Skip to content

Skip to table of contents

Ajuda irmaun sira atu laʼo ba oin

Ajuda irmaun sira atu laʼo ba oin

Ajuda irmaun sira atu laʼo ba oin

“Eskolante diʼak sei halo hanesan nia mestre.”—LC 6:40.

1. Saida mak Jesus halo atu serbisu haklaken bele kontinua nafatin?

EVANJELLU Joao ramata ho liafuan tuirmai neʼe: “Jesus halo buat barak seluk tan: atu hakerek buat neʼe hotu, haʼu hanoin katak mundu tomak la bele hetan fatin atu tau livru sira neʼebé sei hakerek.” (Joao 21:25) Kuandu Jesus iha rai, nia halo buat barak iha ninia serbisu haklaken durante tinan balu deʼit nia laran. Durante tempu badak neʼe, nia buka mane sira no treinu sira atu bele kontinua halaʼo ninia serbisu haklaken. No iha tinan 33, kuandu nia fila ba lalehan, nia treinu ona mane balu, no maski sira uitoan deʼit, lakleur sira aumenta lalais toʼo sai kongregasaun ho ema kristaun rihun ba rihun.—Apos 2:41, 42; 4:4; 6:7.

2, 3. (a) Tanbasá mak ita presiza irmaun barak liután atu tau matan ba kongregasaun sira? (b) Ita sei koʼalia kona-ba saida iha lisaun neʼe?

2 Ohin loron, iha mundu tomak iha haklaken-naʼin hamutuk 7.000.000 liu no iha kongregasaun 100.000 liu. Tan neʼe, ita presiza irmaun barak liután atu tau matan ba kongregasaun sira, hanesan atu serbí nuʼudar katuas. Nuneʼe irmaun sira neʼebé hakaʼas an atu laʼo ba oin hodi hetan knaar hanesan neʼe, sira “hakarak halo serbisu neʼebé diʼak loos”.—1 Tim 3:1, MF.

3 Maibé, atu hetan responsabilidade iha kongregasaun, sira presiza kumpre kritériu. Kritériu neʼe la depende ba eskola, esperiénsia, ka matenek. Irmaun sira presiza moris tuir kritériu husi Bíblia atu halaʼo serbisu iha Maromak nia organizasaun. Se nuneʼe, oinsá mak ita bele ajuda irmaun sira atu laʼo ba oin hodi kumpre kritériu sira-neʼe? Jesus hatete: “Eskolante diʼak sei halo hanesan nia mestre.” (Lc 6:40) Iha lisaun neʼe, ita sei koʼalia kona-ba oinsá mak Jesus fó treinu ba ninia dixípulu sira atu kaer responsabilidade boot liután iha futuru, no koʼalia mós kona-ba oinsá mak ita bele halo tuir Jesus nia ezemplu.

“Haʼu bolu imi belun”

4. Oinsá mak Jesus hatudu katak nia sai belun ho ninia dixípulu sira?

4 Jesus la hanoin katak nia mak boot liu ninia dixípulu sira, maibé nia sai belun ho sira. Jesus kontente atu hamutuk ho sira no tau fiar ba sira. Nia hatete ba sira: “Haʼu fó-hatene ona ba imi lia hotu neʼebé haʼu rona husi Aman.” (Lee Joao 15:15.) Ita bele fiar katak Jesus nia dixípulu sira kontente tebes kuandu nia hatán sira-nia pergunta: “Sinál ida-neʼebé mak sei hatudu Ita-nia hiʼit an mai, no mundu neʼe atu hotu?” (Mt 24:3, 4) Jesus mós fó sai ninia hanoin no sentimentu ba sira. Porezemplu, iha kalan antes Jesus mate, nia lori Pedro, Tiago no João ba jardín Getsémani atu harohan ba ninia Aman. Karik sira naʼin-tolu la bele rona Jesus nia liafuan kuandu nia halo orasaun, maibé Jesus husik sira haree katak nia laran-susar tebes. (Mc 14:33-38) Iha tempu seluk, sira mós haree Jesus “nakfila an” hodi simu glória husi ninia Aman, no ida-neʼe hametin sira-nia fiar. (Mc 9:2-8; 2 Ped 1:16-18) Hodi sai Jesus nia belun neʼebé diʼak, ida-neʼe ajuda sira no fó forsa ba sira atu kontinua halaʼo serbisu importante neʼebé Jesus fó ba sira.

5. Iha dalan saida deʼit mak katuas sira ajuda ema seluk iha kongregasaun?

5 Hanesan Jesus, katuas sira iha kongregasaun ohin loron mós sai kolega diʼak ho maluk kristaun no prontu atu ajuda sira, hodi hadomi sira no hanoin sira ida-idak nia diʼak. Maski katuas sira presiza rai segredu kona-ba buat ruma, maibé sira kontente atu koʼalia ho irmaun-irmán sira kona-ba buat neʼebé sira aprende husi Maromak nia Liafuan. Katuas sira mós tau fiar ba sira-nia maluk. Sira la hanoin katak sira mak boot liu atan ba kongregasaun neʼebé idade kiʼik. Katuas sira hatene katak atan sira-neʼe mós hadomi Jeová no kontinua laʼo ba oin iha lia-loos, no sira kontente atu serbisu hamutuk atu tau matan ba kongregasaun.

“Haʼu fó ezemplu ba imi”

6, 7. Oinsá mak Jesus hatudu ezemplu diʼak ba ninia dixípulu sira? Oinsá mak ida-neʼe ajuda sira?

6 Maski Jesus nia dixípulu sira hadomi Maromak nia Liafuan, maibé dala ruma sira mós sei iha hanoin neʼebé sala no hatudu hahalok ladiʼak tanba kultura no toman neʼebé sei metin iha sira-nia laran. (Mt 19:9, 10; Lc 9:46-48; Joao 4:27) Maibé Jesus nunka kritika ka hatún sira. Jesus mós la husu sira atu halo buat neʼebé sira la bele halo. No buat neʼebé nia haruka sira atu halo, nia rasik mós halo. Sin, Jesus hanorin ninia dixípulu sira liuhusi ninia ezemplu rasik.Lee Joao 13:15.

7 Jesus hatudu ezemplu diʼak saida deʼit? (1 Ped 2:21) Nia halaʼo moris neʼebé simples atubele uza ninia tempu atu serbí ema seluk. (Lc 9:58) Jesus hatudu haraik-an hodi sempre hanorin buat neʼebé nia aprende husi nia Aman, laʼós ninia hanoin rasik. (Joao 5:19; 17:14, 17) Nia mós hatudu laran-diʼak, no ida-neʼe halo fasil ba ema atu hakbesik ba nia. Ninia hahalok hotu hatudu katak nia hadomi tebes ema seluk. (Mt 19:13-15; Joao 15:12) Jesus nia ezemplu diʼak ajuda duni ninia apóstolu sira. Porezemplu, Tiago hatudu aten-brani no serbí Maromak ho laran-metin toʼo nia mate. (Apos 12:1, 2) No João mós kontinua hatudu laran-metin durante tinan 60 liu.—Apok 1:1, 2, 9.

8. Oinsá mak katuas sira bele sai ezemplu diʼak ba ema seluk?

8 Katuas sira mós bele sai ezemplu diʼak ba irmaun joven sira, hodi hatudu haraik-an, domin, no hodi uza sira-nia tempu no forsa atu ajuda ema seluk. (1 Ped 5:2, 3) Sira mós hatudu ezemplu diʼak kona-ba fiar, haklaken no hanorin, no dalan neʼebé sira halaʼo sira-nia moris nuʼudar ema kristaun, no sira kontente kuandu haree katak ema seluk halo tuir sira-nia ezemplu.—Ebr 13:7.

‘Jesus hanorin uluk sira’

9. Saida deʼit mak hatudu katak Jesus treinu ninia dixípulu sira atu halaʼo serbisu haklaken?

9 Depois Jesus haklaken tiha tinan rua, nia mós haruka ninia apóstolu naʼin-12 atu bá haklaken, maibé nia hanorin uluk sira oinsá atu haklaken. (Mt 10:5-14) Iha tempu seluk kuandu Jesus atu halo milagre hodi fó han ema rihun ba rihun, nia hanorin ninia dixípulu sira oinsá atu organiza ema hodi bele fahe hahán ba ema hotu-hotu. (Lc 9:12-17) Nuneʼe, kuandu Jesus treinu ninia dixípulu sira, nia esplika ho klaru saida mak sira presiza halo no oinsá mak sira bele halo. Hodi hetan treinu hanesan neʼe, no mós ho espíritu santu nia ajuda, apóstolu sira bele organiza serbisu haklaken neʼebé komesa aumenta ba beibeik husi tinan 33.

10, 11. Iha dalan saida deʼit mak mane sira bele hetan treinu atu serbí iha kongregasaun?

10 Ohin loron, ita mós fó treinu ba mane sira komesa husi tempu neʼebé sira foin hahú estuda Bíblia. Karik ita presiza ajuda sira balu atu lee ho moos. No nuʼudar ita kontinua estuda ho sira, ita nafatin ajuda sira atu laʼo ba oin iha lia-loos. Kuandu sira tuir reuniaun beibeik, tama Eskola Serbisu Kristaun no sai haklaken-naʼin neʼebé seidauk hetan batizmu, sira kontinua hetan treinu. Depois hetan tiha batizmu, sira nafatin hetan treinu, porezemplu atu tau matan ba reuniaun-fatin. Katuas sira mós ajuda sira atu hatene oinsá mak sira bele laʼo ba oin hodi tuir kritériu atu sai atan ba kongregasaun.

11 Kuandu katuas sira fó knaar ruma ba irmaun ida neʼebé hetan ona batizmu, sira treinu nia atu hatene halaʼo knaar neʼe ho diʼak. Se susar uitoan ba irmaun neʼe atu kumpre ninia knaar, katuas sira esplika fali ho laran-diʼak oinsá nia bele halo knaar neʼe. Katuas sira kontente atu ajuda irmaun neʼe duké hanoin kedas katak nia la iha matenek, tanba sira hatene katak nia bele hetan ksolok kuandu nia serbí irmaun-irmán sira iha kongregasaun.—Apos 20:35.

“Rona ba konsellu”

12. Oinsá mak Jesus nia konsellu ajuda ninia dixípulu sira?

12 Dalan ida seluk neʼebé Jesus treinu ninia dixípulu sira mak hodi fó konsellu ba sira tuir sira ida-idak nia presiza. Porezemplu, kuandu Tiago no João hakarak hamulak atu ahi tun husi lalehan hodi han ema samaritanu balu neʼebé la simu Jesus, Jesus korrije sira-nia hanoin neʼebé sala. (Lc 9:52-55) Iha tempu seluk, Tiago no João nia inan husu Jesus atu fó pozisaun boot ba ninia oan sira iha Jesus nia ukun. Maibé, tanba Jesus hatene katak Tiago no João rasik mak hakarak pozisaun neʼe, nia hatete ba sira: “Tuur iha haʼu-nia sorin kuana eh karuk, neʼe laʼós haʼu mak fó; neʼe ba sira neʼebé haʼu Aman hadiʼa hela.” (Mt 20:20-23) Jesus sempre fó konsellu neʼebé klaru tuir matadalan husi Maromak nia Liafuan, no nia ajuda ninia dixípulu sira atu hanoin tuir matadalan sira-neʼe. (Mt 17:24-27) Jesus mós hatene katak ninia dixípulu sira la bele halo buat hotu ho loos tanba sira ema sala-naʼin. Nuneʼe, kuandu nia fó konsellu ba sira, nia halo ida-neʼe tanba nia hadomi tebes sira.—Joao 13:1.

13, 14. (a) Sé mak presiza konsellu? (b) Katuas sira karik fó konsellu kona-ba saida deʼit ba irmaun sira?

13 Irmaun hotu neʼebé hakarak atu serbí iha kongregasaun dala ruma presiza konsellu husi Bíblia. Provérbios 12:15 hatete: “Ema neʼebé rona ba konsellu mak matenek.” Porezemplu, irmaun joven ida hatete katak uluk nia sente nia la merese atu serbí iha kongregasaun. Maibé katuas ida ajuda nia atu komprende katak laʼós sai perfeitu mak bele serbí iha kongregasaun.

14 Se katuas sira haree katak irmaun ida iha hahalok ruma neʼebé hanetik nia atu laʼo ba oin iha lia-loos, sira lalais atu ajuda irmaun neʼe “ho laran-kmaus”. (Gal 6:1) Dala ruma, katuas sira mós presiza ajuda ema ruma atu hadiʼa sira-nia hanoin. Porezemplu, karik katuas sira haree katak irmaun ida ladún hakaʼas an atu halo buat hotu neʼebé nia bele atu serbí Jeová. Se hanesan neʼe, sira ajuda nia atu hanoin kona-ba Jesus nia ezemplu. Jesus halaʼo serbisu haklaken ho badinas no haruka mós ninia dixípulu sira atu halo tuir ninia ezemplu. (Mt 28:19, 20; Lc 8:1) No mós, se katuas sira haree katak irmaun ida hakarak sai boot liu ema seluk, sira bele esplika katak Jesus hanorin ninia dixípulu sira atu labele hakarak sai boot liu fali ema seluk. (Lc 22:24-27) Oinsá se irmaun ida sente susar atu fó perdua ba nia maluk nia sala? Katuas sira bele ajuda nia hodi uza ai-knanoik kona-ba atan neʼebé lakohi kasu ninia maluk nia tusan kiʼik maski ema seluk kasu ona nia rasik nia tusan neʼebé boot. (Mt 18:21-35) Kuandu katuas sira haree katak irmaun ida presiza konsellu, diʼak atu sira halo ida-neʼe lalais.Lee Provérbios 27:9. *

Hakaʼas an atu laʼo ba oin

15. Oinsá mak irmaun ida nia família bele ajuda nia atu serbí iha kongregasaun?

15 Maski katuas sira hakaʼas an atu treinu irmaun sira atu serbí iha kongregasaun, maibé ema seluk mós bele ajuda sira. Porezemplu, irmaun ida nia família bele ajuda nia atu laʼo ba oin hodi simu knaar ruma iha kongregasaun. No se irmaun ida serbí nuʼudar katuas, ninia feen no oan sira mós bele apoia nia atu nia bele halaʼo ninia knaar ho diʼak. Sira komprende katak nia presiza uza ninia tempu no forsa atu ajuda irmaun-irmán sira. Kuandu família prontu atu halo sakrifísiu hanesan neʼe, ida-neʼe halo nia kontente no ajuda nia atu halaʼo ninia responsabilidade sira ho didiʼak. Sin, ita hafolin duni sakrifísiu neʼebé katuas sira-nia família halo.—Prov 15:20; 31:10, 23.

16. (a) Sé loos mak iha responsabilidade atu laʼo ba oin? (b) Irmaun neʼebé hakarak serbí nuʼudar katuas ka atan ba kongregasaun presiza halo saida?

16 Maski ema seluk bele ajuda no apoia irmaun ida, maibé irmaun neʼe rasik mak iha responsabilidade atu hatudu katak nia hakarak laʼo ba oin no serbí iha kongregasaun. (Lee Galasia 6:5.) Klaru katak maski irmaun ida seidauk sai katuas ka atan ba kongregasaun, nia bele nafatin ajuda irmaun-irmán seluk no halo serbisu haklaken ho badinas. Maibé, se irmaun ida hakarak serbí nuʼudar katuas ka atan ba kongregasaun, nia presiza hakaʼas an atu tuir kritériu neʼebé hakerek iha Bíblia. (1 Tim 3:1-13, MF; Tito 1:5-9; 1 Ped 5:1-3) Tan neʼe, nia presiza hanoin kona-ba buat ruma neʼebé nia tenke hadiʼa iha ninia moris atu tuir kritériu neʼe. Atu halo nuneʼe, nia presiza lee no estuda Bíblia beibeik, hanoin didiʼak, no halo orasaun. Nia mós presiza hakaʼas an atu halo serbisu haklaken. Se nia halo buat sira-neʼe, nia halo tuir apóstolu Paulo nia konsellu ba Timóteo, neʼebé dehan: “Hametin liután ó-nia espíritu.”—1 Tim 4:7.

17, 18. Saida deʼit mak irmaun ida bele halo se nia sente katak nia la merese atu hetan knaar, ka la iha hakarak atu serbí iha kongregasaun?

17 Maibé, oinsá se irmaun ida sente katak nia la merese atu hetan knaar atu serbí nuʼudar katuas ka atan ba kongregasaun? Diʼak atu irmaun neʼe hanoin kona-ba buat neʼebé Maromak Jeová no Jesus Kristu halo ba ita. Jeová promete atu “lori ita-nia todan loroloron”. (Sal 68:19) Sin, Jeová sei ajuda irmaun neʼe atu kaer responsabilidade ruma iha kongregasaun. Diʼak mós atu nia hanoin-hetan katak Maromak nia organizasaun presiza irmaun barak liután atu tau matan ba kongregasaun sira. Importante mós atu halo orasaun ba Jeová hodi husu ninia espíritu santu, tanba hahalok neʼebé espíritu lori mai, hanesan dame no kontrola an, bele ajuda nia atu la sente katak nia la merese atu serbí iha kongregasaun. (Lc 11:13; Gal 5:22, 23) Ita bele fiar katak Jeová sei haraik bensaun ba irmaun sira hotu neʼebé hakarak serbí ema seluk ho laran.

18 Karik iha mós irmaun balu neʼebé la iha hakarak atu serbí iha kongregasaun. Saida mak bele ajuda irmaun hanesan neʼe atu iha hakarak neʼe? Apóstolu Paulo hatete: “Maromak mak halo imi, laʼós deʼit atu hakarak, maibé mós atu halo duni buat neʼebé monu loos ba nia laran.” (Flp 2:13) Sin, Maromak mak ajuda irmaun sira atu iha hakarak atu serbí ema seluk, no nia mós fó forsa ba sira atu halo nuneʼe. (Flp 4:13) Liután neʼe, sira mós bele halo orasaun hodi husu Maromak nia ajuda atu halo buat neʼebé loos.—Sal 25:4, 5.

19. Bíblia hatete katak Jeová sei foti “bibi-atan hitu” no “ulun-naʼin ualu”, ida-neʼe fó fiar saida mai ita?

19 Maromak Jeová sei haraik bensaun ba katuas sira-nia hakaʼas-an atu treinu irmaun sira. Nia mós sei fó bensaun ba irmaun sira neʼebé hakaʼas an atu laʼo ba oin hodi hakarak serbí ema seluk iha kongregasaun. Bíblia fó-hatene nanis katak Jeová sei foti “bibi-atan hitu” no “ulun-naʼin ualu” husi ninia povu nia leet, ida-neʼe fó fiar mai ita katak ita sei sempre iha irmaun neʼebé tau matan ba kongregasaun sira. (Miq 5:5) Sin, ohin loron, irmaun barak laʼo ba oin no simu treinu ho haraik an atubele halaʼo responsabilidade iha kongregasaun. Ida-neʼe lori bensaun barak mai ita no lori hahiʼi ba Maromak Jeová!

[Nota–rodapé]

^ par. 14 Provérbios 27:9: “Mina no insensu mak halo laran haksolok, nuneʼe mós midar husi belun ida tanba konsellu neʼebé nia fó ho laran.”

Oinsá Ita hatán?

• Oinsá mak Jesus treinu ninia dixípulu sira atu kaer responsabilidade boot liután iha futuru?

• Oinsá mak katuas sira bele halo tuir Jesus nia ezemplu hodi ajuda mane sira atu serbí iha kongregasaun?

• Irmaun ida nia família bele halo saida deʼit atu ajuda nia serbí iha kongregasaun?

• Irmaun sira bele halo saida deʼit atu laʼo ba oin hodi serbí iha kongregasaun?

[Pergunta estudu nian]

[Dezeñu iha pájina 31]

Treinu saida deʼit mak estudante Bíblia bele simu atu laʼo ba oin?

[Dezeñu iha pájina 32]

Oinsá mak irmaun sira bele hatudu katak sira laʼo ba oin atu serbí iha kongregasaun?