Skip to content

Maromak Jeová​—Merese atu ita koñese

Maromak Jeová​—Merese atu ita koñese

Maromak Jeová​—Merese atu ita koñese

ITA-NIA moris falta buat importante ida ka lae? Se Ita ladún koñese Maromak, Ita-nia moris falta duni buat importante. Tanbasá? Bainhira Ita koñese didiʼak Maromak neʼebé temi iha Bíblia, ida-neʼe lori benefísiu oioin ba Ita-nia moris. Ema rihun ba rihun mós sente hanesan neʼe. Ita bele hetan benefísiu sira-neʼe ohin loron no mós iha futuru.

Maromak Jeová, neʼebé dirije ema atu hakerek Bíblia, hakarak ita atu koñese nia. Ema ida neʼebé hakerek Salmo ida hatete: “Halo ema hotu hatene katak Ita neʼebé naran Jeová, Ita mesak deʼit mak Maromak neʼebé Aas Liu Hotu iha mundu tomak.” Nia hatene katak bainhira ita koñese nia ita hetan benefísiu oioin. “Haʼu, Jeová, mak imi-nia Maromak, haʼu hanorin imi kona-ba buat neʼebé diʼak liu ba imi.” Ita hetan benefísiu saida deʼit bainhira ita koñese Maromak Jeová neʼebé Aas Liu Hotu?​—Salmo 83:18; Isaias 48:17.

Benefísiu neʼebé ita bele hetan mak ita simu matadalan kona-ba oinsá atu tahan hasoru problema sira, ita iha esperansa kona-ba futuru no sente laran-hakmatek. Liután neʼe, bainhira ita koñese didiʼak Jeová, ida-neʼe book ita atu haburas hanoin neʼebé la hanesan ho ema barak iha mundu kona-ba tópiku importante sira. Tópiku importante sira mak hanesan saida?

Tanbasá ita moris?

Maski teknolojia avansadu liután, maibé ohin loron ema nafatin husu pergunta neʼebé hanesan: ‘Tanbasá haʼu moris? Haʼu-nia futuru sei sai oinsá? Ita-nia moris mak hanesan neʼe deʼit ka lae?’ Se ema ida la hetan resposta neʼebé klaru kona-ba pergunta sira-neʼe, ninia moris sei la iha objetivu. Ema barak sente hanesan neʼe ka lae? Peskiza ida neʼebé halaʼo iha rai-Alemaña maizumenus iha tinan 1997 fó sai katak porsentu 50 husi ema hotu neʼebé tuir peskiza neʼe sente katak sira-nia moris la iha objetivu. Karik ema barak iha Ita-nia área mós sente hanesan neʼe.

Se ema ida nia moris la iha objetivu, susar ba nia atu halo planu sira. Tanba ema barak sente katak sira-nia moris la iha objetivu, sira koko atu buka serbisu neʼebé diʼak no buka rikusoin. Maski nuneʼe, sira bele nafatin sente katak sira-nia moris falta buat ruma. Dala ruma tanba ema sente katak sira-nia moris la iha objetivu, ida-neʼe halo sira sente laran-kraik no sira lakohi tan atu moris. Jornál ida (International Herald Tribune) fó sai katak neʼe akontese ba joven feto ida. Feto neʼe sai boot iha família neʼebé iha osan barak no bele halo buat oioin neʼebé nia hakarak. Maski nia moris diʼak no iha sasán karun oioin, maibé nia sente mesamesak no sente la iha objetivu. Ikusmai, nia hemu ai-moruk toba nian barak demais no nia mate. Karik Ita mós koñese ema seluk neʼebé sente mesamesak no ikusmai oho an.

Maibé, Ita mós rona ema dehan katak siénsia bele hanorin ita kona-ba moris nia objetivu ka lae? Jornál ida (Die Woche) iha rai-Alemaña hatete: “Maski siénsia mak loos, maibé siénsia labele ajuda ita iha dalan espirituál. Teoria evolusaun no fízika neʼebé troka beibeik mós la ajuda ema atu sente kmaan ka seguru.” Rezultadu oioin husi peskiza neʼebé sientista sira halo, esplika kriatura moris oioin no mós esplika siklu sira no prosesu sira iha natureza neʼebé sustenta moris. Maski nuneʼe, siénsia labele fó sai tanbasá ita moris no ita-nia futuru sei sai oinsá. Se ita fiar deʼit ba siénsia, ita la hetan resposta ba pergunta sira kona-ba moris nia objetivu. No hanesan jornál ida (Süddeutsche Zeitung) fó sai, rezultadu mak “ema barak presiza matadalan sira”.

Sé mak bele fó matadalan neʼebé diʼak liu ba ita? Ita-nia Kriadór. Nia mak kria ita, tan neʼe nia hatene tanbasá ita moris. Bíblia esplika katak Jeová kria ema atu sira hela iha rai, iha oan no halo rai nakonu no mós tau matan ba rai. Maromak kria ema atu haleno ninia hahalok hanesan justisa, matenek no domin. Kuandu ita komprende tanbasá Jeová kria ita, ita mós bele komprende tanbasá ita moris.​—Génesis 1:26-28.

Saida mak Ita bele halo?

Oinsá se Ita seidauk hetan resposta ba pergunta sira hanesan: ‘Tanbasá haʼu moris? Saida mak sei akontese iha futuru? Saida mak moris nia objetivu?’ Bíblia anima Ita atu koñese didiʼak Jeová. Tuir loloos, Jesus hatete: “Neʼe mak moris rohan-laek: Katak sira hatene didiʼak kona-ba Ita, Maromak loos mesak deʼit, no mós Jesus Kristu neʼebé Ita haruka mai.” Bíblia mós anima Ita atu haburas hahalok diʼak neʼebé mai husi Maromak, hanesan domin. No mós hakaʼas an atu moris iha Maromak nia Ukun okos. Hodi halo nuneʼe, Ita-nia moris sei iha objetivu no Ita sei iha esperansa furak ba futuru. No Ita sei hetan resposta ba pergunta importante sira kona-ba moris.​—João 17:3; Eclesiastes 12:13.

Oinsá neʼe bele ajuda ita? Hanoin toʼok esperiénsia husi mane ida naran Hans. * Tinan barak liubá Hans fiar Maromak, maibé ninia fiar la book nia atu moris iha dalan neʼebé diʼak. Hans gosta uza droga, gosta feto neʼebé la iha morál, halo krime no gosta saʼe motór sira. Nia esplika: “Haʼu sente haʼu falta buat ruma, haʼu la sente kontente.” Bainhira Hans tinan 20 liu, nia deside atu buka-hatene kona-ba Maromak hodi lee didiʼak Bíblia. Bainhira Hans koñese didiʼak Jeová no komprende didiʼak moris nia objetivu, nia troka ninia moris no hetan batizmu nuʼudar Testemuña ba Jeová. Durante tinan 10, nia uza tempu barak atu haklaken. Nia hatete: “Dalan diʼak liu atu halaʼo ita-nia moris mak hodi serbí Jeová. La iha buat ida neʼebé diʼak liu. Agora haʼu-nia moris iha objetivu tanba haʼu koñese Jeová.”

Klaru katak, ema laʼós deʼit hanoin barak kona-ba moris nia objetivu. Nuʼudar situasaun iha mundu sai aat liután, ema mós hanoin barak kona-ba buat seluk tan.

Tanbasá neʼe akontese?

Bainhira dezastre mosu, baibain ema hanoin kona-ba pergunta ida: Tanbasá neʼe akontese? Resposta ba pergunta neʼe bele ajuda ema atu tahan hasoru susar neʼebé mosu. Se lae, sira sei kontinua sente laran-susar no sai hirus. Hanoin toʼok kona-ba Bruni nia esperiénsia.

Bruni hatete: “Tinan balu liubá haʼu-nia bebé mate. Haʼu fiar Maromak, entaun haʼu hakbesik ba padre ida atu bele hetan kmaan. Maibé nia hatete ba haʼu katak Maromak foti Susanne atu bá lalehan no agora Susanne mak anju ida. Haʼu sente laran-triste tebes tanba haʼu-nia bebé mate no padre nia liafuan mós halo haʼu odi Maromak tanba nia foti haʼu-nia bebé.” Bruni sente laran-triste no laran-susar ba tinan barak. Bruni hatete: “Tuirmai Testemuña ba Jeová hatudu ba haʼu husi Bíblia katak haʼu la presiza odi Maromak. Jeová la foti Susanne atu bá lalehan no nia la sai anju ida. Ema hotu mak sala-naʼin, tan neʼe nia sai moras no mate. Nia iha rate laran no Jeová sei fó moris-hiʼas ba nia. Haʼu mós aprende katak Maromak kria ema atu moris iha mundu paraízu ba nafatin, no lakleur tan neʼe sei akontese. Bainhira haʼu koñese didiʼak Jeová no aprende kona-ba ninia hahalok sira, haʼu hakbesik ba nia no haʼu-nia laran-susar komesa menus.”​—Salmo 37:29; Apóstolu 24:15; Roma 5:12.

Ema rihun ba rihun hasoru problema oioin, hanesan susar iha moris loroloron, funu, rai-hamlaha ka dezastre naturais. Bruni hetan kmaan bainhira nia aprende husi Bíblia katak Jeová la hamosu susar sira-neʼe. Kuandu Jeová kria ita, nia lakohi ita atu hasoru susar no lakleur tan nia sei halakon buat aat hotu. Tanba buat aat aumenta ba beibeik, ida-neʼe hatudu katak ita moris iha “loron ikus sira” husi sistema aat neʼe. Lakleur tan sei iha mudansa boot neʼebé sei lori buat diʼak ba mundu.—2 Timóteo 3:1-5; Mateus 24:7, 8.

Koñese Maromak

Uluk Hans no Bruni fiar no hatene uitoan kona-ba Maromak maibé sira la koñese didiʼak nia. Bainhira sira uza tempu atu koñese didiʼak Maromak, sira hetan rezultadu diʼak. Sira hetan resposta ba pergunta importante sira. Ida-neʼe halo sira sente dame iha laran no iha esperansa ba futuru. Jeová nia atan rihun ba rihun mós sente hanesan neʼe.

Atu koñese Jeová ita presiza estuda didiʼak Bíblia. Bíblia hanorin ita kona-ba Jeová no mós saida mak nia hakarak ita atu halo. Iha apóstolu sira-nia tempu, ema halo hanesan neʼe. Dixípulu Lucas hatete katak ema Judeu iha kongregasaun Kristaun iha Bereia iha rai-Grésia “hakarak tebes atu aprende Maromak nia liafuan, sira simu Maromak nia liafuan [husi Paulo no Silas] ho laran-manas, no loroloron sira buka-hatene didiʼak Eskritura atu haree se buat sira-neʼe loos ka lae”.​—Apóstolu 17:10, 11.

Ema Kristaun iha tempu uluk halibur hamutuk nuʼudar kongregasaun. (Apóstolu 2:41, 42, 46; 1 Korinto 1:1, 2; Galásia 1:1, 2; 2 Tesalónika 1:1) Nuneʼe mós ho ohin loron. Testemuña ba Jeová halibur hamutuk nuʼudar kongregasaun atu ajuda malu hakbesik ba Jeová no hetan ksolok hodi serbí nia. Halibur hamutuk ho maluk Testemuña mós lori benefísiu seluk tan. Bainhira ema adora Maromak, neineik-neineik sira komesa hatudu hahalok hanesan Jeová nian. Entaun ransu ho Testemuña sira ajuda ita koñese Jeová diʼak liután.​—Ebreu 10:24, 25.

Se Ita hakarak koñese Maromak Ita presiza hakaʼas an. Baibain atu kumpre buat ruma iha Ita-nia moris Ita sempre presiza hakaʼas an. Hanoin toʼok kona-ba oinsá atleta ida hakaʼas an atu treinu an. Porezemplu, ema Fransa ida naran Jean-Claude Killy neʼebé tuir Olimpíada no manán medalla osan-mean esplika oinsá atu sai atleta internasionál neʼebé susesu: “Ita tenke hahú tinan 10 sedu liu no presiza halo planu durante tinan barak no ita presiza hanoin kona-ba ida-neʼe loroloron . . . Neʼe hanesan ita hakaʼas an iha dalan mentál no mós fíziku loroloron.” Ema hakaʼas an no uza tempu barak atu kompete iha halai-taru neʼebé laʼo ba minutu 10. Sá tan atu koñese Maromak, ita presiza hakaʼas an liután.

Ita bele kontinua hakbesik liután ba Maromak

La iha ema ida mak hakarak falta buat importante ruma iha sira-nia moris. Tan neʼe se Ita sente katak Ita-nia moris la iha objetivu ka Ita hakarak hatene tanbasá terus mosu, entaun hakaʼas an atu koñese Maromak Jeová, neʼebé temi iha Bíblia. Hodi koñese nia, Ita-nia moris sei sai diʼak liu.

Ita sei nunka para atu aprende buat hotu kona-ba Jeová. Ema neʼebé serbí Jeová ba tinan barak nafatin aprende buat foun kona-ba nia. Hodi kontinua aprende kona-ba nia, neʼe halo ita kontente no ajuda ita hakbesik liután ba nia. Ita konkorda ho apóstolu Paulo neʼebé hakerek: “Bensaun husi Maromak mak boot tebes! Ninia matenek no koñesimentu mak kleʼan tebes! Ita-nia hanoin la toʼo atu komprende kona-ba ninia desizaun no ita labele hatene ninia dalan hotu! Tanba hakerek nanis ona: ‘Sé mak hatene Jeová nia hanoin sira, ka sé mak bele sai ninia konsellu-naʼin?’”​—Roma 11:33, 34.

[Nota-rodapé]

^ par. 12 Naran balu laʼós naran neʼebé loos.

[Liafuan neʼebé foti husi artigu neʼe]

Ohin loron ema nafatin husu pergunta neʼebé hanesan: ‘Tanbasá haʼu moris? Haʼu-nia futuru sei sai oinsá? Ita-nia moris mak hanesan neʼe deʼit ka lae?’

[Liafuan neʼebé foti husi artigu neʼe]

“Bainhira haʼu koñese didiʼak Jeová no aprende kona-ba ninia hahalok sira, haʼu hakbesik ba nia”

[Liafuan neʼebé foti husi artigu neʼe]

“Dalan diʼak liu atu halaʼo ita-nia moris mak hodi serbí Jeová. La iha buat ida neʼebé diʼak liu. Agora haʼu-nia moris iha objetivu tanba haʼu koñese Jeová”