Skip to content

(Liman-Karuk) Diʼak atu hamoos beibeik sasán sira neʼebé ema nia liman sempre kona iha ita-nia uma, no iha Reuniaun-Fatin; (Klaran) Iha fatin balu, haklaken-naʼin sira bele haklaken iha dalan seluk, porezemplu, liuhusi telefone; (Liman-loos) Iha fatin sira neʼebé ema barak kona moras neʼe, depende ba situasaun, katuas kongregasaun sira bele arranja atu fó gravasaun kona-ba reuniaun sira

3 MARSU 2020
NOTÍSIAS GLOBÁL

Informasaun kona-ba virus corona no oinsá atu proteje an

Informasaun kona-ba virus corona no oinsá atu proteje an

Testemuña ba Jeová nia sede-jerál sempre matan-moris kona-ba situasaun virus corona (COVID-19). Ita hatene ona husi Bíblia katak moras-peste mak sinál kona-ba loron ikus sira. (Lucas 21:11) Bainhira iha moras-peste neʼebé mosu no bele daʼet, matenek atu halo buat ruma hodi proteje an, no mós ema seluk.​—Provérbios 22:3.

Karik Ita hanoin, oinsá ho ita-nia irmaun-irmán sira iha rai neʼebé kona ona moras neʼe, sira diʼak hela ka lae? Virus corona fó impaktu duni ba sukursál no kongregasaun sira iha Itália, Japaun, Koreia Súl, no rai seluk. Sukursál balu la husik ona ema husi liʼur atu mai vizita. Iha situasaun seluk, governu bandu ema atu halibur hamutuk nuʼudar grupu boot, no neʼe katak sukursál kansela ona reuniaun boot balu. Kongregasaun balu mós presiza halo mudansa ba arranju haklaken no reuniaun. Maski tenke hasoru susar sira-neʼe, maibé ita-nia irmaun-irmán sira kontinua lee no estuda Bíblia no anima malu.​—Judas 20, 21.

Iha situasaun sira-neʼe, Bíblia nia prinsípiu sira iha kraik bele ajuda. Pontu sira-neʼe mós bele ajuda Ita no Ita-nia família se moras neʼe mós mosu iha Ita-nia área.

  • Labele pániku. Maski ita presiza duni matan-moris kona-ba epidemia sira no tenke kuidadu an, maibé ita tenke hatene didiʼak faktu sira no labele pániku.​—Provérbios 14:15; Isaias 30:15.

  • Halo tuir matadalan husi governu. Baibain, governu sira sei halo lei ruma hodi bele proteje ema nia saúde. Diʼak atu rona matadalan neʼebé governu fó sai, no halo tuir.​—Roma 13:1.

  • Moos nafatin. Importante tebes atu fase liman beibeik ho sabaun no bee, ka uza antibaktéria alkol ka hand sanitizer. No mós, diʼak atu hamoos beibeik sasán sira neʼebé ema nia liman sempre kona iha ita-nia uma, no iha Reuniaun-Fatin. Matenek-naʼin sira kona-ba saúde mós dehan, diʼak atu lalika kaer liman ho ema, tanba neʼe bele hadaʼet moras neʼe. Kona-ba virus corona, Organização Mundial da Saúde mós fó matadalan seluk ba públiku.

  • Hatudu domin ba ema seluk. Maski ita hatene katak importante atu tuir ita-nia reuniaun sira, no haklaken, maibé se ita moras, diʼak liu hela iha uma deʼit atu labele hadaʼet ba ema seluk. Hodi halo hanesan neʼe, ita hatudu domin no proteje ita-nia irmaun-irmán sira, no mós ema seluk neʼebé laʼós Testemuña.​—Mateus 22:39.

  • Halo tuir matadalan foun kona-ba ita-nia kongregasaun. Iha fatin sira neʼebé ema barak kona ona moras neʼe, karik sukursál sei kansela reuniaun, reuniaun boot sira, no reuniaun sira seluk. Neʼe akontese ona iha fatin sira neʼebé ema barak kona COVID-19, hanesan parte balu iha Itália, Japaun, no Koreia Súl. Depende ba situasaun, katuas kongregasaun sira karik bele fó gravasaun husi reuniaun neʼebé haklaken-naʼin sira bele haree husi uma deʼit. Haklaken-naʼin sira mós bele hola parte iha haklaken liuhusi telefone, mensajen, e-mail ka karta.