Skip to content

Skip to table of contents

TALANOA 86

Kau Tangata Na‘e Tataki ‘e ha Fetu‘u

Kau Tangata Na‘e Tataki ‘e ha Fetu‘u

‘OKÚ KE sio ki he fetu‘u ngingila ‘oku tuhu ki ai ‘a e toko taha ‘o e kau tangata ko ‘ení? ‘I he‘enau mavahe mei Selusalemá, na‘e hā ‘a e fetu‘u. Ko e kau tangata ‘eni mei he Hahaké, pea na‘a nau ako ki he ngaahi fetu‘ú. Na‘a nau tui ko e fetu‘u fo‘ou ko ‘ení ‘okú ne taki kinautolu ki ha tokotaha mahu‘inga.

‘I he a‘u ‘a e kau tangatá ki Selusalemá, na‘a nau ‘eke: ‘⁠Ko e fē ‘a e tama ‘a ia ‘e hoko ko e tu‘i ‘o e kakai Siú?’ Ko e “Siu” ko hono ui pē ia ‘e taha ‘o e kakai ‘Isilelí. Na‘e pehē ‘e he kau tangatá: ‘⁠Na‘a mau ‘uluaki sio ki he fetu‘u ‘o e tama ko ‘ení ‘i he‘emau kei ‘i he Hahaké, pea ko ‘emau ōmai ke lotu kiate ia.’

Na‘e ‘ikai ke fiefia ‘a Hēlota, ko e tu‘i ia ‘o Selusalemá, ‘i he‘ene fanongo ki he me‘a ko ‘ení. Na‘e ‘ikai te ne toe sai‘ia ke fetongi ia ‘e ha tu‘i kehe. Ko ia na‘e fakataha‘i ‘e Hēlota ‘a e hou‘eiki taula‘eikí ‘o ‘eke: ‘ ‘E fā‘ele‘i ‘i fē ‘a e tu‘i ko ia na‘e tala‘ofá?’ Na‘a nau tali: ‘ ‘Oku pehē ‘e he Tohitapú ko Pētelihema.’

Ko ia na‘e ui ‘e Hēlota ‘a e kau tangata mei he Hahaké ‘o ne pehē: ‘⁠Mou ō ‘o kumi ki he tamá. ‘I ha‘amou ‘ilo ia pea fakahā mai kiate au. ‘Oku ou fie ‘alu ‘o lotu kiate ia foki.’ Ka ko hono mo‘oní, na‘e fiema‘u ‘e Hēlota ia ke ‘ilo ‘a e tamá ke tāmate‘i ia!

Na‘e ‘alu mu‘omu‘a leva ‘a e fetu‘ú ‘i he kau tangatá ‘o a‘u ki Pētelihema, pea tu‘u ‘i ‘olunga ‘i he feitu‘u ko ia na‘e ‘i ai ‘a e tamá. ‘I he hū ‘a e kau tangatá ki he falé, na‘e ‘i ai ‘a Mele mo Sīsū. Na‘a nau to‘o hake ha ngaahi me‘a‘ofa pea ‘oange ia kia Sīsū. Ka ki mui mai na‘e fai fakatokanga ‘e Sihova ki he kau tangatá ‘i ha misi ke ‘oua te nau toe foki kia Hēlota. Ko ia na‘a nau foki ki honau fonua totonú ‘i ha hala kehe.

‘I hono ‘ilo ‘e Hēlota na‘e ‘osi foki ‘a e kau tangata mei he Hahaké ki honau fonuá, na‘á ne fu‘u ‘ita lahi. Ko ia na‘á ne tu‘utu‘uni ke tāmate‘i ‘a e tamaiki tangata kotoa pē ‘i Pētelihema mei he ta‘u ua ‘o fai ki lalo. Ka na‘e ‘osi fai fakatokanga ‘a Sihova ia kia Siosefa ‘i ha misi, pea na‘e mavahe ‘a Siosefa ia mo hono fāmilí ki ‘Isipite. Ki mui mai, i hono ‘ilo‘i ‘e Siosefa kuo mate ‘a Hēlotá, na‘á ne toe foki mai mo Mele mo Sīsū ki honau ‘apí ki Nāsaleti. Ko e feitu‘u ‘eni na‘e tupu hake ai ‘a Sīsuú.

Ko hai ‘okú ke fakakaukau na‘á ne ‘ai ‘a e fetu‘u fo‘oú ke ngingilá? Manatu‘i, na‘e ‘uluaki ‘alu ‘a e kau tangatá ki Selusalema ‘i he‘enau sio ki he fetu‘ú. Na‘e fiema‘u ‘e Sētane ko e Tēvoló ke tāmate‘i ‘a e ‘Alo ‘o e ‘Otuá, pea na‘á ne ‘ilo ‘e feinga ‘a Tu‘i Hēlota ‘o Selusalemá ke tāmate‘i ia. Ko ia ‘oku pau ko Sētane ko e tokotaha ia na‘á ne ‘ai ‘a e fetu‘u ko ia ke ngingilá.