Aver yem sha atineakaa

Aver yem sha mver u atineakaa

Ka Se Beeyol shi Se Kpe sha Ci u Nyi?

Ka Se Beeyol shi Se Kpe sha Ci u Nyi?

YANGE lu awashima u Aôndo u uumace ve kpe ga. Yange i gba mbamaren asev mba hiihii, Adam man Ifa, ve lu vough ken mhen man sha iyol, nahan ma ve lu uma zan zan nyian. Kwagh ne due wang ken kwagh u Yehova ôr a Adam sha kwagh u kon ugen u ken sule u Eden la.

Aôndo yange kaa a Adam ér: “Gadia iyange i ú ya [kon ne] la, ú kpe je.” (Genese 2:17) Luun er yange gba u Adam una bee iyol shi una kpe yô, ityôkyaa ma lu i Aôndo una wa un tindi ne ga. Adam yange fa je ér aluer un ya kon la ga yô una kpe ga.

YANGE LU AWASHIMA U AÔNDO U UUMACE VE KPE GA

Yange gba u Adam man Ifa vea ya kon la ve vea lu uma ga, sha ci u ikyon lu ken sule la kpishi i umen atam. (Genese 2:9) Nom man kwase u hiihii la, yange vea ye kon la ga yô, ma tese ér ve ungwa imo i Or u na ve uma la. Shi ma tese ér, ve tese icivir sha ian i Aôndo a lu a mi i tesen ve kwagh u vea er la.

ER I HII VE ADAM MAN IFA YANGE VE KPE YÔ

Cii man se kav er yange i hii ve Adam man Ifa ve kpe yô, a gba u se vande timen sha mkaanem ma ma bende a vese cii ne. Satan Diabolo yange er tom a iyô er aie u vihin tsung. Bibilo kaa ér: “Iyô yô, i hemba inyamtoho i TER Aôndo er la cii atseregh. I kaa a kwase la ér: Ka mimi je, Aôndo kaa ér, né de ye atam a ma kon u ken sule ne gaa?”—Genese 3:1.

Maa Ifa kaa ér: “Atam a ikyon i ken sule ne yô, i lumun ér se̱ ya, kpa atam a kon u u lu hen atô sule la yô, Aôndo kaa ér: De ye nen ga, ave tsô kpaa, de benden nen sha min ga, sha er né kpe ga yô.” Maa iyô shi kaa ér: “Né kpe je ga; gadia Aôndo fa iyange i né ya a la, iyange la ashe aa bugh ne, né hingir er Aôndo nahan, né gba fan kwagh u dedoo man kwagh u bo.” Sha nahan yô, Satan lu kaan ér Yehova ka oraie u a lu nyumen mbamaren asev mba hiihii kwagh u dedoo yô.—Genese 3:2-5.

Ifa na jighjigh a kwagh u ungwa la. A kenger sha kon la zulee. U doo un, shi u sar un! Maa a nalegh uwegh a zôr ityamegh ki u, a hii u yan. Bibilo kaa ér: “Shi a na nom na, u lu vea na la, un kpaa ya je.”—Genese 3:6.

Aôndo kaa a Adam ér: “Gadia iyange i ú ya u la, ú kpe je.”—GENESE 2:17

Aôndo yange una nenge er mbayev nav mba doon un ishima tsung mban, ve hembe un ato sha apera nahan, a vihi un kpen kpen! Yange er nena? Yehova kaa a Adam ér: “Ú hide hen inya, gadia ka i, i tee, i er u min ye, gadia u ngu vuulevu, nahan ú shi ú hide ú hingir vuulevu.” (Genese 3:17-19) Kwagh ne na yô, “ayange a Adam sha won cii yô, lu anyom deri utaankarunyiin man ikyundugber, man a kpe.” (Genese 5:5) Adam yange yem sha ga shin yem za lu ken ma ijiir i ken jijingi ga. Yange vande lun uma cii ve Yehova tôô vuulevu u nyaagh gba un a mi ga. Nahan yange kpen yô, kera lu uma ga, er vuulevu u i gba un a mi la nahan. Kera lu uma ga. Nenge imbakwagh u vihin tsung ne sha wono!

ER I HII VE SE YEN YÔ

Er Adam man Ifa hemba ato sha apera yô, mlu u vough man ian i lun uma gbem shawon la cii kar ve. Yange ve beeyol; ve kera lu vough ga shi ve hingir mbaasorabo, shi ve na mbayev vev mlu u isholibo ve la. Sha nahan yô, ihyembeato ve la yange i bende a ve tseegh ga. Mbaromanu 5:12 kaa ér: “Er isholibo nyôr shin tar sha or môm, man ku gema va sha ci u isholibo yô, nahan ku va sha ior cii sha ci u ve cii ve er isholibo yô.”

Bibilo pase kwagh u isholibo man ku ér, ka ‘ikyondo i cirin, i i cir sha ior cii la, kua ikyondo i yisan i i samber i sha akuraior cii la.’ (Yesaia 25:7) Ikyondo i cirin, i i cir sha uumace la, ngi er ka megh ku i sugh sha ahumbe ku or môm kpa nana fatyô u waren ku ga la nahan. Ka mimi ka “ken Adam man ior cii ve lu kpen” ye. (1 Mbakorinte 15:22) Mpin u a dugh, u yange apostoli Paulu pine yô, ér “Ka an nana shi yimam sha ikyev i iyol i kuugh nee?” Or ngu je kpa?—Mbaromanu 7:24.