ER NAN ve mpin u i pin ér, Ka an nan lu Aôndo wouwe? la, a lu mpin u injaa?— Ityôkyaa yô ior mba civir mbaaôndo kposo kposo. (1 Mbakorinte 8:5) Yange Yehova na apostoli Paulu tahav, nahan a bee orgen angev, man or la vande kpen alegh ken uya je i mase maren un ye, tsô mba been un angen yô ior genger amo kaa ér: “Mbaaôndo sen va her a vese sha inja i iyolough er ior nahan.” Yange ior mbara soo ér vea civir Paulu man huror na Barnaba. Ve yila Paulu ér Hereme, Barnaba di ve yila un ér Seuse, man ati ne lu ati a akombo ve.

Kpa Paulu man Barnaba lumun ér ior mbara ve̱ civir ve ga. Nahan ve nure ve nyôr ken atô u ikpelaior, ve gba kaan a ve ér: “Undu nen akaa a gbilinigh ne, gema nen ishima hen Aôndo u uma.” (Aerenakaa 14:8-15) Ka an nan lu “Aôndo u uma” shon, u á gbe akaa cii laa?— Een, ka Yehova, u a lu “Uhembansha sha tar cii” la. Yesu yila Yehova ér “Aôndo u mimi tswen.” Nahan ka an tseegh nan kom u se civir nana?— Ka Yehova tswen!—Ekesodu 6:3; Pasalmi 83:18; Yohane 17:3; Mpase 4:11.

Ior kpishi mba civir mbaaôndo mbagenev, ka “Aôndo u mimi tswen” la ve civir ga. Ashighe kpishi ka i lu akaa a ve er sha ikyôn shin sha awen shin sha myô la ve civir ye. (Ekesodu 32:4-7; Levitiku 26:1; Yesaia 44:14-17) Nomso man kasev mba duenati kpa ashighe agen  mba i civir ve inja er ka mbaaôndo yô. Doo u a civir ambaaior laa?

Saulu yange hingir apostoli Paulu yô, á nger kwagh a kaa ér: ‘Aôndo u tar u ainge ne pir mbanan jighjigh ga la ashe a asema.’ (2 Mbakorinte  4:4) Ka an nan lu aôndo shon nee?— Een, ka Satan Diabolo! Satan gema ior mba civir ior mbagenev kpishi shi mba civir akaa kpishi kpaa.

Satan yange ngure nôngon ér una mee Yesu a̱ gure inya a̱ civir un nahan, Yesu kaa a Satan ér nyi?— Yange kaa a na ér: ‘Civir Ter, Aôndo wou, ka Un tseegh er Un tom ye.’ (Mateu 4:10) Nahan Yesu pase wanger wanger ér ka Yehova tswen i gbe u se civir un ye. De se ôr kwagh u agumaior agen a ve kpa yange ve fa kwagh ne nahan yô. Yange i yilan ati ve ér Saderaki man Meshaki man Abedi-nego.

Mbayevikyaior mba Mbaheberu mban ve lu ken tsombor u Iserael, ikyuior i Aôndo, kpa i yem a ve uikyangen ken tar u Babilon. Nebukadinesar tor u ken tar la maa zege eev mbu zenaria. Iyange igen yô, a wa tindi a kaa ér a nguren kuhwan ityogholough yô, hanmaor nana gure inya nana civir eev mbu shon. Á shi a ta icin a kaa ér: ‘Aluer or  nan gure inya, nan civir mbu ga yô, á gbihi nan shin atô u atse a usu u yeghen ker la.’ Luun we yô, yange ma ú er nena?

kera yô, Saderaki man Meshaki man Abedi-nego ve vanden eren hanma kwagh u tor una kaa ér ve̱ er cii. Kpa ingin ne yô, ve venda ér vea er ga. Ú fa ityôkyaa kpa?— Ityôkyaa yô, tindi u Aôndo kaa ér: ‘De lu a mbaaôndo mbagenev ga, saa Mo. De gbe eev gur civir mbu ga.’ (Ekesodu 20:3-5) Nahan Saderaki man Meshaki man Abedi-nego ungwa tindi u Yehova wa la, lu tindi u tor wa la ga.

Ishima vihi tor ker kpishi, tsô a kaa fese ér i̱ va a mbayevikyaior mba Mbaheberu mbautar mbara sha ishigh nagh. Á pine ve ér: ‘Mimi je ne venda ner, ne civir aôndo wam ne gaa? Yô shi me na ne ian igen. Hegen yô, aluer ne ungwa ityogholough mbi a gba imo yô, gure nen inya, civir nen eev mbu m er la. Kpa aluer né civir mbu ga yô, á gbihi ne ken atô u atse a usu u yeghen ker la. Man ka hanma aôndo je una yima ne sha ikyev yama?’

Hen shighe ne yô, agumaior ne aa shi er nyi sha wono? Luun we yô, yange ma ú er nyi?— Ve kaa a tor la ér: ‘Aôndo wase u se civir Un la Una fatyô u yiman se. Kpa aluer una yima se ga je kpaa, se civir mbaaôndo ou ga, man eev mbu zenaria ou la kpaa, se civir mbu ga.’

 Ishima vihi tor ker tsung. Tsô á kaa ér: ‘Kende nen usu la u̱ tsee i̱ hemba er i vanden keer ú la kwa taankaruhar.’ Maa á kaa a ior nav mbaageev ér ve̱ kange Saderaki man Meshaki man Abedi-nego, ve̱ gbihi ve ken atse a usu u yeghen ker la! Yange atse a usu la tsee je yô, nomborusu la gema wua ior mbaageev mba tor mbara! Kpa Mbaheberu mba utar mbara di ye?

I gbihi Saderaki man Meshaki man Abedi-nego cii ken atô u usu la. Kpa ve kighir ve mough ve tile sha! Kwagh môm tsô er ve ga. Shi ikyor i í kange ve a mi la kpa tôndo kera. A er nan ve kwagh a fatyô u lun nahana?— Tor kenger ken atse a usu la, nahan kwagh u nenge a mi la cier un iyol. Tsô á pine ér: ‘Kera ka ior itiar se gbihi ve ken atô usu gaa?’ Mbatomov nav gema kaa ér: “Ka nahan tor.”

Tsô tor gema kaa ér: ‘M ngu nengen a iorov unyiin mba zenden ken atô u usu, kwagh er ve ga.’ Ú fa or u sha unyiin la kpa?— Lu ortyom u Yehova. Yange kura Mbaheberu mbautar mbara, kwagh tsô kpa er ve ga.

Tor nengen kwagh ne yô, á kporom ikyua hen hunda u atse a usu la, maa á ngor ikyenge á gba yilan kaan ér:  “We, Saderaki man Meshaki man Abedi-nego, ne mbayev mba Aôndo Uhembansha cii, due, va nen heen.” Mba dugh ker kera yô, hanma or nenge e̱r usu hia ve ga yô. Mnyim tsô kpaa ve huma iyol ga. Tor maa kaa ér: ‘I̱ wuese Aôndo u Saderaki man Meshaki man Abedi-nego, u A tindi ortyom Na, a va yem mbayev Nav, sha ci u ve civir ma aôndo ugen ga, saa Aôndo ve tseegh la.’—Daniel, ityough 3.

Kwagh u yange er la una fatyô u tesen se kwagh. Nyian kpa ior ka ve gba ieev shin ve kôr akombo, ve civir. Zegetakerada u pasen asemberakaa u í yer ér The Encyclopedia Americana la kaa ér: “Tuta ka icighankwagh di er terankon ú lu icighankwagh nahan.” A fatyô u eren ieev sha kon shin sha iwen shin sha iyô shin sha ikyondo je kpaa. Mbahenen mba Yesu mba tsuaa mbara yange ve venda u civir tor u Roma, man or u pasen akaa a mbayiase Daniel P. Mannix kaa ér, u vendan u civir tor la ka kwagh môm a “u vendan u sughun tuta shin u kimbir ibumun i̱ or ka nan bum ér nana na uma u nan sha ci u tar u nan la.”

Nahan ú hen wer aluer i er ma eev sha ikyondo shin sha kon shin sha iwen shin sha iyô yô, kwagh kaha kposo sha ishigh ki Aôndo?— A doo u or u nan civir Yehova nana̱ gure inya nana̱ civir imba eev mbura kpa?— Saderaki man Meshaki man Abedi-nego yô, ve venda u eren nahan, nahan doo Yehova a ve. Ú dondo ikyav ve la nena?