Skip to content

Skip to table of contents

Tanbasá tenke fó treinu ema seluk?

Tanbasá tenke fó treinu ema seluk?

“Haʼu sei fó imi hanorin neʼebé diʼak.”—PROVÉRBIOS (AMSAL) 4:2.

KNANANUK: 45, 44

1, 2. Tanbasá mak ita tenke fó treinu ba ema seluk oinsá atu halaʼo knaar husi Jeová nia organizasaun?

JESUS nia knaar importante liu mak atu haklaken kona-ba Maromak nia Ukun. Maibé nia mós gasta tempu hodi fó treinu ba ninia dixípulu oinsá atu hanorin no tau matan ba Maromak nia povu. (Mateus 10:5-7) Maski Filipe haklaken ho badinas, maibé nia mós gasta tempu hodi fó treinu ba ninia oan-feto naʼin-haat kona-ba oinsá atu haklaken. (Apóstolu 21:8, 9) Ohin loron ita mós presiza fó treinu ba ema seluk. Tanbasá?

2 Iha mundu tomak, ema neʼebé foin simu lia-loos aumenta liután. Ema sira-neʼe seidauk hetan batizmu no presiza duni atu hetan treinu. Ita tenkesér ajuda sira atu komprende tansá mak diʼak atu lee no estuda Bíblia mesak. Ita presiza fó treinu ba sira oinsá atu haklaken no hanorin lia-loos ba ema seluk. Irmaun sira neʼebé foin hetan batizmu presiza duni hetan treinu hodi sira bele kumpre kritériu atu serbí nuʼudar atan ba kongregasaun no katuas iha futuru. Ita hotu bele ajuda ema foun sira-neʼe atu laʼo ba oin iha lia-loos liuhusi “hanorin neʼebé diʼak”.—Provérbios (Amsal) 4:2.

HANORIN EMA FOUN OINSÁ ATU ESTUDA BÍBLIA

3, 4. (a) Apóstolu Paulo dehan oinsá mak estuda Bíblia bele ajuda ita atu haklaken? (b) Antes anima estudante Bíblia atu estuda Bíblia mesak, ita rasik tenkesér halo uluk saida?

3 Tanbasá mak importante atu estuda Bíblia mesak? Ita bele hetan resposta liuhusi apóstolu Paulo nia liafuan ba ema kristaun iha Koloso, nia dehan: “Ami la para atu halo orasaun kona-ba imi no husu katak Maromak ajuda imi atu hatene didiʼak ninia hakarak ho matenek hotu no kbiit atu komprende buat neʼebé mai husi espíritu santu. Nuneʼe, imi bele laʼo ho loloos iha Jeová nia oin toʼo halo kontente nia iha dalan neʼebé kompletu. No imi bele kontinua fó fuan iha serbisu diʼak oioin no aumenta imi-nia matenek loloos kona-ba Maromak.” (Koloso 1:9, 10) Matenek loloos bele ajuda ema kristaun sira-neʼe atu “laʼo ho loloos iha Jeová nia oin toʼo halo kontente nia iha dalan neʼebé kompletu”. Halo hanesan neʼe bele ajuda sira atu kontinua “fó fuan iha serbisu diʼak oioin”, liuliu iha serbisu haklaken. Ema neʼebé adora Jeová tenkesér estuda beibeik ninia Liafuan hodi bele serbí nia ho didiʼak. Ita tenke ajuda estudante Bíblia atu komprende didiʼak kona-ba neʼe.

4 Antes ajuda estudante Bíblia komprende tansá mak importante atu estuda Bíblia mesak, ita rasik tenkesér hafolin uluk estuda mesak. Tuir loloos, se ita mak iha toman atu lee beibeik Bíblia no hanoin kleʼan kona-ba buat neʼebé ita lee, neʼe sei ajuda ita-nia moris no haklaken. Porezemplu, bainhira ita bá haklaken no ema ida husu pergunta difisil ba ita, ita bele uza Bíblia atu hatán ba ninia pergunta neʼe. No bainhira ita lee kona-ba Jesus, Paulo, no ema seluk neʼebé hakaʼas an atu haklaken, ita mós sente laran-manas no kontinua atu haklaken maski susar ba ita. No bainhira ita konta ba ema seluk kona-ba buat neʼebé ita aprende, no oinsá mak informasaun sira-neʼe ajuda tebes ita, neʼe mós sei anima fali sira atu estuda liután kona-ba Bíblia hodi sira mós bele hetan benefísiu husi eskritura sira.

5. Fó toʼok sujestaun ida oinsá bele ajuda estudante atu estuda Bíblia mesak beibeik.

5 Karik ita husu, ‘Oinsá mak haʼu bele fó treinu ba haʼu-nia estudante atu estuda Bíblia mesak beibeik?’ Karik ita bele hatudu oinsá atu prepara livru neʼebé ita uza hodi estuda ho nia. Ka ita bele fó sujestaun ba nia atu lee informasaun balu husi apéndise iha livru Tuir Loloos, Saida mak Bíblia Hanorin? no loke mós eskritura sira neʼebé hakerek iha laran. Karik ita bele hatudu ba nia oinsá atu prepara ba reuniaun hodi nia bele fó komentáriu. Anima nia atu lee Livru Haklaken ho Matan-moris bá! Se Watchtower Library ka BIBLIOTEKA ONLINE iha ninia língua, bele hatudu ba nia oinsá atu uza buat sira-neʼe hodi buka resposta ba ninia pergunta sira. Se ita mak ajuda nia iha dalan sira-neʼe, ita bele fiar katak nia mós gosta atu estuda Bíblia mesak.

6. (a) Oinsá mak ita bele ajuda estudante atu haburas domin ba Bíblia husi laran? (b) Se estudante Bíblia mak hafolin Bíblia husi laran, karik neʼe sei book nia atu halo saida?

6 Bainhira ita estuda ho ema, ita hakarak nia rasik komprende tansá mak diʼak atu lee no estuda Bíblia. Tan neʼe mak, duké obriga nia atu estuda, diʼak liu hatudu oinsá atu estuda mesak hodi haburas ninia hakarak atu estuda rasik. Se ninia domin ba Bíblia mak aumenta, karik ikusmai nia bele sente hanesan ema neʼebé hakerek salmu dehan: “Hakbesik ba Maromak mak diʼak mai haʼu. Haʼu buka ona protesaun husi Jeová, Naʼi Ukun-Naʼin Boot Liu.” (Salmo [Mazmur] 73:28) Jeová nia espíritu santu sei ajuda duni ema neʼebé hakarak hakbesik ba nia.

FÓ TREINU BA EMA FOUN OINSÁ ATU HAKLAKEN NO HANORIN

7. Iha dalan saida mak Jesus fó treinu ba haklaken-naʼin? (Haree foto iha pájina 25.)

7 Husi Mateus kapítulu 10 ita bele aprende buat barak husi dalan neʼebé Jesus fó treinu ba ninia apóstolu sira. Nia lori sira bá haklaken hamutuk no nia mós fó matadalan espesífiku ba sira kona-ba oinsá atu haklaken. [1] (Haree nota husi lisaun.) Haree tiha dalan neʼebé Jesus hanorin, apóstolu sira mós aprende oinsá atu hanorin lia-loos ba ema. (Mateus 11:1) Agora mai ita haree dalan rua atu fó treinu ba estudante Bíblia oinsá atu haklaken.

8, 9. (a) Oinsá mak Jesus koʼalia ba ema ida-idak iha serbisu haklaken? (b) Oinsá mak ita bele ajuda haklaken-naʼin foun atu koʼalia ho ema hodi halo tuir Jesus nia ezemplu?

8 Koʼalia ho ema. Baibain Jesus mós koʼalia ho ema ida-idak. Ezemplu ida mak Jesus koʼalia ho feto ida neʼebé mai atu kuru bee husi bee-posu ida besik sidade Sikar. (João 4:5-30) Nia mós koʼalia ba kobradór impostu naran Mateus Levi no konvida nia atu sai ninia dixípulu. Mateus simu Jesus nia konvite hodi tuir nia no ikusmai Mateus konvida Jesus ho ema seluk ba ninia uma atu han hamutuk. Iha tempu neʼebá Jesus mós koʼalia ba ema seluk tan.—Mateus 9:9; Lucas 5:27-39.

9 Iha tempu seluk Jesus mós koʼalia didiʼak ba Natanael, maski Natanael koʼalia hatún ema Nazaré. Maibé tanba Jesus koʼalia iha dalan neʼebé diʼak no mamar ba Natanael, ikusmai nia troka ninia hanoin kona-ba Jesus, ema husi Nazaré. Neʼe halo Natanael hakarak aprende liután husi Jesus. (João 1:46-51) Tan neʼe mak bainhira ita koʼalia ho ema iha dalan neʼebé diʼak no mamar, karik ema mós sei hakarak rona kona-ba buat neʼebé ita koʼalia. [2] (Haree nota husi lisaun.) Se ita mak hanorin estudante Bíblia atu koʼalia iha dalan hanesan neʼe, sira mós sei sente gosta atu haklaken.

10-12. (a) Jesus halo saida se ema hakarak rona ba buat neʼebé nia hanorin? (b) Oinsá mak ita bele ajuda haklaken-naʼin foun atu aumenta sira-nia matenek nuʼudar mestre ba Bíblia?

10 Hanorin sira neʼebé hakarak rona. Jesus preokupa tebes iha serbisu haklaken. Maibé bainhira ema hakarak rona ba nia, nia gasta tempu ho sira hodi hanorin sira kona-ba buat barak. Porezemplu, loron ida ema-lubun boot halibur hamutuk iha tasi-ibun atu rona ba Jesus. Tan neʼe Jesus saʼe ba ró hamutuk ho Pedro hodi hanorin sira husi ró leten. Hotu tiha, nia halo milagre ida hodi halo Pedro kail ikan barak tebes no tuirmai nia hatete ba Pedro: “Hahú ohin, ó sei kail ema.” Hahú husi tempu neʼebá, Pedro no ema sira neʼebé hamutuk ho nia “lori fali ró ba rai-maran, no husik tiha buat hotu, sira laʼo tuir [Jesus]”.—Lucas 5:1-11.

11 Nicodemos mós hakarak aprende kona-ba buat neʼebé Jesus hanorin. Maibé tanba nia mak membru ida husi Sinédriu, nia taʼuk ema atu koʼalia kona-ba nia se ema seluk haree nia koʼalia ho Jesus. Tan neʼe nia bá buka Jesus iha kalan. Jesus simu nia no gasta tempu barak hodi esplika lia-loos importante sira ba nia. (João 3:1, 2) Husi neʼe ita bele aprende saida? Jesus sempre prontu atu uza ninia tempu hodi hanorin ema kona-ba lia-loos no hametin sira-nia fiar. Ita mós hakarak vizita ema iha tempu neʼebé diʼak ba sira, no gasta tempu atu hanorin sira komprende kona-ba lia-loos.

12 Bainhira ita haklaken hamutuk ho haklaken-naʼin foun, neʼe bele ajuda sira atu aumenta sira-nia matenek iha serbisu haklaken. Ita bele konvida sira atu bá halo vizita fali ka tuir ita-nia estuda. Hodi nuneʼe, sira bele aprende oinsá atu hanorin ema no sira mós bele sente rasik ksolok neʼebé ita hetan husi ajuda ema foun atu aprende lia-loos kona-ba Jeová. Ida-neʼe mós bele ajuda sira atu hatudu pasiénsia no la rende an lalais bainhira sira la hetan ema iha serbisu haklaken.—Galásia 5:22; haree mós kaixa “ Keta rende an lalais”.

TREINU HAKLAKEN-NAʼIN FOUN ATU SERBÍ IRMAUN-IRMÁN SIRA

13, 14. (a) Ita sente oinsá kona-ba ezemplu sira husi Bíblia kona-ba ema sira neʼebé hakaʼas an ajuda ema seluk? (b) Iha dalan saida deʼit mak ita bele treinu haklaken-naʼin foun ka joven sira atu hatudu domin ba irmaun-irmán?

13 Jeová hakarak ninia atan atu hadomi malu nuʼudar irmaun-irmán no serbí malu. (Lee 1 Pedro 1:22; Lucas 22:24-27.) Bíblia temi katak Jesus uza buat hotu, inklui mós ninia moris, hodi serbí ema seluk. (Mateus 20:28) Dorkada mak ema neʼebé “halo hahalok diʼak barak no nia ajuda ema kiak sira”. (Apóstolu 9:36, 39) Maria husi Roma “halo serbisu barak” hodi ajuda irmaun-irmán iha kongregasaun. (Roma 16:6) Oinsá mak ita bele ajuda haklaken-naʼin foun komprende katak importante atu ajuda ita-nia irmaun-irmán sira?

Treinu ema seluk atu hatudu domin ba maluk fiar-naʼin (Haree parágrafu 13, 14)

14 Ita bele lori haklaken-naʼin foun bá vizita irmaun-irmán sira neʼebé idade ona ka sira neʼebé moras. Se diʼak, inan-aman mós bele lori sira-nia oan atu bá vizita irmaun-irmán sira-neʼe. Katuas kongregasaun bele husu joven ka haklaken-naʼin foun atu ajuda sira teʼin hahán ba irmaun-irmán neʼebé idade ona ka atu hadiʼa irmaun-irmán sira-neʼe nia uma. Liuhusi dalan sira-neʼe, joven ka haklaken-naʼin foun bele aprende oinsá atu halo hahalok diʼak hodi ajuda ema seluk. Porezemplu, bainhira haklaken iha fatin neʼebé izoladu, katuas kongregasaun ida sempre vizita beibeik irmaun-irmán sira neʼebé hela iha fatin sira-neʼe. Iha irmaun joven ida akompaña beibeik katuas neʼe, no husi neʼe nia mós aprende kona-ba saida mak nia bele halo hodi ajuda fali irmaun-irmán sira seluk.—Roma 12:10.

15. Tanbasá mak katuas sira hakarak ajuda mane sira iha kongregasaun atu laʼo ba oin iha lia-loos?

15 Jeová fó responsabilidade ba mane sira atu hanorin ninia Liafuan iha kongregasaun laran. Tan neʼe mak importante ba irmaun sira atu aprende oinsá bele hanorin ho didiʼak bainhira hatoʼo diskursu. Se Ita mak katuas kongregasaun, bainhira atan ba kongregasaun atu pratika hatoʼo ninia diskursu, karik Ita bele ajuda rona ba ninia diskursu no ajuda mós nia atu aumenta ninia matenek hodi bele sai mestre diʼak ba Maromak nia Liafuan. (Neemias 8:8) [3]—Haree nota husi lisaun.

16, 17. (a) Oinsá mak apóstolu Paulo ajuda Timóteo laʼo ba oin? (b) Oinsá mak katuas sira bele fó treinu ba irmaun seluk atu tau matan ba Jeová nia bibi iha futuru?

16 Kongregasaun sira presiza tan irmaun barak atu serbí nuʼudar katuas, no irmaun sira-neʼe presiza duni atu hetan treinu. Apóstolu Paulo fó treinu ba Timóteo no nia fó laran-manas ba Timóteo atu fó fali treinu ba ema seluk. Paulo hatete: “Kontinua hetan kbiit husi Maromak nia laran-diʼak boot neʼebé nia fó ba sira neʼebé ida deʼit ho Kristu Jesus. No buat neʼebé ó rona husi haʼu, neʼebé ema barak mós sai nuʼudar sasin, ó tenke fó sai buat sira-neʼe ba ema neʼebé laran-metin atu nuneʼe sira mós bele kumpre kritériu atu hanorin ema seluk.” (2 Timóteo 2:1, 2) Iha tempu neʼebá, Paulo serbí nuʼudar katuas no apóstolu ida, no Timóteo aprende buat barak husi nia kona-ba oinsá atu hadiʼa ninia dalan haklaken no mós oinsá atu ajuda ema seluk iha kongregasaun laran.—2 Timóteo 3:10-12.

17 Apóstolu Paulo gasta tempu barak tebes ho Timóteo tanba nia hakarak fó treinu didiʼak ba Timóteo. (Apóstolu 16:1-5) Katuas kongregasaun sira mós bele halo tuir Paulo nia ezemplu hodi lori atan ba kongregasaun hamutuk ho sira bainhira atu vizita no fó laran-manas ba irmaun-irmán sira. Hanesan neʼe, atan ba kongregasaun bele aprende husi katuas sira oinsá atu hanorin, hatudu pasiénsia, domin, no oinsá atu sadere ba Jeová bainhira tau matan ba Jeová nia bibi sira.—1 Pedro 5:2.

IMPORTANTE ATU FÓ TREINU

18. Tanbasá mak importante atu fó treinu ba ema seluk hodi serbí Jeová?

18 Tanba ita moris daudauk iha loron ikus, importante tebes atu fó treinu ba ema seluk oinsá bele hadiʼa dalan neʼebé sira haklaken. Irmaun sira mós presiza hatene oinsá atu tau matan ba kongregasaun. Jeová hakarak ninia atan hotu atu simu treinu hodi sira bele halaʼo sira-nia knaar ho didiʼak. Nia fó ona priviléjiu ba ita atu fó treinu ema seluk, tan neʼe importante tebes atu hakaʼas an hodi fó treinu ba irmaun-irmán sira, hanesan Jesus no apóstolu Paulo mós halo. Ita bele haree katak kondisaun iha mundu neʼe sai aat ba beibeik, tan neʼe urjente tebes atu fó tan treinu ba ema seluk antes mundu nia rohan toʼo mai.

19. Tanbasá mak ita bele fiar katak ita-nia hakaʼas-an atu fó treinu ba ema seluk sei iha susesu?

19 Fó treinu ba ema seluk presiza duni tempu no forsa. Maibé Jeová no Jesus sei apoia ita no fó matenek ba ita oinsá atu treinu ema ho didiʼak. Ita sei haksolok bainhira haree ema neʼebé ita fó treinu daudauk “serbisu makaʼas no hakaʼas an” atu serbí iha kongregasaun no haklaken. (1 Timóteo 4:10) Mai ita rasik mós kontinua laʼo ba oin iha lia-loos hodi serbí ita-nia Maromak, Jeová.

^ [1] (parágrafu 7) Jesus hanorin ninia dixípulu kona-ba: (1) Haklaken kona-ba Maromak nia Ukun. (2) Sadere ba Jeová atu tau matan ba sira-nia presiza. (3) La bele haksesuk ho uma-naʼin. (4) Tau fiar ba Maromak bainhira hasoru terus husi ema. (5) Labele taʼuk ba ema.

^ [2] (parágrafu 9) Bele hetan sujestaun diʼak oioin oinsá atu koʼalia ho ema husi livru Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian, pájina 62-64.

^ [3] (parágrafu 15) Livru Aprende husi Eskola Serbisu Kristaun nian, pájina 52-61 esplika liután kona-ba presiza halo saida deʼit atu bele hatoʼo diskursu públiku ho didiʼak.