“Hanganaki Le‘o”
Neongo na‘e fakahanga ‘e Sīsū ‘a e pealapeli ‘o e kau tāupo‘ou ‘e toko hongofulú ki he‘ene kau muimui paní, ‘oku ngāue‘aki ‘a e pōpoaki tefito aí ki he kau Kalisitiané kotoa. (w15 3/15 12-16) “Ko ia ai, mou hanganaki le‘o, koe‘uhi ‘oku ‘ikai te mou ‘ilo‘i ‘a e ‘ahó pe ko e houá.” (Māt. 25:13) ‘E lava ke ke fakamatala‘i ‘a e pealapeli ‘a Sīsuú?
-
Tangata malí (veesi 1)—Sīsū
-
Kau tāupo‘ou fakapotopoto mo mateuteu (veesi 2)—‘Oku mateuteu ‘a e kau Kalisitiane paní ke fakahoko faitōnunga ‘enau ngāué pea ulo atu ko e ngaahi maama‘anga kae ‘oua ke a‘u ki he ngata‘angá (Fil. 2:15)
-
Kaila: “Ko e tangata malí eni!” (veesi 6)—Fakamo‘oni ‘o e ‘i heni ‘a Sīsuú
-
Kau tāupo‘ou vale (veesi 8)—Ko e kau Kalisitiane pani ‘oku nau ‘alu atu ke fetaulaki mo e Tangata malí ka ‘oku ‘ikai te nau hanganaki tokanga mo tauhi-ma‘u ‘enau anga-tonú
-
Fakafisi ‘a e kau tāupo‘ou fakapotopotó ke vahevahe atu ‘enau loló (veesi 9)—Hili ‘a e sila‘i faka‘osí, ‘e fu‘u tōmui ki he kau pani faitōnungá ke nau tokoni‘i ha taha kuo tafoki ‘o ta‘efaitōnunga
-
“Ha‘u ‘a e tangata malí” (veesi 10)—Ha‘u ‘a Sīsū ke fai ‘a e fakamaau ‘i he ofi ke ngata ‘a e fu‘u mamahi lahí
-
Hū atu ‘a e kau tāupo‘ou fakapotopotó ki he kātoanga kai ‘o e malí fakataha mo e tangata malí, pea tāpuni ‘a e matapaá (veesi 10)—Fakatahataha‘i ‘e Sīsū ‘ene kau pani faitōnungá ki hēvani, kae mole mei he fa‘ahinga ta‘efaitōnungá honau pale fakahēvaní