Skip to content

Skip to table of contents

‘APENITIKI

Founga Hono Tomu‘a Tala ‘e he Kikite ‘a Tanielá ‘a e A‘u Mai ‘a e Mīsaiá

Founga Hono Tomu‘a Tala ‘e he Kikite ‘a Tanielá ‘a e A‘u Mai ‘a e Mīsaiá

KO E palōfita ko Tanielá na‘e mo‘ui ia ‘o laka hake he ta‘u ‘e 500 ki mu‘a ke ‘alo‘i ‘a Sīsuú. Neongo ia, na‘e fakae‘a ‘e Sihova kia Taniela ‘a e fakamatala ‘a ia te ne ‘ai ke malava ‘o fakapapau‘i ai ‘a e taimi na‘e pani ai, pe fakanofo ‘a Sīsū, ki he tu‘unga ko e Mīsaiá, pe Kalaisí. Na‘e tala ange kia Taniela: “Ke ke ‘ilo foki, pea ke mahino kiate koe; mei he ‘alu atu ‘a e fekau ke fokotu‘u fo‘ou mo langa ‘a Selusalema, ‘o a‘u kia Misaia ko e ‘Eiki, ko e uike ‘e fitu mo e uike ‘e onongofulu ma ua.”—Taniela 9:25.

Ke fakapapau‘i ‘a e taimi ‘o e a‘u mai ‘a e Mīsaiá, ‘oku ‘uluaki fiema‘u ke tau ‘ilo‘i ‘a e taimi kamata ‘o e vaha‘a taimi ‘oku taki atu ai ki he Mīsaiá. Fakatatau ki he kikité, ‘oku kamata ia “mei he ‘alu atu ‘a e fekau ke fokotu‘u fo‘ou mo langa ‘a Selusalema.” Na‘e hoko ‘anefē ‘a e “ ‘alu atu ‘a e fekau” ko ení? Fakatatau ki he tokotaha-tohi Tohi Tapu ko Nehemaiá, na‘e ‘alu atu ‘a e fekau ke toe langa ‘a e ngaahi ‘ā takatakai ‘i Selusalemá “ ‘i hono uofulu ta‘u ‘o Kingi Atasease.” (Nehemaia 2:​1, 5-8) ‘Oku fakapapau‘i ‘e he kau faihisitōliá ko e ta‘u 474 K.M. ‘a e ‘uluaki ta‘u kakato ‘o ‘Atasease ‘i hono tu‘unga ko e pulé. Ko ia ai, ko e ta‘u hono 20 ‘o ‘ene pulé ko e 455 K.M. ‘Oku tau ma‘u ai he taimí ni ‘a e taimi kamata ki he kikite faka-Mīsaia ‘a Tanielá, ‘a ia ko e 455 K.M.

‘Oku fakahaa‘i ‘e Taniela ‘a e lōloa ‘e toki ‘osi ki ai ‘a e vaha‘a taimi ‘oku taki atu ki he a‘u mai ‘a e “Misaia ko e Eiki.” ‘Oku lave ‘a e kikité ki he “uike ‘e fitu mo e uike ‘e ongongofulu ma ua”—ko ha uike fakakātoa ‘e 69. Ko e hā hono lōloa ‘o e vaha‘a taimi ko ení? ‘Oku fakahaa‘i ‘e he ngaahi liliu Tohi Tapu lahi ko e ngaahi uiké ni, ‘oku ‘ikai ko e ngaahi uike ‘o e ‘aho ‘e fitu, ka ko e ngaahi uike ‘o e ngaahi ta‘u. ‘A ia, ko e uike taki taha ‘okú ne fakafofonga‘i ‘a e ta‘u ‘e fitu. Ko e fakakaukau ko eni fekau‘aki mo e ngaahi uike ‘o e ngaahi ta‘ú, pe ngaahi konga ‘o e ta‘u ‘e fitú, na‘e maheni mo ia ‘a e kau Siu ‘o e kuonga mu‘á. Hangē ko ení, na‘a nau kātoanga‘i ha ta‘u Sāpate ‘i he ta‘u hono fitu kotoa pē. (Ekisoto 23:​10, 11) Ko ia ai, ko e ngaahi uike fakaekikite ‘e 69 ‘oku fe‘unga ia mo e konga ‘e 69 ‘o e ta‘u ‘e 7 taki taha, pe ko ha fakakātoa ‘o e ta‘u ‘e 483.

Sai, ko e me‘a pē kuo pau ke tau faí ko hono fika‘i. Kapau te tau fika‘i mei he 455 K.M., ‘e ‘ave ai ‘e he ta‘u ‘e 483 kitautolu ki he ta‘u 29 T.S. Ko e ta‘u tofu pē ia na‘e papitaiso ai ‘a Sīsū peá ne hoko ko e Mīsaiá! * (Luke 3:​1, 2, 21, 22) ‘Ikai ko ha fakahoko mahu‘inga ia ‘o e kikite ‘a e Tohi Tapú?

^ pal. 2 Mei he 455 K.M. ki he 1 K.M. ko e ta‘u ia ‘e 454. Mei he 1 K.M. ki he 1 T.S. ko e ta‘u ia ‘e taha (na‘e ‘ikai ha ta‘u noa). Pea mei he 1 T.S. ki he 29 T.S. ko e ta‘u ia ‘e 28. ‘I hono tānaki ‘a e mata‘ifika ko eni ‘e tolú ‘oku ‘omai ai kiate kitautolu ‘a e ta‘u fakakātoa ‘e 483. Na‘e “tu‘usi” ‘a Sīsū ‘i he‘ene pekiá ‘i he 33 T.S., lolotonga ‘a e uike hono 70 ‘o e ngaahi ta‘ú. (Taniela 9:​24, 26) Sio ki he Pay Attention to Daniel’s Prophecy! vahe 11, mo e Insight on the Scriptures, Voliume 2, peesi 899-​901. Ko e pulusi fakatou‘osi ‘e he Kau Fakamo‘oni ‘a Sihová.