Skip to content

Skip to table of contents

“Ema laʼo-rai” halaʼo adorasaun loos ho unidade

“Ema laʼo-rai” halaʼo adorasaun loos ho unidade

“Estranjeiru sira mak sei sai serbisu-naʼin ba imi-nia toʼos no toʼos-uvas. No kona-ba imi, ema sei bolu nuʼudar Jeová nia amlulik sira.”—ISA 61:5, 6.

1. Ema balu hanoin oinsá kona-ba ema estranjeiru? Tanbasá mak sala atu hanoin hanesan neʼe?

HANESAN ita estuda iha lisaun uluk, dala ruma ema uza liafuan “ema estranjeiru” ka “malae” atu hatún ema husi rai seluk. Se ita hanoin katak ita diʼak liu fali ema husi rai seluk, neʼe la hatudu respeitu. Tuir loloos, la iha ema ida neʼebé diʼak liu fali ema seluk. Livru ida hatete: “Ema husi rasa hotu mak maun-alin, hanesan ho buat neʼebé Bíblia hatete.” (The Races of Mankind) Maski maun-alin sira haree la hanesan, maibé sira nafatin maun-alin.

2, 3. Saida mak Jeová nia haree kona-ba ema estranjeiru sira?

2 Klaru katak maski ita hela iha fatin naran deʼit, ema estranjeiru sira hela iha ita-nia leet. Nuneʼe mós ho nasaun Israel antigu, neʼebé iha relasaun espesiál ho Maromak Jeová liuhusi aliansa Ukun-Fuan nian. Tuir Maromak nia Ukun-Fuan, ema Israel tenke hatudu laran-diʼak no respeitu ba ema estranjeiru sira. Hanesan neʼe mós ho ita ohin loron, ita ema kristaun neʼebé loos labele haree ema estranjeiru sira ladiʼak. Tanbasá? Apóstolu Pedro hatete: “Tebes duni, haʼu haree katak Maromak la fihir ema. Maibé, iha nasaun hotu, Maromak simu hotu ema sira neʼebé taʼuk Nia no halo hahalok neʼebé loos.”—Apos 10:34, 35.

3 Iha Israel antigu, ema estranjeiru sira neʼebé hela iha Israel hetan buat diʼak hodi hamutuk ho ema Israel sira tanba Jeová simu ema estranjeiru sira. Apóstolu Paulo hatete kona-ba Jeová: “Maromak mak ema judeu sira-nia Maromak deʼit? Nia laʼós ema jentiu nia Maromak mós? Loos duni, Nia jentiu sira-nian mós.”—Rom 3:29; Joel 2:32.

4. Tanbasá mak ema kose-mina sira la haree malu nuʼudar “ema estranjeiru” iha kongregasaun kristaun?

4 Liuhusi aliansa foun, Maromak troka nasaun Israel ho kongregasaun ema kristaun kose-mina nuʼudar nasaun neʼebé iha relasaun espesiál ho nia hodi bolu sira “Israel Maromak nian”. (Gal 6:16, MF) Hanesan Paulo esplika, nasaun foun neʼe “la iha ema Gregu eh Judeu, ema neʼebé simu sirkunsizaun eh ema neʼebé la simu sirkunsizaun, bárbaru [“ema estranjeiru”, MF] eh ema husi rai-Seta, atan eh la atan, maibé Kristu deʼit, neʼebé hotu no iha ema hotu”. (Kol 3:11) Tan neʼe, ema kose-mina sira la haree malu nuʼudar “ema estranjeiru” iha kongregasaun kristaun.

5, 6. (a) Ita iha pergunta saida kuandu ita lee Isaías 61:5, 6? (b) Sé mak “Jeová nia amlulik sira” no “estranjeiru sira” neʼebé Isaías temi? (c) Saida mak grupu rua neʼe halo hamutuk?

5 Maibé, oinsá ho livru Isaías kapítulu 61 neʼebé fó-hatene nanis kona-ba kongregasaun kristaun? Iha versíkulu 6 koʼalia kona-ba ema neʼebé serbí nuʼudar “Jeová nia amlulik sira”. Maibé versíkulu 5 koʼalia kona-ba “estranjeiru sira” neʼebé serbisu hamutuk ho “amlulik sira”. Oinsá mak ita bele komprende profesia neʼe?

6 Ita komprende katak “Jeová nia amlulik sira” mak ema kristaun kose-mina sira neʼebé “halo parte iha moris-hiʼas uluk nian” neʼebé “sai Maromak no Kristu nia amlulik sira hodi ukun hamutuk ho nia ba tinan rihun ida”. (Apok 20:6) Maibé, iha mós ema kristaun barak neʼebé iha esperansa atu moris iha rai. Maski sira serbisu hamutuk no ransu malu ho sira neʼebé atu serbí iha lalehan, maibé sira laʼós parte husi “Israel Maromak nian” tan neʼe sira hanesan “estranjeiru sira”. Sira kontente atu apoia “Jeová nia amlulik sira” hodi ‘sai serbisu-naʼin ba sira-nia toʼos no toʼos-uvas’. Sin, sira ajuda ema kose-mina sira atu fó glória ba Maromak hodi haklaken no hanorin lia-loos ba ema seluk. Tuir loloos, ema kose-mina no “bibi seluk” halo serbisu hamutuk atu buka ema neʼebé hakarak serbí Maromak no ajuda sira ho domin atu moris tuir lia-loos.—Joao 10:16.

ITA “EMA LAʼO-RAI” HANESAN ABRAÃO

7. Oinsá mak ema kristaun ohin loron hanesan ho Abraão no Maromak nia atan sira seluk iha tempu uluk?

7 Hanesan ita koʼalia iha lisaun uluk, ema kristaun neʼebé loos mak hanesan ema estranjeiru sira ka ema laʼo-rai iha Satanás nia mundu aat neʼe. Sira-nia moris hanesan ho Abraão no Maromak nia atan sira seluk iha tempu uluk, neʼebé moris “nuʼudar ema rai seluk nian no ema laʼo-rai iha mundu neʼe”. (Ebr 11:13) Maski ita-nia esperansa ba futuru mak atu bá lalehan ka moris ba nafatin iha rai, ita hotu bele iha relasaun diʼak ho Jeová hanesan Abraão. Dixípulu Tiago hatete: “‘Abraão fiar Maromak, no Maromak sura ida-neʼe nuʼudar nia justisa’, no ema hanaran nia Maromak nia belun.”—Tgo 2:23.

8. Maromak promete saida ba Abraão? Abraão sente oinsá kona-ba neʼe?

8 Maromak promete katak liuhusi Abraão no ninia bei-oan sira, ema hotu iha mundu tomak sei hetan bensaun, laʼós nasaun ida deʼit. (Lee Gênesis 22:15-18. *) Maski promesa neʼe sai loos depois Abraão mate, maibé nia fiar katak Maromak sei kumpre promesa neʼe. Tan neʼe, ba tinan barak, Abraão ho ninia família halaʼo sira-nia moris nuʼudar ema laʼo-rai. Durante tempu hotu neʼe, Abraão iha relasaun metin ho Jeová.

9, 10. (a) Iha dalan saida deʼit mak ita bele halo tuir Abraão nia ezemplu? (b) Ita konvida ema atu hetan saida?

9 Maski Abraão la hatene toʼo bainhira loos mak nia tenke hein atu ninia esperansa sai loos, maibé ninia domin no laran-metin ba Jeová nunka sai fraku. Nia kontinua tau ninia atensaun ba futuru no la hanoin atu hela metin iha nasaun ruma. (Ebr 11:14, 15) Diʼak atu ita mós halo tuir Abraão nia ezemplu hodi halaʼo moris neʼebé simples. Ita labele hanoin demais kona-ba rikusoin, pozisaun ka serbisu iha mundu neʼe! Ita lalika hakaʼas an atu halaʼo moris hanesan ema seluk iha mundu neʼebé besik atu ramata, no lalika hanoin barak kona-ba buat neʼebé sei la hela ba tempu kleur. Ita hein hela atu hetan buat neʼebé diʼak liu iha futuru, tan neʼe ita prontu atu hatudu pasiénsia hodi hein ba tempu neʼebé ita-nia esperansa sei sai loos.—Lee Roma 8:25.

10 Maromak Jeová kontinua nafatin konvida ema husi nasaun hotu atu hetan bensaun barak liuhusi Abraão nia bei-oan. Tan neʼe, “Jeová nia amlulik sira” neʼebé hetan kose-mina ho “estranjeiru sira” ka bibi seluk konvida ema iha mundu tomak ho língua hamutuk 600 liu atu hatene kona-ba bensaun sira-neʼe.

HADOMI EMA HUSI NASAUN HOTU

11. Salomão nia orasaun hatudu saida kona-ba ema husi nasaun seluk?

11 Iha tinan 1026 molok Kristu, kuandu Salomão dedika templu ba Maromak, nia halo orasaun neʼebé hatudu Jeová nia haree kona-ba ema husi nasaun seluk. Salomão husu Jeová atu rona ba ema husi nasaun hotu. Ida-neʼe mak dalan ida neʼebé sira bele hetan bensaun husi Jeová nia promesa ba Abraão. Iha orasaun neʼe, Salomão hatete: “No mós ba ema estranjeiru, neʼebé laʼós parte husi Ita-nia povu Israel, no loloos mai husi rai dook tanba Ita-nia naran (tanba sira sei rona kona-ba Ita-nia naran neʼebé boot no kona-ba Ita-nia liman neʼebé iha forsa no kona-ba Ita-nia liman neʼebé Ita lolo), no nia loloos mai no halo orasaun hodi fila oin ba uma neʼe, favór ida, Ita rasik rona husi lalehan, Ita-nia hela-fatin neʼebé metin, no Ita sei halo tuir buat hotu neʼebé ema estranjeiru neʼe husu ba Ita; atu nuneʼe ema hotu iha mundu neʼe hatene Ita-nia naran atu bele taʼuk ba Ita hanesan Ita-nia povu Israel halo.”—1 Reis 8:41-43.

12. Tanbasá mak Testemuña ba Jeová hanesan “ema estranjeiru”?

12 Ema estranjeiru mak ema neʼebé vizita ka hela iha nasaun neʼebé laʼós ninian. Testemuña ba Jeová hanesan “ema estranjeiru” tanba sira apoia deʼit Maromak nia governu iha lalehan, neʼebé Jesus Kristu mak ukun nuʼudar Liurai. Tan neʼe, ita nafatin neutrál kona-ba buat polítiku nian maski ema balu iha mundu neʼe hanoin katak ita tenke hola parte iha buat polítiku nian.

13. (a) Saida mak ajuda ita atu la haree ema husi rai seluk nuʼudar “ema estranjeiru”? (b) Husi uluk kedas, saida mak Jeová nia hakarak?

13 Kuandu ita hasoru ema husi rai seluk, baibain ita hatene kedas katak ema neʼe mak ema estranjeiru tanba nia koʼalia língua seluk, iha kostume la hanesan, oin ka isin la hanesan, ka dalan neʼebé hatais la hanesan. Maski nuneʼe, ema estranjeiru mós iha buat barak neʼebé hanesan ho ita, no buat sira-neʼe mak importante liu. Tan neʼe, kuandu ita la hanoin demais kona-ba buat neʼebé la hanesan entre ita ho ema husi rai seluk, ida-neʼe ajuda ita atu la haree sira nuʼudar “ema estranjeiru”. Se mundu tomak mak nasaun ida deʼit ka iha governu ida deʼit, “ema estranjeiru” sei la iha. Husi uluk kedas, Jeová nia hakarak mak ema hotu sai família ida deʼit iha ninia ukun okos. Maibé agora kedas ema husi nasaun hotu bele troka sira-nia hanoin atu la haree tan ema husi rai seluk nuʼudar “ema estranjeiru” ka lae?

14, 15. Nuʼudar grupu ida, Testemuña ba Jeová aprende atu halo saida?

14 Ohin loron mundu neʼe nakonu ho ema neʼebé hanoin an deʼit no hanoin katak sira-nia nasaun mak diʼak liu fali nasaun seluk, no dala ruma susar ba ema atu troka hanoin hanesan neʼe. Maibé diʼak atu hatene katak iha ema balu neʼebé simu ema husi nasaun seluk. Ezemplu ida mak señór ida neʼebé harii kompañia televizaun. Depois nia serbisu hamutuk ho ema barak husi nasaun seluk neʼebé iha matenek oioin, nia hatete: “Ikusmai, haʼu haree sira neʼebé mai husi rai seluk laʼós nuʼudar ‘ema estranjeiru’, maibé nuʼudar haʼu-nia maluk sidadaun iha planeta mundu neʼe. Haʼu komesa haree liafuan ‘estranjeiru’ nuʼudar liafuan neʼebé la diʼak, no haʼu halo lei ida katak liafuan neʼe labele temi iha televizaun no mós iha serbisu-fatin.”

15 Iha mundu tomak, nuʼudar grupu ida, Testemuña ba Jeová deʼit mak halo tuir Jeová nia hanoin kona-ba ema husi nasaun seluk. Tanba ita aprende atu haree ema seluk hanesan Jeová haree, ita troka dalan neʼebé ita hanoin no sente kona-ba ema seluk. Duké odi ka la tau fiar ba ema husi rai seluk, ita aprende atu hafolin sira-nia hahalok no matenek oioin nuʼudar buat neʼebé furak. Diʼak atu ita hanoin didiʼak kona-ba oinsá ita nuʼudar grupu ida konsege troka ita-nia hanoin kona-ba ema husi rai seluk no oinsá ida-neʼe ajuda ita iha ita-nia relasaun ho ema seluk, loos ka lae?

MUNDU NEʼEBÉ LA IHA “ESTRANJEIRU”

16, 17. Kuandu profesia iha Apokalipse 16:16 no Daniel 2:44 sai loos, ita-nia moris sei sai oinsá?

16 Lakleur tan, iha funu “Armagedon”, nasaun hotu sei halo funu hasoru Maromak nia ukun. (Apok 16:14, 16; 19:11-16) Tinan 2.500 liubá, Maromak haruka profeta Daniel atu fó-hatene nanis kona-ba buat neʼebé sei akontese ba ema nia governu, hodi dehan: “Iha liurai sira-neʼe nia loron Maromak lalehan nian sei harii ukun ida neʼebé sei nunka lakon. Ukun neʼe rasik sei la entrega ba ema seluk. Ukun neʼe sei harahun no halakon ukun sira-neʼe hotu, no ukun neʼe rasik sei hamriik ba tempu neʼebé la bele sura.”—Dan 2:44.

17 Kuandu profesia rua neʼe sai loos, ita-nia moris sei sai oinsá? Iha tempu neʼebá, mundu neʼe sei la iha tan fronteira neʼebé fahe nasaun sira, neʼebé halo ita hotu sai ema estranjeiru. Maski ema ida-idak haree la hanesan, maibé ida-neʼe hatudu Maromak nia matenek atu kria buat hotu hodi haree furak. Esperansa hanesan neʼe book ita hotu atu kontinua hahiʼi ita-nia Kriadór, Maromak Jeová ho ita-nia laran tomak.

Ita hein ba tempu neʼebé mundu neʼe sei la iha tan fronteira neʼebé fahe nasaun sira no sei la iha mós “ema estranjeiru”?

18. Ezemplu saida mak hatudu katak Testemuña ba Jeová la haree malu nuʼudar “ema estranjeiru”?

18 Ita bele fiar katak iha mundu tomak ema sei la haree malu nuʼudar ema estranjeiru ka lae? Ita bele fiar katak ida-neʼe sei akontese duni. Tuir loloos, Testemuña ba Jeová hatudu tiha ona katak sira la haree malu nuʼudar “ema estranjeiru”. Porezemplu, foin daudauk, Testemuña sira-nia sukursál balu neʼebé kiʼik komesa sai ida deʼit ho sukursál seluk atu hamenus irmaun sira-nia serbisu no atu halaʼo serbisu haklaken iha dalan neʼebé diʼak liután. (Mt 24:14) Sira halo desizaun hanesan neʼe tanba sira la hanoin kona-ba fronteira neʼebé fahe nasaun sira bainhira nasaun sira-nia lei husik sira halo nuneʼe. Ida-neʼe hatudu katak Jesus Kristu nuʼudar Liurai iha Maromak nia Ukun, nia ajuda daudauk Testemuña sira atu la husik fronteira atu haketak sira. No lakleur tan, bainhira Jesus “manán hotu”, nia sei halakon fronteira hotu neʼebé fahe nasaun sira!—Apok 6:2.

19. Tanba lia-loos, Testemuña ba Jeová hetan rezultadu saida?

19 Maski ita nuʼudar Testemuña ba Jeová mai husi nasaun oioin no koʼalia língua oioin, maibé tanba ita hotu kaer metin ba lia-loos, rezultadu mak ita iha unidade. (Lee Sofonias 3:9. *) Ita sai família internasionál ida deʼit neʼebé haketak an husi mundu aat neʼe. Ita-nia unidade neʼe hatudu ho klaru katak iha mundu foun sei la iha tan ema estranjeiru. Iha tempu neʼebá, ema husi rasa no nasaun hotu sei haksolok hodi haree malu nuʼudar maun-alin.

^ par. 8 Gênesis 22:15-18: “15 No husi lalehan, Jeová nia anju bolu Abraão ba dala segundu 16 no hatete: ‘Jeová hatete: “Hodi haʼu-nia an rasik, haʼu jura katak tanba ó halo ida-neʼe no ó prontu atu fó ó-nia oan-mane, ó-nia oan mesak, 17 haʼu sei haraik duni bensaun ba ó no haʼu sei halo duni ó-nia bei-oan sai barak hanesan fitun iha lalehan no hanesan rai-henek neʼebé iha tasi-ibun; no ó-nia bei-oan sei manán ninia inimigu sira-nia portaun sidade nian. 18 Liuhusi ó-nia bei-oan nasaun hotu iha rai sei hetan duni bensaun, tanba ó rona tiha mai haʼu-nia lian.”’”

^ par. 19 Sofonias 3:9: “Iha tempu neʼebá haʼu sei halo mudansa hodi fó ba ema língua neʼebé moos, atu sira hotu bele bolu Jeová nia naran, hodi bele serbí nia hamutuk ida deʼit.”