Skip to content

Skip to table of contents

Ajuda mane sira atu laʼo ba oin iha lia-loos

Ajuda mane sira atu laʼo ba oin iha lia-loos

Ajuda mane sira atu laʼo ba oin iha lia-loos

“Hori ohin ba oin ó sei kaer ema.”—LC 5:10.

1, 2. (a) Tanbasá mak mane barak hakbesik ba Jesus? (b) Ita sei aprende kona-ba saida iha lisaun neʼe?

LORON ida, depois Jesus ho ninia dixípulu sira haklaken tiha iha rai Galileia, sira saʼe ró hodi bá fatin hakmatek atu deskansa. Maibé ema-lubun boot buka dalan seluk atu laʼo tuir Jesus. Ema sira-neʼe hamutuk “mane rihun lima, la sura feto no labarik sira”. (Mt 14:21) Iha tempu seluk mós ema-lubun boot buka Jesus tanba sira hakarak hetan isin-diʼak no rona nia. Sira “hamutuk mane rihun haat, la sura feto no labarik sira”. (Mt 15:38) Ida-neʼe hatudu ho klaru katak mane barak hakbesik ba Jesus atu aprende kona-ba ninia hanorin. Maibé Jesus hatene katak sei iha ema barak liután neʼebé hakarak simu lia-loos. Tan neʼe, kuandu nia halo milagre hodi halo nakonu ninia dixípulu sira-nia rede ho ikan barak, nia hatete ba Simão: “Hori ohin ba oin ó sei kaer ema.” (Lc 5:10) Jesus nia liafuan neʼe hatudu katak serbisu haklaken hanesan serbisu kaer ikan, no katak dixípulu sira sei hetan ema barak neʼebé sei simu lia-loos, inklui mós mane sira.

2 Ohin loron mós iha mane sira neʼebé hakarak hatene liután kona-ba mensajen neʼebé ita haklaken. Sira kontente atu ita estuda Bíblia ho sira. (Mt 5:3) Maibé mane balu ladún laʼo ba oin iha lia-loos. Oinsá mak ita bele ajuda sira? Maski Jesus haklaken laʼós deʼit ba mane sira, maibé nia hatene katak iha buat balu neʼebé bele hanetik mane sira atu laʼo ba oin iha lia-loos. Iha lisaun neʼe, ita sei aprende oinsá Jesus ajuda mane sira no mós oinsá ita bele halo tuir nia ezemplu. Ita sei koʼalia kona-ba razaun tolu neʼebé hapara mane balu atu laʼo ba oin iha lia-loos: (1) sira hanoin barak kona-ba buka moris, (2) sira taʼuk buat neʼebé ema seluk hanoin, no (3) sira sente katak susar ba sira atu halo buat neʼebé ema seluk halo.

Hanoin barak kona-ba buka moris

3, 4. (a) Saida deʼit mak importante liu ba mane barak? (b) Tansá mak mane balu hanoin katak osan no serbisu mak importante liu duké simu lia-loos?

3 Mane ida neʼebé matenek kona-ba Moisés nia Ukun-Fuan hatete ba Jesus: “Mestre, haʼu sei tuir Ita ba fatin hotu neʼebé Ita bá.” Maibé kuandu Jesus hatete katak “Oan-Mane la iha fatin atu sadere nia ulun”, mane neʼe troka ninia hanoin. Karik nia la sai Jesus nia dixípulu tanba nia hanoin barak kona-ba atu hela iha neʼebé ka atu han saida.—Mt 8:19, 20.

4 Mane barak hanoin katak buka osan no serbisu mak importante liu duké estuda Bíblia no halo tuir Bíblia nia hanorin. Balu hanoin katak bá universidade no hetan serbisu neʼebé manán osan boot mak importante ba sira. Tuir sira-nia hanoin, estuda Bíblia no relasaun diʼak ho Maromak lori buat diʼak, maibé osan no serbisu mak bele fó buat neʼebé sira presiza ba sira-nia moris loroloron nian, no ida-neʼe hanetik sira atu aprende liután kona-ba Maromak hodi halo tuir nia. (Mc 4:18, 19) Tan neʼe, mai ita haree oinsá Jesus ajuda ninia dixípulu sira atu hanoin kona-ba buat neʼebé importante liu iha sira-nia moris.

5, 6. Saida mak ajuda André, Pedro, Tiago, no João atu hanoin kona-ba serbisu neʼebé importante liu ba sira?

5 André ho ninia maun Simão Pedro serbisu nuʼudar peskadór. Sira serbisu hamutuk ho João no ninia maun Tiago, no sira-nia aman Zebedeu. Sira-nia negósiu laʼo diʼak, no sira mós iha ema neʼebé serbisu ba sira. (Mc 1:16-20) Kuandu João Baptista fó-hatene André no João kona-ba Jesus, sira fiar kedas katak Jesus mak Mesias. Depois, André konta kona-ba Jesus ba ninia maun Pedro, no karik João mós fó-hatene ba Tiago. (Joao 1:29, 35-41) Durante fulan balu, sira naʼin-haat laʼo hamutuk ho Jesus nuʼudar nia haklaken iha Galileia, Judeia, no Samaria. Maibé depois neʼe, sira fila fali ba sira-nia serbisu nuʼudar peskadór. Maski sira kontente atu aprende buat neʼebé Jesus hanorin, maibé iha tempu neʼebá sira sente katak serbisu haklaken laʼós buat neʼebé importante liu ba sira.

6 Liutiha tempu balu, Jesus konvida Pedro no André atu tuir nia hodi sai “peskadór ema nian”. Sira naʼin-rua halo saida? “Sira husik kedas dai hodi laʼo tuir nia.” Hanesan mós ho Tiago no João, sira mós “husik kedas ró ho sira-nia aman” atu tuir Jesus. (Mt 4:18-22) Saida mak ajuda mane sira-neʼe foti desizaun atu halo serbisu haklaken ba tempu tomak? Sira halo desizaun arbiru deʼit ka lae? Lae! Tanba kuandu sira hamutuk ho Jesus durante fulan balu, sira rona Jesus nia hanorin no haree milagre sira. Sira mós haree katak Jesus hatudu laran-manas ba buat neʼebé loos no oinsá ema barak simu ninia hanorin. Buat hirak-neʼe hametin liután sira-nia fiar ba Jeová no ajuda sira atu foti desizaun neʼe.

7. Oinsá mak ita bele ajuda estudante Bíblia atu tau fiar ba Jeová?

7 Oinsá mak ita bele halo tuir Jesus nia ezemplu hodi ajuda ita-nia estudante Bíblia atu tau fiar ba Jeová? (Prov 3:5, 6) Ita bele ajuda sira liuhusi dalan neʼebé ita hanorin. Kuandu ita estuda ho sira, ita bele hanorin katak Maromak Jeová promete atu haraik bensaun barak mai ita se ita tau uluk Maromak nia hakarak iha ita-nia moris. (Lee Malaquias 3:10; * Mateus 6:33.) Maski ita bele uza Bíblia atu hatudu oinsá mak Jeová tau matan ba ninia povu, maibé ita labele haluha katak ita mós bele hanorin sira liuhusi ita-nia ezemplu rasik. Kuandu ita konta ita rasik nia esperiénsia, ida-neʼe sei ajuda sira atu hatene oinsá mak sira mós bele tau fiar ba Jeová. Ita mós bele fahe esperiénsia husi ita-nia livru sira. *

8. (a) Tanbasá mak importante ba estudante Bíblia atu “koko no haree katak Jeová mak diʼak”? (b) Oinsá mak ita bele ajuda estudante ida atu haree rasik katak Jeová mak diʼak?

8 Atu estudante ida bele hametin ninia fiar, la toʼo ba nia atu lee no rona deʼit kona-ba oinsá Jeová fó bensaun ba ema seluk. Nia mós presiza haree rasik oinsá Jeová ajuda nia. Salmo 34:8 hatete: “Koko no haree katak Jeová mak diʼak, oh, imi hotu; ksolok ba mane neʼebé hetan protesaun iha nia.” Oinsá mak ita bele ajuda ita-nia estudante atu “haree katak Jeová mak diʼak”? Porezemplu, hanoin toʼok se ita-nia estudante hanoin barak kona-ba osan, no mós susar ba nia atu husik toman aat ruma, hanesan fuma, joga, ka hemu tua demais. (Prov 23:20, 21; 2 Kor 7:1; 1 Tim 6:10) Se nuneʼe, ita bele hanorin nia oinsá atu halo orasaun hodi husu Maromak nia ajuda atu husik toman aat neʼe. Kuandu nia konsege husik ninia toman aat, nia sei haree rasik katak Jeová mak diʼak. Ita mós bele fó laran-manas ba nia atu tau uluk adorasaun ba Jeová iha ninia moris, hanesan estuda Bíblia semana-semana, prepara ba reuniaun no tuir reuniaun beibeik. Kuandu nia rasik haree katak Jeová haraik duni bensaun ba ninia hakaʼas-an, ida-neʼe sei hametin ninia fiar.

Taʼuk buat neʼebé ema seluk hanoin

9, 10. (a) Tanbasá mak Nicodemos no José husi Arimateia la fó sai katak sira tuir Jesus? (b) Tanbasá mak ohin loron mane balu dada an atu sai Jesus nia dixípulu?

9 Mane balu dada an atu sai Jesus nia dixípulu tanba sira taʼuk buat neʼebé ema seluk hanoin. Porezemplu, Nicodemos no José husi Arimateia la fó sai katak sira tuir Jesus, tanba sira taʼuk ba buat neʼebé ema judeu seluk bele hatete ka halo ba sira. (Joao 3:1, 2; 19:38) Sira sente hanesan neʼe tanba ulun-naʼin relijiaun sira odi tebes Jesus toʼo duni sai ema hotu neʼebé fiar Jesus husi sinagoga.—Joao 9:22.

10 Ohin loron mós, iha rai balu, susar ba mane sira atu hatudu katak sira iha interese kona-ba Maromak, Bíblia ka relijiaun tanba sira-nia família, kolega ka maluk iha serbisu-fatin sei goza sira ka halo problema ba sira. Iha rai seluk, perigu tebes ba ema ida atu hatete sai ba ema seluk katak nia hanoin atu troka relijiaun. Liután neʼe, mane neʼebé iha pozisaun importante iha militár, polítiku ka iha ninia área, karik sira hetan susar barak husi ema seluk se sira koʼalia kona-ba relijiaun. Porezemplu, mane ida iha rai-Alemaña hatete: “Buat neʼebé imi Testemuña sira koʼalia kona-ba Bíblia, neʼe loos. Maibé se ohin haʼu sai Testemuña karik, aban ema hotu sei hatene kona-ba neʼe. Maluk iha serbisu-fatin, viziñu sira, sira neʼebé koñese haʼu no haʼu-nia família sei hanoin saida kona-ba haʼu? Haʼu la bele tahan ida-neʼe.”

11. Oinsá mak Jesus ajuda ninia dixípulu sira atu labele taʼuk ema?

11 Maski Jesus nia apóstolu sira ema neʼebé brani, maibé dala ruma sira taʼuk ema. (Mc 14:50, 66-72) Oinsá mak Jesus ajuda sira atu laʼo ba oin iha lia-loos maski ema kontra hasoru sira? Jesus ajuda sira atu prepara an ba susar neʼebé sira sei hasoru iha futuru. Nia hatete: “Ksolok ba imi, wainhira ema hirus imi, wainhira ema duni sai imi, hotar imi, hewai imi-nia naran hanesan buat aat, tan deʼit Oan-Mane.” (Lc 6:22) Jesus fó-hatene nanis ba ninia dixípulu sira katak ema sei kontra hasoru sira, no ida-neʼe sei akontese “tan deʼit Oan-Mane”. Jesus mós fó-hanoin sira katak Maromak sei tau matan ba sira se sira husu Ninia ajuda no forsa. (Lc 12:4-12) Liután neʼe, Jesus mós konvida ema neʼebé foin komesa atu tuir nia atu ransu ho ninia dixípulu sira no habelun ho sira.—Mc 10:29, 30.

12. Iha dalan saida deʼit mak ita bele ajuda ita-nia estudante Bíblia atu labele taʼuk ema?

12 Ita mós presiza ajuda ita-nia estudante Bíblia atu labele taʼuk ema. Dalan ida atu halo nuneʼe mak hodi ajuda nia atu hatene buat neʼebé nia presiza halo kuandu ema kontra hasoru nia. (Joao 15:19) Porezemplu, ita bele ajuda nia atu prepara resposta husi Bíblia atu hatán ba ninia maluk iha serbisu-fatin neʼebé husu pergunta ruma kona-ba ninia fiar. Ita mós bele sai ninia kolega diʼak, no fó koñese nia ba irmaun-irmán sira iha kongregasaun, liuliu sira neʼebé iha situasaun hanesan ninian, atu sira bele sai kolega diʼak. Importante mós atu hanorin oinsá nia bele halo orasaun husi laran no fó laran-manas ba nia atu halo orasaun beibeik. Ida-neʼe sei ajuda nia atu hakbesik liután ba Jeová no atu tau fiar ba Jeová nuʼudar ninia “fatuk” no “fatin protesaun”.—Lee Salmo 94:22; * Tiago 4:8.

Sente katak susar atu halo buat neʼebé ema seluk halo

13. Tanbasá mak mane balu dada an atu serbí Maromak?

13 Mane balu dada an atu serbí Maromak tanba sira ladún hatene lee ho moos, ka sira hanoin katak sira la hatene esplika sira-nia hanoin ba ema seluk, ka sira mak moedór. Tan neʼe, susar ba sira atu estuda, fó komentáriu iha reuniaun, ka haklaken ba ema seluk. Irmaun ida hatete katak kuandu nia sei joven, susar tebes ba nia atu bá haklaken. Nia hatete katak bainhira nia hamriik iha ema nia odamatan, nia finje deʼit atu dere, no depois nia husik uma neʼe hodi hein katak ema sei la rona ka haree nia. Nia hatete: “Uluk, kuandu haʼu hanoin deʼit kona-ba haklaken uma ba uma, ida-neʼe halo haʼu sente moras ona.”

14. Tanbasá mak Jesus nia dixípulu sira la bele kura labarik ida?

14 Hanoin toʼok, oinsá Jesus nia dixípulu sira sente kuandu sira la bele kura labarik ida hodi duni sai espíritu aat husi nia. Labarik neʼe nia aman hakbesik ba Jesus no hatete: “[Haʼu-nia oan] moras bibi-maten hodi terus tebetebes. Nia monu fila-fila ba ahi no mós ba bee. Haʼu lori ona nia ba Ita-nia eskolante sira no sira la bele halo nia sai diʼak.” Jesus hasai espíritu aat hodi fó isin-diʼak ba labarik neʼe. Dixípulu sira hakbesik ba Jesus no husu: “Tansá mak ami la bele duni sai nia?” Jesus hatán: “Tanba imi-nia fiar kiʼik. Tebes, haʼu dehan ba imi: imi-nia fiar hanesan mostarda musan ida karik, imi sei dehan ba foho neʼe, ‘Book ó an husi neʼe bá neʼebá’, no nia sei book an duni; buat ida sei la susar ba imi.” (Mt 17:14-20) Loos duni, ema neʼebé fiar metin ba Jeová bele halo buat neʼebé susar atu halo. Maibé se nia sadere deʼit ba ninia matenek rasik, nia la bele hetan susesu, no ida-neʼe halo nia laran-kiʼik hodi hanoin katak ninia matenek la toʼo atu serbí Jeová.

15, 16. Oinsá mak ita bele ajuda estudante Bíblia neʼebé sente katak susar ba nia atu serbí Jeová hanesan ema seluk halo?

15 Se ita-nia estudante Bíblia sente katak susar ba nia atu serbí Jeová hanesan ema seluk halo, ita bele ajuda nia atu la hanoin barak kona-ba buat neʼebé nia la bele halo no atu tau fiar katak Jeová bele ajuda nia. Pedro hatete: “Haraik an bá, iha Maromak kbiit-naʼin nia liman, atu iha tempu loloos Nia sei foti imi. Saran imi-nia laran-taridu ba Nia, basá Nia hanoin imi.” (1 Ped 5:6, 7) Atu ita-nia estudante Bíblia bele halo nuneʼe, ita presiza ajuda nia atu hadomi Jeová hodi halo tuir Ninia matadalan, atu hadomi Maromak nia Liafuan no hatudu hahalok sira neʼebé “espíritu lori mai”. (Gal 5:22, 23) Nia presiza hafolin orasaun nuʼudar buat neʼebé importante tebes. (Flp 4:6, 7) Nia mós presiza hatene katak Maromak sei fó aten-brani no forsa ba nia atu halo tuir Ninia hakarak.—Lee 2 Timoteo 1:7, 8.

16 Estudante balu karik presiza hetan ajuda atu lee ho moos ka hatene oinsá atu koʼalia ho ema. Karik estudante seluk sente katak sira la bele serbí Jeová tanba uluk sira halo hahalok aat ruma. Iha situasaun sira hanesan neʼe, ita presiza hatudu domin no pasiénsia ba sira. Jesus hatete: “Laʼós sira neʼebé isin-diʼak mak kuran doutór, maibé sira neʼebé moras.”—Mt 9:12.

Ajuda mane barak liután atu simu lia-loos

17, 18. (a) Oinsá mak ita bele haklaken ba mane barak tan? (b) Iha lisaun tuirmai, ita sei koʼalia kona-ba saida?

17 Ita hakarak ajuda mane barak liután atu simu lia-loos husi Bíblia tanba neʼe mak lori haksolok neʼebé loos ba ema nia moris. (2 Tim 3:16, 17) Oinsá mak ita bele haklaken ba mane barak tan? Dalan ida mak hodi haklaken kuandu sira iha uma, hanesan iha kalan, iha loron-domingu, ka iha loron feriadu. No kuandu ita haklaken uma ba uma, irmaun sira bele husu atu koʼalia ho mane. Ita mós bele buka oportunidade diʼak atu haklaken ba mane sira iha serbisu-fatin. Se ita-nia kongregasaun iha irmán sira neʼebé sira-nia laʼen fiar la hanesan, ita mós bele ajuda mane sira-neʼe atu hatene lia-loos.

18 Nuʼudar ita hakaʼas an atu haklaken ba ema hotu, ita bele fiar katak sira neʼebé laran-diʼak sei simu ita-nia mensajen. Tan neʼe, mai ita kontinua ajuda sira hotu neʼebé hakarak hatene lia-loos. Maibé, oinsá mak ita bele ajuda irmaun sira neʼebé hetan ona batizmu atu laʼo ba oin hodi hetan responsabilidade iha kongregasaun? Iha lisaun tuirmai, ita sei koʼalia kona-ba neʼe.

[Nota–rodapé]

^ par. 7 Malaquias 3:10: “‘Lori porsentu sanulu hotu ba iha fatin atu rai sasán, atu iha ai-han iha haʼu-nia uma, no favór ida, koko haʼu bá kona-ba neʼe,’ Jeová, Naʼi funu-naʼin hatete, ‘se haʼu sei la loke ba imi odamatan bee nian iha lalehan no haʼu loloos sei fakar ba imi bensaun toʼo imi la kuran tan buat ida.’”

^ par. 7 Haree Buku Tahunan Saksi-Saksi Yehuwa no mós esperiénsia sira iha Livru Haklaken no Sedarlah!

^ par. 12 Salmo 94:22: “Maibé Jeová sei sai fatin aas neʼebé seguru mai haʼu, no haʼu-nia Maromak mak fatuk ba haʼu-nia fatin protesaun.”

Oinsá Ita hatán?

• Oinsá mak ita bele ajuda mane sira atu hanoin kona-ba buat neʼebé importante liu iha sira-nia moris?

• Oinsá mak ita bele ajuda ita-nia estudante Bíblia atu labele taʼuk ema?

• Oinsá mak ita bele ajuda ema neʼebé sente katak susar ba nia atu serbí Jeová hanesan ema seluk halo?

[Pergunta estudu nian]

[Dezeñu iha pájina 25]

Ita buka oportunidade atu haklaken ba mane sira ka lae?

[Dezeñu iha pájina 26]

Oinsá mak ita bele ajuda ita-nia estudante Bíblia atu tahan hasoru susar oioin?