Skip to content

Skip to table of contents

Naʻe ʻIkai Lava ke Nau Puke Ia

Naʻe ʻIkai Lava ke Nau Puke Ia

Vahe 67

Naʻe ʻIkai Lava ke Nau Puke Ia

ʻI HE lolotonga hono kei fai ʻa e Kātoanga Fale-Louʻakaú, naʻe fekau atu ai ʻe he kau taki lotú ha kau ʻōfisa polisi ke puke mai ʻa Sīsū. Naʻe ʻikai feinga ia ke toitoi. Ka naʻe hanganaki akonaki fakahāhā pē ʻa Sīsū, ʻo ne pehē: “ʻOku toe siʻi pē ʻeku ʻiate kimoutolú, peá u ʻalu kiate ia naʻá ne fekau mai aú. Te mou kumi au, ka ʻe ʻikai te mou ʻilo au, pea ko e potu ʻoku ou ʻi aí ʻe ʻikai te mou faʻa aʻu ki ai.”

Naʻe ʻikai ke mahino ia ki he kau Siú, pea ko ia naʻa nau feʻekenaki ʻiate kinautolu: “Ko e teu ʻalu ki fē ʻa e sianá ni, ʻa ia ʻe ʻikai te mau ʻilo ai iá? He ʻokú ne ʻalu koā ki he koto moveté na ko e kau Kalisí, ke ako ʻa e kau Kalisí? Ko e hā ʻene lea ko ʻeni ʻokú ne pehē, ‘Te mou kumi au, ka ʻe ʻikai te mou ʻilo au, pea ko e potu ʻoku ou ʻi aí, ʻe ʻikai te mou faʻa aʻu ki ai’?” Naʻe ʻuhinga ʻa Sīsū ia ki heʻene pekia naʻe tuʻunuku maí pea mo ʻene toetuʻu ke moʻui ʻi hēvaní, ʻa ia ʻe ʻikai ke lava ʻe hono ngaahi filí ke nau muimui ki ai.

Naʻe aʻu ki he ʻaho hono fitú pea ko e ʻaho fakaʻosi ia ʻo e kātoangá. ʻI he pongipongi taki taha ʻo e kātoangá, naʻe lilingi atu ai ʻe ha taulaʻeiki ha vai, ʻa ia naʻá ne toʻo mei he Vai ʻo Sailoamé, koeʻuhi ke tafe atu ia ki he tuʻunga ʻo e ʻōlitá. Ngalingali ko e fakamanatu ki he kakaí ʻa e kātoanga fakaʻahó ni, naʻe kalanga atu ʻa Sīsū: “Ka ai ha taha ʻoku fieinua, ke ne haʻu kiate au ʻo inu. ʻIlonga ʻa ia ʻoku tui pīkitai kiate aú, pea hangē ko e lau ʻa e Tohitapú, ‘ʻE tafe atu mei hono mānavá ha ngaahi vaitafe ʻo e vai moʻui.’”

Ko hono moʻoní, naʻe lea heni ʻa Sīsū ʻo fekauʻaki mo e ngaahi ola ʻi he taimi ʻo hono huaʻi hifo ʻa e laumālie māʻoniʻoní. ʻI he taʻu hono hokó naʻe fakahoko ai ʻi he Penitekosí ʻa hono huaʻi hifo ʻo e laumālie māʻoniʻoní. ʻI aí, naʻe tafe atu ʻa e ngaahi vaitafe ʻo e vai moʻuí ʻi he taimi naʻe kamata malanga ai ʻa e kau ākonga ʻe toko 120 ki he kakaí. Ka ki muʻa aí, naʻe ʻikai ke ʻi ai ha laumālie ia ʻi he ʻuhinga naʻe ʻikai ke ʻi ai ha kau ākonga ia ʻa Kalaisi naʻe ʻosi pani ʻaki ʻa e laumālie māʻoniʻoní pea ui ki he moʻui fakahēvaní.

ʻI he tali ki he akonaki ʻa Sīsuú, naʻe kamata ke lea ʻa e niʻihi ʻo pehē: “Tā ko e moʻoni, ko ʻeni ia Ko e Palōfitá,” ʻoku mahino ko e lave ia ki he palōfita lahi ange ʻia Mōsese naʻe talaʻofa ʻe haʻú. Naʻe pehē ʻe he niʻihi: “Ko ʻeni ia ʻa e Kalaisí.” Ka naʻe lea fakafepaki ʻa e niʻihi: “He ʻoku haʻu koā ʻa e Kalaisí mei Kāleli? ʻIkai ʻoku lau ʻe he Tohitapú, ʻE tupu ʻa e Kalaisí mei he hako ʻo Tēvitá, pea te ne haʻu mei Pētelihema, ko e vilisi naʻe ʻi ai ʻa Tēvitá?”

Ko ia naʻe tupu ha māvahevahe ʻi he kakaí. Naʻe fiemaʻu ʻe he niʻihi ke puke ʻa Sīsū, ka naʻe ʻikai ke ala ha taha kiate ia. ʻI he foki atu ʻa e kau ʻōfisa polisí ʻo ʻikai kau ai ʻa Sīsuú, naʻe ʻeke ʻe he kau taulaʻeiki lahí mo e kau Fālesí: “Ko e hā kuo ʻikai ai te mou taki mai iá?”

“ʻA, teʻeki ha tangata ʻe lea hangē ko iá,” ko e tali ia ʻa e kau ʻōfisá.

ʻI heʻenau fuʻu ʻitá, naʻe fakamāʻulaloʻi ʻe he kau taki lotú ʻo fai ʻa e manumanukiʻi, talahalaʻi, pea mo ui hingoa pauʻu. Naʻa nau paetaku: “Kuo taki hē mo kimoutolu foki, ʻo? Hono ai ha taha ʻi he houʻeikí kuo tui kiate ia, pe ha taha ʻo e kau Fālesí? Ka ko lāuvalé na taʻeʻilo ki he Laó, ko e koto malaʻia kinautolu.”

ʻI he meʻá ni, ko Nikotīmasi, ko ha Fālesi pea ko ha pule ʻo e kakai Siú (ʻa ia ko e mēmipa ʻo e Sanetalimí), naʻe fakatoʻotoʻa ʻo lea ki ha lelei ʻa Sīsū. ʻOkú ke manatuʻi nai ʻi he taʻu ʻe ua mo e konga ki muʻá, naʻe haʻu ai ʻa Nikotīmasi kia Sīsū ʻi he taimi poʻulí ʻo fakahāhā ʻa ʻene tui kiate iá. ʻI he taimi ko ʻení naʻe pehē ʻe Nikotīmasi: “He ko e anga ʻo ʻetau laó ke fakamaau ha tangata, ʻi he teʻeki ke fanongo ki haʻane fakamatala, pe mahino ʻa e meʻa kuó ne faí?”

Naʻe toe lahi ange ʻa e ʻita ʻa e kau Fālesí ʻi he taukapoʻi ʻe honau toko taha ʻa Sīsuú. “He ko e Kāleli foki mo koe?” ko ʻenau lea tōlilí ia. “Hakule muʻa ʻo ʻilo ʻoku ʻikai ha palōfita ʻe tupu mei Kāleli.”

Neongo ʻoku ʻikai tala fakahangatonu ʻe he ngaahi Konga Tohitapú ʻe haʻu ha palōfita mei Kāleli, ka ʻoku nau fakahaaʻi ko Kalaisí ʻe haʻu mei ai, ʻo pehē ko ha “maama lahi” ʻe mamataʻi ʻi he feituʻu ko ʻení. ʻIkai ko ia pē, naʻe fanauʻi ʻa Sīsū ʻi Pētelihema, pea ko e hako ia ʻo Tēvita. Neongo naʻe ʻiloʻi nai ʻeni ʻe he kau Fālesí, ʻoku ngalingali ko kinautolu naʻa nau fakamafola ʻa e ngaahi fakakaukau hala naʻe maʻu ʻe he kakaí fekauʻaki mo Sīsuú. Sione 7:​32-52; Aisea 9:​1, 2; Mātiu 4:​13-17.

▪ Ko e hā naʻe hoko ʻi he pongipongi taki taha ʻo e kātoangá, pea naʻe anga-fēfē hono tohoakiʻi ʻe Sīsū ʻa e tokangá ki he meʻá ni?

▪ Ko e hā naʻe ʻikai ke lava ai ʻe he kau ʻōfisá ke puke ʻa Sīsuú, pea naʻe anga-fēfē ʻa e tali ʻa e kau taki lotú?

▪ Ko hai ʻa Nikotīmasi, ko e hā ʻene fakakaukau fekauʻaki mo Sīsuú, pea naʻe anga-fēfē hono ngaohi ia ʻe hono kaungā Fālesí?

▪ Ko e hā ʻa e fakamoʻoni ʻoku ʻi ai ko Kalaisí ʻe haʻu mei Kāleli?