Skip to content

Skip to table of contents

ESPERIÉNSIA

Hatudu interese ba ema seluk lori bensaun

Hatudu interese ba ema seluk lori bensaun

Hamutuk ho haʼu-nia amá no alin-feto naran Pat iha tinan 1948

HAʼU-NIA avó-feto hatete: “Igreja Anglikanu la hanorin lia-loos. Tan neʼe ita presiza kontinua buka lia-loos.” Amá komesa buka relijiaun neʼebé loos. Maski nuneʼe, nia lakohi koʼalia ho Testemuña sira no ami subar an kuandu sira mai ami-nia uma iha Torontu, rai-Kanadá. Maibé kuandu amá nia alin-feto komesa estuda Bíblia ho Testemuña sira iha tinan 1950, amá mós komesa estuda Bíblia. Sira estuda iha tia nia uma no ikusmai hetan batizmu.

Apá mak pastór ida iha igreja Protestante. Tan neʼe apá haruka haʼu no haʼu-nia alin-feto atu tuir eskola relijiaun nian, neʼebé igreja halo ba labarik sira iha domingu-domingu. No iha tuku 11 dadeer ami asiste misa hamutuk ho apá. Iha lokraik, ami mós bá Reuniaun-Fatin hamutuk amá. Ami bele haree katak relijiaun rua neʼe la hanesan.

Asiste Reuniaun Boot Internasionál hamutuk ho família Hutcheson iha tinan 1958

Amá haklaken ba ninia kolega Bob no Marion Hutcheson, no sira mós sai Testemuña. Iha tinan 1958, irmaun Bob no irmán Marion hamutuk ho sira-nia oan-mane naʼin-tolu konvida haʼu atu bá asiste Reuniaun Boot Internasionál iha Sidade Novaiorke neʼebé halaʼo ba loron ualu. Agora haʼu komprende katak la fasil ba sira atu lori haʼu, maibé reuniaun boot neʼe mak memória furak ba haʼu.

IRMAUN-IRMÁN AJUDA HAʼU SERBÍ JEOVÁ

Kuandu haʼu joven, ami hakiak animál oioin hanesan karau, fahi, bibi no manu sira. Haʼu gosta tau matan ba animál sira no haʼu mós hakarak atu sai doutór ba animál sira. Amá fó-hatene ida-neʼe ba katuas kongregasaun ida. Ho laran-diʼak nia fó-hanoin haʼu katak ita moris iha “loron ikus sira” no husu haʼu atu hanoin kona-ba oinsá tuir universidade ba tinan balu sei afeta haʼu-nia relasaun ho Jeová. (2 Tim 3:1) Ikusmai haʼu deside atu la tuir universidade.

Bainhira haʼu remata eskola sekundária haʼu la hatene atu halo saida. Maski haʼu haklaken findesemana, maibé haʼu ladún gosta haklaken no haʼu hanoin haʼu nunka bele sai pioneiru ida. Apá no tiu neʼebé laʼós Testemuña anima haʼu atu halo serbisu full-time ba kompañia asuransia iha Torontu. Tiu iha pozisaun aas iha kompañia neʼe, tan neʼe haʼu tama serbisu iha neʼebá.

Iha Torontu, haʼu gasta tempu barak atu serbisu no ransu ho ema neʼebé laʼós Testemuña, tan neʼe haʼu la tuir beibeik haklaken no reuniaun sira. Foufoun, haʼu hela hamutuk ho avó-mane, maibé ikusmai nia mate no haʼu presiza muda ba fatin seluk.

Irmaun Bob no irmán Marion, neʼebé lori haʼu ba reuniaun boot iha tinan 1958 mak hanesan haʼu-nia inan-aman. Sira konvida haʼu atu hela hamutuk ho sira no sira ajuda haʼu atu hametin haʼu-nia relasaun ho Jeová. Iha tinan 1960, haʼu no sira-nia oan-mane John hetan batizmu. John komesa serbí nuʼudar pioneiru no neʼe book haʼu atu haklaken liután. Irmaun sira iha kongregasaun nota katak haʼu komesa sai maduru liután, no ikusmai haʼu simu knaar atu tau matan ba Eskola Serbisu Kristaun. a

HAʼU KABEN NO SAI PIONEIRU IDA

Iha ami-nia loron kazamentu tinan 1966

Iha tinan 1966, haʼu kaben ho irmán Randi Berge. Nia mak pioneiru neʼebé laran-manas no hakarak serbí iha fatin neʼebé presiza liután haklaken-naʼin. Ami-nia katuas área hatudu interese ba ami, no anima ami atu ajuda iha kongregasaun iha Orillia, Ontario. Tan neʼe ami muda ba fatin foun neʼe.

Bainhira toʼo iha Orillia, haʼu komesa serbí nuʼudar pioneiru regulár hamutuk ho Randi. Haʼu mós sai laran-manas atu haklaken! Bainhira haʼu komesa serbí nuʼudar pioneiru, haʼu sente haksolok hodi uza Bíblia no haree ema komprende lia-loos. Ami kontente tanba bele ajuda feen-laʼen ida iha Orillia atu halo mudansa iha sira-nia moris no sai Testemuña.

APRENDE LÍNGUA FOUN NO HALO MUDANSA BA AMI-NIA HANOIN

Iha tempu neʼebé ami vizita Torontu, haʼu hasoru irmaun Arnold MacNamara neʼebé tau matan ba serbisu iha Betel. Nia husu ami se ami bele serbí nuʼudar pioneiru espesiál ka lae. Haʼu hatán kedas: “Bele! Maibé ami lakohi bá distritu Kebeke!” Neʼe tanba haʼu hetan ona influénsia husi ema Kanadá neʼebé koʼalia lian Inglés no iha hanoin negativu kona-ba ema neʼebé koʼalia lian Fransés iha distritu Kebeke. Iha tempu neʼebá, ema halo demonstrasaun iha Kebeke no hakarak hetan independénsia husi rai-Kanadá.

Irmaun Arnold hatete: “Agora sukursál haruka pioneiru espesiál sira atu bá deʼit Kebeke.” Entaun, haʼu deside atu bá. Haʼu hatene ona katak Randi hakarak serbí iha neʼebá. Ikusmai, haʼu rekoñese katak neʼe mak desizaun neʼebé diʼak liu iha ami-nia moris!

Ami ho feen-laʼen seluk tuir kursu lian Fransés ba semana lima, no tuirmai muda bá Rimouski neʼebé dook maizumenus kilómetru 540 husi sidade Montreál. Ami presiza aprende buat barak. Porezemplu, bainhira haʼu lee anúnsiu balu iha Reuniaun-Fatin, haʼu hatete katak iha reuniaun boot tuirmai ita sei simu “delegadu manu-avestruz” duké “delegadu husi Áustria”.

“Uma Mutin” iha Rimouski

Tuirmai, irmán klosan naʼin-haat neʼebé laran-manas no mós irmaun no irmán Huberdeaus ho sira-nia oan-feto naʼin-rua mós muda ba Rimouski. Feen-laʼen neʼe aluga uma boot ida no ami hotu neʼebé hela iha uma neʼe ajuda atu selu. Ami bolu uma neʼe “Uma Mutin” tanba uma nia kór mak mutin. Baibain ema naʼin-12 ka 14 mak hela iha neʼebá. Nuʼudar pioneiru espesiál, haʼu no Randi haklaken iha dadeer, lokraik no kalan. Ami kontente tanba iha ema neʼebé sempre prontu atu haklaken ho ami, maski neʼe mak tempu malirin iha kalan.

Ami sai besik liután ba pioneiru sira-neʼe no sira sai hanesan família. Dala ruma ami tuur no haneruk ahi hamutuk no uza loron ida atu teʼin hamutuk. Irmaun ida mak tokadór, tan neʼe dala barak iha sábadu kalan ami kanta no dansa.

Ema barak iha Rimouski hakarak aprende kona-ba Bíblia! Iha tinan lima nia laran, ami sente kontente tanba haree estudante Bíblia sira laʼo ba oin no hetan batizmu, no kongregasaun iha haklaken-naʼin hamutuk 35.

Iha Kebeke, ami simu treinu barak nuʼudar haklaken-naʼin. Ami haree oinsá Jeová ajuda ami iha serbisu haklaken no tau matan ami. Ami mós aprende atu hadomi ema neʼebé koʼalia lian Fransés. Ami gosta sira-nia língua no kultura. Neʼe ajuda ami atu hafolin kultura seluk.​—2 Kor 6:13.

Derrepente, sukursál husu ami atu muda ba sidade Tracadie, iha New Brunswick. Neʼe susar tanba ami foin asina kontratu atu aluga apartamentu ida no haʼu asina ona kontratu atu serbisu part-time nuʼudar mestre. Ami-nia estudante Bíblia balu mós foin sai haklaken-naʼin no kongregasaun mós harii daudaun Reuniaun-Fatin.

Ami halo orasaun beibeik durante findesemana no mós vizita Tracadie, fatin neʼe la hanesan ho Rimouski. Maibé se Jeová hakarak ami atu bá neʼebá, ami sei bá. Ami koko Jeová no haree nia hasai ami-nia dezafiu ida-idak. (Mal 3:10) Randi iha relasaun diʼak ho Jeová, la hanoin an deʼit, no gosta halo komik, tan neʼe halo fasil ba ami atu muda.

Kongregasaun foun neʼe iha katuas ida deʼit naran Robert Ross. Nia no ninia feen Linda uluk serbí nuʼudar pioneiru iha fatin neʼe no sira deside atu nafatin hela iha neʼebá maski sira iha ona oan ida. Sira okupadu atu tau matan ba sira-nia oan, maibé tanba sira laran-diʼak no laran-manas iha serbisu haklaken, neʼe anima tebes ami.

BENSAUN TANBA SERBÍ IHA FATIN NEʼEBÉ PRESIZA AJUDA

Tempu malirin kuandu ami foin sai katuas área

Ami serbí nuʼudar pioneiru iha Tracadie ba tinan rua, no tuirmai ami simu knaar atu serbí nuʼudar katuas área. Ami vizita kongregasaun lian Inglés durante tinan hitu, depois neʼe vizita kongregasaun lian Fransés iha Kebeke. Ami-nia katuas vizitante naran Léonce Crépeault baibain gaba haʼu-nia diskursu sira. Maibé tuirmai nia sempre husu: “Ita bele halo Ita-nia diskursu iha dalan neʼebé fasil ba rona-naʼin atu aplika ka lae?” b Tanba nia hatudu interese ba haʼu, neʼe ajuda haʼu atu tau fokus hodi hanorin iha dalan neʼebé simples.

Haʼu sei nunka haluha bainhira haʼu tau matan hahán iha Reuniaun Boot Internasionál iha Montreál iha tinan 1978. Ami espera katak ema naʼin-80.000 sei asiste reuniaun boot neʼe, no ami simu matadalan foun kona-ba oinsá atu prepara hahán. Buat hotu mak foun hanesan ekipamentu, lista kona-ba hahán no mós dalan neʼebé ami prepara hahán. Ami iha jeleira boot hamutuk 20, maibé dala ruma sira la laʼo. Loron ida antes reuniaun boot hahú ami mós labele tama ba estádiu atu prepara ba reuniaun boot. Ami tenke hein toʼo kalan-boot atu bele tama, tanba durante loron neʼe iha eventu desportu ida. No antes rai naroman ami tenke halo moris fornu sira atu bele teʼin matabixu! Ami sente kole, maibé haʼu aprende buat barak husi irmaun-irmán sira seluk neʼebé serbisu makaʼas, maduru no la sériu demais. Tanba serbisu hamutuk, ami-nia relasaun sai besik liután. Ami kontente tebes atu asiste reuniaun boot importante neʼe iha Kebeke. Tanba uluk iha distritu neʼe mak ema fó-terus ba Testemuña sira iha tinan 1940 toʼo 1960!

Prepara ba reuniaun boot hamutuk ho Randi iha Montreal iha tinan 1985

Haʼu aprende buat barak husi irmaun oioin neʼebé tau matan ba reuniaun boot sira iha Montreál. Tinan ida, irmaun David Splane, neʼebé agora serbí nuʼudar membru ba Grupu Administradór mak tau matan ba reuniaun boot neʼe. Maibé iha reuniaun boot seluk, haʼu mak tau matan fali knaar neʼe no irmaun David apoia mudansa neʼe.

Iha tinan 2011, depois ami serbí ona nuʼudar katuas área ba tinan 36, haʼu hetan konvite atu serbí nuʼudar mestre ba Eskola ba Katuas Kongregasaun nian. Iha tinan rua nia laran, ami hela iha fatin 75 neʼebé la hanesan, maibé sakrifísiu neʼe la saugati deʼit. Iha semana ida-idak nia rohan, katuas sira agradese tebes tanba sira sente katak Grupu Administradór hanoin kona-ba sira-nia relasaun ho Jeová.

Depois neʼe, haʼu sai mestre ba Eskola ba Haklaken-Naʼin Tempu-Tomak. Estudante sira sente kole no hanoin barak tanba sira okupadu tebes. Sira tenke tuur iha klase laran durante oras hitu, halo riset iha uma durante oras tolu kalan-kalan, no halaʼo knaar haat ka lima semana-semana. Haʼu no irmaun ida esplika katak sira labele hetan susesu se Jeová la ajuda sira. Estudante sira kontente tanba haree katak bainhira sira sadere ba Jeová, sira bele kumpre buat neʼebé sira hanoin katak sira labele kumpre.

HATUDU INTERESE LORI BENSAUN BA NAFATIN

Amá mak ema neʼebé hatudu interese ba ninia estudante Bíblia sira no neʼe ajuda sira atu laʼo ba oin iha lia-loos. Hahalok neʼe mós book apá atu troka ninia hanoin kona-ba lia-loos. Loron tolu depois amá mate, apá halo ami hakfodak tanba nia mai tuir diskursu públiku iha Reuniaun-Fatin no nia kontinua atu tuir reuniaun sira durante tinan 26. Maski nia nunka hetan batizmu, katuas sira hatete katak nia sempre toʼo uluk Reuniaun-Fatin sedu.

Amá mós hatudu ezemplu diʼak ba ami oan sira. Haʼu-nia alin-feto naʼin-tolu no sira-nia laʼen serbí Jeová ho laran-metin. Haʼu-nia alin-feto ida serbí iha sukursál iha Portugál no alin-feto ida serbí iha sukursál Haití.

Agora ami serbí nuʼudar pioneiru espesiál iha Hamilton, Ontario. Bainhira ami serbí nuʼudar katuas área, ami kontente atu hamaluk irmaun-irmán sira ba sira-nia vizita fali no estuda Bíblia. Maibé agora ami kontente hodi haree ami-nia estudante Bíblia sira laʼo ba oin. Bainhira ami habelun ho irmaun-irmán sira iha kongregasaun foun, ami hetan anima hodi haree oinsá Jeová ajuda sira iha situasaun naran deʼit.

Ami agradese tebes tanba ema hatudu interese ba ami. No ami hakaʼas an atu hatudu katak ami “hanoin tebetebes” ema seluk, no koko anima sira atu serbí Jeová liután. (2 Kor 7:6, 7) Porezemplu, iha família ida, feen, oan-mane no oan-feto serbí nuʼudar pioneiru. Haʼu husu aman ba família neʼe, se nia hanoin atu mós serbí nuʼudar pioneiru ka lae. Nia hatán katak nia apoia daudaun pioneiru naʼin-tolu. Tan neʼe haʼu husu nia: “Ita bele apoia sira diʼak liu fali Jeová ka lae?” Haʼu anima nia atu sai pioneiru hanesan ho sira seluk. Liutiha fulan neen nia komesa serbí nuʼudar pioneiru.

Ami sei kontinua konta “ba jerasaun tuirmai” kona-ba “buat furak sira neʼebé [Jeová] halo” no ami hein katak sira mós sei serbí Jeová ho kontente hanesan ami.​—Sal 71:17, 18.

a Agora bolu nuʼudar koordenadór ba Reuniaun Moris Kristaun no Haklaken.

b Haree esperiénsia husi Léonce Crépeault iha Livru Haklaken fulan-Fevereiru 2020 p. 26-30.