorasaun ba Jeová. Maibé, iha tempu seluk nia prontu atu serbisu liu oras se presiza.