Skip to content

Skip to table of contents

Haksolok ho Bibi-Oan nia kazamentu!

Haksolok ho Bibi-Oan nia kazamentu!

“Ita haksolok bá . . . basá ohin mak Bibi-Oan nia festa kazamentu nian.”—APOKALIPSE 19:7.

1, 2. (a) Sé-nia kazamentu mak sei lori haksolok boot iha lalehan? (b) Ita sei koʼalia kona-ba pergunta saida deʼit?

 BAIBAIN ema presiza tempu kleur atu prepara ba festa kazamentu nian. Maibé iha festa kazamentu liurai nian ida neʼebé espesiál tebes, neʼebé prepara daudaun besik tinan 2.000 ona! No lakleur tan, Liurai nia palásiu sei sai nakonu ho múzika nia lian neʼebé lori haksolok, no kantadór sira iha lalehan sei kanta: “Aleluia! Naʼi, ita-nia Maromak [Jeová] kbiit-waʼin ukun daudaun. Ita haksolok bá no laran-kmaan hodi fó glória ba Maromak, basá ohin mak Bibi-Oan nia festa kazamentu nian.”—Apokalipse 19:6, 7.

2 “Bibi-Oan” neʼebé temi iha eskritura neʼe mak Jesus Kristu. (João 1:29) No ninia kazamentu sei lori haksolok boot iha lalehan. Entaun, nia hatais oinsá iha kazamentu neʼe? Sé mak ninia noiva? Oinsá mak noiva neʼe prepara ba kazamentu? Bainhira mak kazamentu neʼe sei akontese? Ita hatene katak kazamentu neʼe sei lori haksolok ba lalehan, maibé oinsá ho ema neʼebé iha esperansa atu moris ba nafatin iha rai? Mai ita buka-hatene resposta ba pergunta hirak-neʼe hodi estuda Salmo (Mazmur) 45.

NINIA HATAIS MORIN

3, 4. (a) Livru Salmo hatete saida kona-ba Noivu nia roupa kazamentu nian? (b) Sé mak “liurai sira-nia oan-feto sira” no “liurai-feto” neʼebé haksolok hamutuk ho Noivu?

3 Lee Salmo (Mazmur) 45:8, 9. a Nuʼudar noivu, Jesus Kristu hatais roupa espesiál ba kazamentu neʼe. Ninia hatais iha morin kapás hanesan morin husi mirra no kásia. Buat sira-neʼe mak hanesan ho “mina-morin espesiál” neʼebé iha tempu Izraél antigu uza hodi kahur ho mina atu fui ba liurai foun sira-nia ulun.—Êxodo (Keluaran) 30:23-25.

4 Nuʼudar tempu kazamentu nian besik daudaun, noivu nia palásiu iha lalehan sei sai nakonu ho múzika nia lian neʼebé furak no ida-neʼe aumenta haksolok. Noivu neʼe haksolok hamutuk ho “liurai-feto”, katak Maromak nia organizasaun parte lalehan nian, inklui mós “liurai sira-nia oan-feto sira”, ka anju santu sira. No lian husi lalehan hatete: “Ita haksolok bá . . . basá ohin mak Bibi-Oan nia festa kazamentu nian.”

NOIVA PREPARA AN BA KAZAMENTU

5. Sé mak noiva?

5 Lee Salmo (Mazmur) 45:10, 11. b Ita hatene ona sé mak Noivu, maibé sé mak noiva? Noiva neʼe laʼós ema ida, maibé reprezenta ema naʼin-144.000 neʼebé Maromak hili hodi kose mina ho espíritu santu, neʼebé hakruʼuk an ba Jesus nuʼudar Ulun ba kongregasaun. (Lee Éfeso 5:23, 24.) Ema sira-neʼe sei ukun hamutuk ho Mesias nuʼudar liurai iha lalehan. (Lucas 12:32) Sira “laʼo tuir Bibi-Oan ba fatin hotu neʼebé nia bá”. (Apokalipse 14:1-4) Sira sai “bibi-oan nia feen” no hela ho nia iha ninia fatin iha lalehan.—Apokalipse 21:9, MF; João 14:2, 3.

6. Tansá mak livru Salmo bolu noiva neʼe nuʼudar “liurai nia oan-feto”? Tanbasá mak sira presiza ‘haluha sira-nia povu’?

6 Livru Salmo bolu noiva neʼe nuʼudar “oan-feto” no mós nuʼudar “liurai nia oan-feto”. (Salmo [Mazmur] 45:13) Sé mak “liurai”? Neʼe mak Jeová. Nia hakiak ema kristaun kose-mina sira nuʼudar ninia “oan”. (Roma 8:15-17) Tanba sira sai noiva, sira presiza ‘haluha sira-nia povu no sira-nia aman nia uma’. Sin, sira tenke hanoin kona-ba “buat neʼebé leten nian, laʼós kona-ba sasán rai neʼe nian”.—Koloso 3:1-4.

7. (a) Oinsá mak Kristu prepara ninia noiva? (b) Noiva neʼe sente oinsá ba noivu neʼebé atu sai ninia laʼen?

7 Durante tinan atus ba atus, Kristu prepara ninia noiva atu kaben iha lalehan. Apóstolu Paulo hatete katak Kristu “hadomi kreda no saran nia moris tanba nia. Nia halo ida-neʼe atu, hamoos tiha kreda iha bee, nia bele saran nia ba Maromak husi nia liafuan, nuneʼe Nia bele simu kreda ho nia kmanek tomak momoos no sala-laek, la iha buat foʼer eh aat.” (Éfeso 5:25-27) Paulo mós hakerek ba ema kristaun kose-mina sira iha Korinto, hodi dehan: “Haʼu iha laran-moras santu kona-ba imi, basá haʼu saran tiha imi ba Kristu nuʼudar feto-raan momoos ida ba nia laʼen.” (2 Korinto 11:2) Tanba noiva neʼe halaʼo adorasaun neʼebé moos iha Maromak nia oin, Liurai Jesus Kristu haree nia nuʼudar “bonita”. No noiva mós simu Jesus nuʼudar ninia “naʼi” hodi prontu atu “hakruʼuk an” ba nia.

“LORI NOIVA BA LIURAI”

8. Tanbasá mak livru Salmo hatete katak noiva sei “nabilan ho glória”?

8 Lee Salmo (Mazmur) 45:13, 14a. c Noiva hatais prontu ona ba festa kazamentu nian, no nia haree furak tebetebes. Iha Apokalipse 21:2 kompara noiva neʼe ho sidade Jeruzalein Foun. Sidade iha lalehan neʼe sai nabilan ho “Maromak nia glória” no “fatuk-murak oioin hafutar nia”. (Apokalipse 21:10, 11) Livru Apokalipse esplika Jeruzalein Foun iha dalan neʼebé furak tebes. (Apokalipse 21:18-21) Ida-neʼe hatudu ho klaru katak noiva neʼe sei ‘nabilan duni ho glória’! Sin, liurai iha lalehan nia kazamentu tenkesér hanesan neʼe, loos ka lae?

9. Sé mak “liurai” neʼebé noiva sei kaben? Noiva neʼe hatais oinsá?

9 Tuirmai, noiva neʼe hakbesik ba ninia Noivu, Liurai Mesias. Jesus prepara ninia noiva no “hamoos” nia “liuhusi Maromak nia liafuan”, atu nia bele sai “sala-laek, la iha buat foʼer eh aat”. (Éfeso 5:26, 27, MF) No iha tempu espesiál neʼe, noiva mós hatais furak. Sin, kuandu nia hakbesik ba Liurai, nia hatais “roupa neʼebé soru ho furak” hodi “hafurak ho osan-mean”. Ba Bibi-Oan nia kazamentu, noiva neʼe hetan ona lisensa atu “hatais ho hena lahan furak, nabilan no santu, basá hena lahan furak mak santu sira hotu nia hahalok diʼak”.—Apokalipse 19:8.

‘OHIN MAK FESTA KAZAMENTU NIAN’

10. Bainhira loos mak sei halaʼo Bibi-Oan nia kazamentu?

10 Lee Apokalipse 19:7. Bainhira loos mak sei halaʼo Bibi-Oan nia kazamentu? Apokalipse 19:7 (MF) hatete katak “ninia noiva prepara ona nia an ba kazamentu”, maibé versíkulu sira tuirmai koʼalia kona-ba parte ikus husi terus boot duké fó sai kona-ba kazamentu neʼe. (Apokalipse 19:11-21) Ida-neʼe katak Liurai sei kaben antes nia manán funu ka lae? Lae. Livru Apokalipse la fó sai kona-ba buat neʼebé sei akontese iha dalan neʼebé tuituir malu. Kuandu ita lee Salmo (Mazmur) 45, ita bele hatene katak Liurai Jesus Kristu sei kesi surik iha ninia knotak no halakon inimigu sira, no depois neʼe mak nia sei foin kaben ho ninia noiva.—Salmo (Mazmur) 45:3, 4.

11. Akontesimentu saida deʼit mak sei mosu tuituir malu?

11 Tan neʼe, husi Bíblia, ita bele komprende kona-ba buat neʼebé sei akontese iha futuru. Ulukliu, Babilónia Boot nuʼudar “feto-aat”, ka relijiaun falsu hotu iha mundu neʼe sei lakon mohu. (Apokalipse 17:1, 5, 16, 17; 19:1, 2) Tuirmai, Kristu sei halakon buat restu hotu husi Satanás nia mundu aat iha funu Armajedón, ka “funu iha loron boot Maromak kbiit-waʼin nian”. (Apokalipse 16:14-16; 19:19-21) Ikusliu, Liurai sei manán ninia inimigu hotu hodi soe tun Satanás no ninia anju aat sira ba rai-kuak neʼebé kleʼan no halo sira hanesan mate.—Apokalipse 20:1-3.

12, 13. (a) Bainhira mak sei halaʼo Bibi-Oan nia kazamentu? (b) Iha Bibi-Oan nia kazamentu, sé deʼit mak haksolok iha lalehan? (Haree dezeñu iha pájina 8.)

12 Iha loron ikus sira-neʼe, kuandu ema kristaun kose-mina ida laran-metin toʼo mate, nia hetan kedas moris-hiʼas iha lalehan. No tempu balu depois Babilónia Boot lakon tiha, Kristu sei halibur restu husi ema naʼin-144.000 hodi hamutuk ho nia iha lalehan. (1 Tesalónika 4:16,17) Ida-neʼe katak ema naʼin-144.000 hotu sei iha lalehan antes funu Armajedón hahú. Tuirmai, kuandu funu Armajedón hotu ona, Bibi-Oan sei kaben ho nia noiva. Neʼe mak tempu haksolok tebes! Apokalipse 19:9 hatete: “Rahun-diʼak ba sira neʼebé simu konvite ba Bibi-Oan nia festa kazamentu nian.” Sin, noiva sei haksolok loos, no Noivu mós sei haksolok tebes tanba ninia maluk ukun-naʼin sira hotu halibur hamutuk ho nia iha lalehan. (Lucas 22:18, 28-30) Maibé, laʼós Noivu ho noiva deʼit mak haksolok.

13 Hanesan ita lee ona, lian husi lalehan sei kanta hodi dehan: “Ita haksolok bá no laran-kmaan hodi fó glória ba Maromak, basá ohin mak Bibi-Oan nia festa kazamentu nian.” (Apokalipse 19:6, 7) Maibé oinsá ho Jeová nia atan sira iha rai? Sira mós sei haksolok hamutuk iha kazamentu neʼe ka lae?

TAMA IHA LIURAI NIA PALÁSIU “HO HAKSOLOK”

14. Noiva nia “maluk feto-raan sira” neʼebé temi iha Salmo (Mazmur) 45 mak kona-ba sé?

14 Lee Salmo (Mazmur) 45:12, 14b, 15. d Profeta Zacarias fó-hatene nanis katak iha loron ikus sira, ema husi nasaun hotu sei haksolok atu serbí Jeová hamutuk ho restu husi ema kose-mina sira. Nia hakerek: “Iha loron sira neʼebá, mane naʼin-sanulu husi lian hotu husi nasaun sira sei kaer metin, sin, sira sei kaer metin duni ema judeu ida nia roupa, hodi hatete: ‘Ami sei bá hamutuk ho imi, tanba ami rona ona katak Maromak hamutuk ho imi.’” (Zacarias [Zakharia] 8:23) Kona-ba “mane naʼin-sanulu” neʼe, Salmo (Mazmur) 45:12 uza fali liafuan seluk, hanesan “oan-feto husi Tiru” no “mane sira neʼebé riku liu”. Sira hakbesik ba restu husi ema kose-mina sira hodi hakaʼas an atu apoia sira no buka sira-nia ajuda atu serbí Jeová. Husi tinan 1935, ema kose-mina sira ajuda ema rihun ba rihun atu “sai ema loos”. (Daniel 12:3) “Mane naʼin-sanulu” neʼe mak ema kose-mina sira-nia maluk rihun ba rihun, neʼebé sai moos ona husi adorasaun falsu hotu. Tan neʼe mak livru Salmo bolu sira nuʼudar “maluk feto-raan sira”. Sira dedika sira-nia moris ba Jeová no hatudu katak sira mak Liurai Jesus Kristu nia povu neʼebé laran-metin.

15. Oinsá mak “maluk feto-raan sira” serbisu hamutuk ho ema kose-mina sira?

15 Ema kose-mina sira neʼebé sei iha rai agradese tebes ba “maluk feto-raan sira” neʼebé badinas atu haklaken “lia-foun reinu nian” iha mundu tomak. (Mateus 24:14) Sin, laʼós “espíritu no noiva” deʼit mak dehan “Mai!” maibé “ema hotu neʼebé rona” konvite neʼe mós hatete: “Mai!” (Apokalipse 22:17) Ida-neʼe katak “bibi seluk” rona ema kose-mina sira neʼebé dehan “Mai” no sira rasik mós serbisu hamutuk ho sira atu hatete: “Mai!” ba ema iha mundu tomak.—João 10:16.

16. Jeová fó oportunidade espesiál saida ba bibi seluk?

16 Ema kose-mina sira hadomi bibi seluk no kontente mós tanba Jeová fó oportunidade espesiál ba sira atu haksolok hamutuk iha Bibi-Oan nia kazamentu. Ema sei lori “maluk feto-raan sira” ho “haksolok no kontente”. Sin, kuandu Bibi-Oan nia kazamentu sei halaʼo iha lalehan, bibi seluk neʼebé iha esperansa atu moris ba nafatin iha rai sei haksolok hamutuk ho Jeová nia família tomak. Livru Apokalipse mós hatete katak “ema-lubun boot” neʼebé adora Jeová iha rai sei ‘hamriik iha kadunan no Bibi-Oan nia oin’. Sira serbí Jeová iha ninia templu espirituál parte rai.—Apokalipse 7:9, 15.

Iha Bibi-Oan nia kazamentu, noiva nia “maluk feto-raan sira” mós sei haksolok (Haree parágrafu 16)

“ITA-NIA OAN SIRA MAK SEI TROKA ITA-NIA BEIʼALA SIRA-NIA FATIN”

17, 18. Bibi-Oan nia kazamentu sei lori bensaun saida ba ema iha mundu foun? Durante Jesus nia Ukun ba Tinan Rihun Ida, nia sei sai aman ba sé deʼit?

17 Lee Salmo (Mazmur) 45:16. e Noiva nia “maluk feto-raan sira” sei iha razaun ida tan atu haksolok ho bensaun sira neʼebé sira sei hetan tanba Bibi-Oan nia kazamentu. Liurai Jesus Kristu sei fó moris-hiʼas ba ninia “beiʼala sira”. Tanba Kristu halo sira moris hiʼas, “beiʼala” sira-neʼe sai fali ninia “oan sira”. (João 5:25-29; Ebreu 11:35) Ikusmai, Kristu sei hili “oan” sira-neʼe balu atu sai “ulun-naʼin sira iha mundu tomak”. Klaru katak nia mós sei hili ema balu husi katuas kristaun ohin loron hodi fó knaar nuʼudar “ulun-naʼin sira” atu tau matan ba povu iha mundu foun.—Isaías (Yesaya) 32:1.

18 Durante ninia Ukun ba Tinan Rihun Ida, Kristu mós sei sai aman ba ema seluk. Oinsá? Ema hotu neʼebé tau fiar ba Jesus nia sakrifísiu sei moris ba nafatin iha mundu. (João 3:16) Tan neʼe, Kristu mak sei sai sira-nia “Aman Rohan-Laek”.—Isaías (Yesaya) 9:6, 7.

HABELAR NINIA NARAN

19, 20. Oinsá mak akontesimentu sira neʼebé hakerek iha Salmo (Mazmur) 45 sei kona ema kristaun hotu ohin loron?

19 Lee Salmo (Mazmur) 45:1, 17. f Loos duni, akontesimentu sira neʼebé hakerek iha Salmo (Mazmur) 45 sei kona ema kristaun hotu. Ema kose-mina neʼebé sei iha rai sente haksolok atu hatene katak lakleur tan sira sei bá lalehan hodi hamutuk ho sira-nia maluk seluk no mós ho Noivu Jesus Kristu. Bibi seluk mós hetan laran-manas atu hakruʼuk an ba Liurai kmanek-waʼin. Sira mós kontente ho oportunidade espesiál atu ransu ho restu husi ema kose-mina sira neʼebé sei sai Kristu nia noiva. No kuandu Kristu ho ninia noiva kaben ona, bibi seluk sei simu bensaun furak tebes neʼebé ita la bele imajina ohin loron.—Apokalipse 7:17, 21:1-4.

20 Nuʼudar ita hein atu haree oinsá mak profesia kona-ba Liurai Mesias sei sai loos, ida-neʼe book ita atu ‘habelar ninia naran’, loos ka lae? Sin, mai ita hahiʼi ita-nia Liurai “ba tempu neʼebé la bele sura”.

a Salmo 45:8, 9: “8 Ita-nia roupa hotu morin ho mirra, no ai-aloés no kásia. Iha palásiu boot neʼebé hafurak ho marfín, instrumentu múzika nia lian halo Ita haksolok. 9 Liurai sira-nia oan-feto sira mak iha Ita-nia feto kmanek sira-nia leet. Iha Ita-nia sorin loos, liurai-feto hamriik hodi hafurak nia an ho osan-mean husi Ofir.”

b Salmo 45:10, 11: “10 Rona bá, oh oan-feto, tau atensaun no see ó-nia tilun; haluha ó-nia povu bá no mós ó-nia aman nia uma. 11 No liurai sei laran monu ba ó tanba ó bonita, nia mak ó-nia naʼi, tan neʼe hakruʼuk an ba nia.”

c Salmo 45:13, 14a: “13 Iha palásiu laran, liurai nia oan-feto sei nabilan ho glória, ninia hatais hafurak ho osan-mean, 14 ema sei lori nia ba liurai hodi fó hatais nia ho roupa neʼebé soru ho furak.”

d Salmo 45:12, 14b, 15: “12 Oan-feto sira husi Tiru sei mai lori prezente, mane sira neʼebé riku liu sei buka ó-nia laran-diʼak.” “14 . . . Maluk feto-raan sira mós tuir nia no sei lori ba Ita-nia oin. 15 Ema sei lori sira ho haksolok no kontente. Sira sei tama liurai nia palásiu.”

e Salmo 45:16: “Oh liurai, Ita-nia oan sira mak sei troka Ita-nia beiʼala sira-nia fatin, Ita sei hili sira nuʼudar ulun-naʼin iha mundu tomak.”

f Salmo 45:1, 17: “1 Buat ruma neʼebé diʼak book haʼu-nia laran. Haʼu hatete: ‘Haʼu-nia knananuk mak kona-ba liurai ida.’ Haʼu-nia nanál sai eskriba nia lapizeira.” “17 Haʼu sei habelar Ita-nia naran ba jerasaun hotu neʼebé sei mai. Tan neʼe mak povu sira sei hahiʼi Ita ba tempu neʼebé la bele sura.”