Skip to content

Skip to table of contents

Fiefia Ē ko e Kakai ‘Oku Nau Tauhi ki he “‘Otua Fiefiá”

Fiefia Ē ko e Kakai ‘Oku Nau Tauhi ki he “‘Otua Fiefiá”

“Fiefia ē ko e kakai ‘a ia ko honau ‘Otuá ‘a Sihová!”​—SAAME 144:15.

HIVA: 38, 21

1. Ko e hā ‘oku hoko ai ‘a e Kau Fakamo‘oni ‘a Sihová ko ha kakai fiefiá? (Sio ki he ‘uluaki fakatātā ‘i he kupú ni.)

KO E Kau Fakamo‘oni ‘a Sihová ko ha kakai fiefia. ‘I he taimi ‘oku nau feohi ai, ‘i ha fakataha, ko ha ‘asemipilī, pe ‘i ha fakatahataha fakasōsiale, ‘oku nau talanoa mo kakata fakataha. Ko e hā ‘oku nau mātu‘aki fiefia aí? Ko hono ‘uhinga tefitó ko ‘enau ‘ilo‘i ‘a Sihova ko e “‘Otua fiefiá.” ‘Oku nau tauhi kiate ia pea feinga ke fa‘ifa‘itaki kiate ia. (1 Tīm. 1:11; Saame 16:11) Ko Sihova ‘a e Matavai ‘o e fiefiá, ko ia ‘okú ne loto ke tau fiefia, pea ‘okú ne ‘omi ‘a e ngaahi ‘uhinga lahi ke tau hoko ai ‘o fiefia.​—Teu. 12:7; Tml. 3:12, 13.

2, 3. (a) ‘Oku ‘uhinga ki he hā ‘a e hoko ‘o fiefiá? (e) Ko e hā nai ‘e faingata‘a ai ke hoko ‘o fiefiá?

2 Fēfē koe? ‘Okú ke fiefia? Ke hoko ‘o fiefiá ‘oku ‘uhinga ia ko e ongo‘i lelei, hoko ‘o fiemālie ‘i ho‘o mo‘uí pe fiefia lahi. ‘Oku fakahaa‘i ‘e he Tohi Tapú ko e fa‘ahinga ‘oku tāpuaki‘i ‘e Sihová ‘e lava ke nau fiefia mo‘oni. Ka ko e hā leva ‘oku faingata‘a nai ai ke fiefia ‘i he māmani ‘o e ‘aho ní?

3 ‘Oku lava ke faingata‘a ke fiefia ‘i he‘etau hokosia ‘a e ngaahi tu‘unga fakalotomafasiá, hangē ko e taimi ‘oku mate pe tu‘usi ai ha taha ‘oku tau ‘ofa ai, taimi ‘oku ngata ai ‘etau nofo malí ‘i he veté, pe taimi ‘oku mole ai ‘etau ngāué. ‘Oku toe faingata‘a foki ke fiefia ‘i he ‘ikai ha melino ‘i ‘api koe‘uhi ko ha kē ma‘u pē, taimi ‘oku manuki‘i ai kitautolu ‘e hotau kaungāngāué pe kaungāakó, pe taimi ‘oku fakatanga‘i ai pe tuku pilīsone kitautolu koe‘uhi ko ‘etau tauhi kia Sihová. Pe ‘oku hōloa nai hotau tu‘unga mo‘ui leleí, ‘oku tau ma‘u nai ha mahaki tauhi, pe ‘oku tau tofanga nai ‘i ha loto-mafasia. Kae manatu‘i ko Sīsū Kalaisi, “ko e Tokotaha Pule fiefia pē ‘e tahá,” na‘á ne sai‘ia ke fakafiemālie‘i ‘a e kakaí pea ‘ai kinautolu ke nau fiefia. (1 Tīm. 6:15; Māt. 11:28-30) ‘I he Malanga ‘i he Mo‘ungá na‘e lave ai ‘a Sīsū ki he ngaahi ‘ulungaanga ‘e lava ke ne tokoni‘i kitautolu ke tau fiefia neongo ‘oku tau palopalema‘ia koe‘uhi ko ‘etau nofo ‘i he māmani ‘o Sētané.

HE‘IKAI LAVA KE TAU FIEFIA TA‘EKAU AI ‘A SIHOVA

4, 5. Ko e hā ‘e lava ke tau fai ke hoko ai ‘o fiefia pea hokohoko atu ‘etau fiefiá?

4 Ko e ‘uluaki me‘a na‘e lave ki ai ‘a Sīsuú ‘oku tautefito ‘ene mahu‘ingá. Na‘á ne pehē: “Fiefia ē ko kinautolu ‘oku nau lāu‘ilo ki he‘enau fiema‘u fakalaumālié, he ‘oku ‘onautolu ‘a e Pule‘anga ‘o hēvaní.” (Māt. 5:3) Kapau ‘oku tau lāu‘ilo ki he‘etau fiema‘u fakalaumālié, ‘oku tau ‘ilo‘i ‘oku fiema‘u ke tau ‘ilo‘i ‘a e ‘Otuá pea ‘oku tau fiema‘u ‘ene tokoní mo e tatakí. ‘Oku anga-fēfē ‘etau fakahaa‘i iá? ‘Aki hono ako ‘a e Tohi Tapú, talangofua ki he ‘Otuá, pea ‘ai ‘a e lotu kiate iá ko e me‘a mahu‘inga taha ia ‘i he‘etau mo‘uí. Ko hono fai ‘a e ngaahi me‘a ko ení ‘e tokoni‘i ai kitautolu ke tau fiefia. Ko ‘etau tui kuo vavé ni ke hoko ‘a e ngaahi tala‘ofa ‘a e ‘Otuá ‘e toe mālohi ange ai. Pea ko e “‘amanaki fakafiefia” ‘oku tau ma‘u ‘i he Tohi Tapú te ne fakalototo‘a‘i kitautolu.​—Tai. 2:13.

5 Kapau ‘oku tau loto ke fiefia tatau ai pē pe ko e hā ‘oku hoko ‘i he‘etau mo‘uí, kuo pau ke hokohoko atu ‘etau ‘ai ke mālohi ‘etau kaume‘a mo Sihová. Na‘e tohi ‘a e ‘apositolo ko Paulá: “Fiefia ma‘u ai pē ‘i he ‘Eikí. Te u toe lea atu, Mou fiefia!” (Fil. 4:4) Ke hoko ko ha kaume‘a ofi ‘o Sihova, ‘oku fiema‘u ke tau ma‘u ‘a e poto faka‘otuá. ‘Oku pehē ‘i he Folofola ‘a e ‘Otuá: “Fiefia ē ko e tangata ‘okú ne ‘ilo ‘a e potó pea mo e tangata ‘okú ne ma‘u ‘a e ‘ilo‘iló. Ko ha ‘akau ia ‘o e mo‘uí ki he fa‘ahinga ‘oku nau puke iá, pea ko kinautolu ‘oku nau puke ma‘u iá ‘e vakai atu kiate kinautolu ‘oku nau fiefia.”​—Pal. 3:13, 18.

6. Ko e hā ha toe me‘a kuo pau ke tau fai ke hokohoko atu ai ‘etau fiefiá?

6 Ka ke hokohoko atu ‘etau fiefiá, ‘oku mahu‘inga ‘aupito ke hokohoko atu ‘etau ngāue‘aki ‘a e me‘a ‘oku tau ako mei he Tohi Tapú. Na‘e fakamamafa‘i ‘e Sīsū ‘a e mahu‘inga ‘o e me‘á ni ‘i he‘ene pehē: “Kapau ‘oku mou ‘ilo‘i ‘a e ngaahi me‘á ni, he fiefia ē ko kimoutolu kapau ‘oku mou fai ia.” (Sione 13:17; lau ‘a e Sēmisi 1:25.) ‘Oku mahu‘inga eni kapau ‘oku tau loto ke fakalato ‘etau fiema‘u fakalaumālié pea fiefia ai pē. Ka ‘e lava fēfē ke tau fiefia neongo ‘oku lahi fau ‘a e ngaahi me‘a ‘e lava ke ne to‘o ‘etau fiefiá? Tau sio angé ki he me‘a hono hoko na‘e lea‘aki ‘e Sīsū ‘i he‘ene Malanga ‘i he Mo‘ungá.

NGAAHI ‘ULUNGAANGA ‘OKÚ NE ‘AI KE TAU FIEFIÁ

7. ‘E lava fēfē ke fiefia ‘a e fa‘ahinga ‘oku mamahí?

7 “Fiefia ē ko kinautolu ‘oku mamahí, he ‘e fakafiemālie‘i kinautolu.” (Māt. 5:4) Te tau fifili nai, ‘‘E lava fēfē ke fiefia ‘a e fa‘ahinga ‘oku mamahí?’ Na‘e ‘ikai ke lea ‘a Sīsuú fekau‘aki mo e tokotaha kotoa pē ‘oku mamahí. Ko e kakai fulikivanu tokolahi ‘oku nau mamahi, koe‘uhí ko ‘enau hokosia ‘a e ngaahi palopalema fakalotomafasia ‘i he ‘ngaahi ‘aho faka‘osi’ ko eni ‘oku fu‘u “faingata‘a ke fekuki mo ia.” (2 Tīm. 3:1) Ka ‘oku nau fakakaukau pē fekau‘aki mo kinautolu ‘o ‘ikai fekau‘aki mo Sihova, ko ia ‘oku ‘ikai te nau fakatupulekina ha kaume‘a mo ia, pea he‘ikai lava ke nau fiefia. Na‘e lea ‘a Sīsuú fekau‘aki mo e fa‘ahinga ‘oku nau lāu‘ilo ki he‘enau fiema‘u fakalaumālié. ‘Oku nau mamahí koe‘uhi ko ‘enau sio ki he fu‘u tokolahi ‘a e kakai kuo nau si‘aki ‘a e ‘Otuá pea ‘ikai ke mo‘ui ‘i he founga ‘oku fiema‘u mai ‘e he ‘Otuá. ‘Oku nau toe ‘ilo‘i ‘oku nau angahala‘ia, pea ‘oku nau sio ki he hoko ‘a e ngaahi me‘a fakalilifu ‘i he māmani ko ení. ‘Oku ‘afio‘i ‘e Sihova ‘a e fa‘ahinga ‘oku nau mamahi mo‘oní, fakafiemālie‘i kinautolu fakafou ‘i he‘ene Folofolá, pea ‘oange kiate kinautolu ‘a e fiefia mo e mo‘ui.​—Lau ‘a e ‘Isikeli 5:11; 9:4.

8. ‘E lava fēfē ke tokoni‘i koe ‘e he anga-maluú ke ke fiefia?

8 “Fiefia ē ko e kau anga-maluú, he te nau ma‘u ‘a e māmaní.” (Māt. 5:5) ‘E lava fēfē ke tokoni‘i koe ‘e he anga-maluú ke ke fiefia? Ko e kakai tokolahi ‘oku nau anga-kovi mo anga-fakamamahi, ‘a ia ‘e lava ke iku ki he ngaahi palopalema lahi. Ka ‘i he‘enau ako ‘a e mo‘oní, ‘oku nau liliu ‘o ‘ai ‘a e “anga‘itangata fo‘oú.” ‘Oku nau fakahāhā he taimí ni ‘a e “manava‘ofa kaungāongo‘i loloto, anga-lelei, anga-fakatōkilalo, anga-malū, mo e kātaki.” (Kol. 3:9-12) Ko hono olá, ‘oku nau ma‘u ‘a e nonga, ‘oku nau ma‘u ha vaha‘angatae lelei mo e ni‘ihi kehé, pea ‘oku nau fiefia. Pehē foki, ‘oku tala‘ofa ‘i he Folofola ‘a e ‘Otuá te nau “ma‘u ‘a e māmaní.”​—Saame 37:8-10, 29.

9. (a) Na‘e ‘uhinga ki he hā ‘a Sīsū ‘i he‘ene pehē ko e kau anga-maluú te nau “ma‘u ‘a e māmaní”? (e) Ko e hā ‘e lava ai ke fiefia ‘a “kinautolu ‘oku fiekaia mo fieinua ki he mā‘oni‘oní”?

9 Na‘e ‘uhinga ki he hā ‘a Sīsū ‘i he‘ene pehē ko e kau anga-maluú te nau “ma‘u ‘a e māmaní”? ‘E ma‘u ‘e he kau paní ‘a e māmaní ‘i he‘enau pule mai ki ai ko e ngaahi tu‘i mo e kau taula‘eiki. (Fkh. 20:6) Ko e laui miliona kehe ‘oku ‘ikai te nau ma‘u ‘a e ‘amanaki fakahēvaní te nau ma‘u ‘a e māmaní ‘i hono faka‘atā kinautolu ke nau mo‘ui ta‘engata ‘i ai. Te nau hoko ‘o haohaoa pea ma‘u ‘a e melino mo e fiefia. Ko e kakaí ni ko e fa‘ahinga foki ia na‘e pehē ‘e Sīsū: “Fiefia ē ko kinautolu ‘oku fiekaia mo fieinua ki he mā‘oni‘oní.” (Māt. 5:6) Ko ‘enau holi ki he mā‘oni‘oní ‘e fakalato ‘i hono to‘o atu ‘e Sihova ‘a e fulikivanú kotoa. (2 Pita 3:13) ‘I he māmani fo‘oú, ‘e fiefia ‘a e kakai mā‘oni‘oní pea he‘ikai ke nau toe mamahi koe‘uhi ko e ngaahi me‘a kovi ‘oku fai ‘e he kakai fulikivanú.​—Saame 37:17.

10. ‘Oku ‘uhinga ki he hā ‘a e faimēsí?

10 “Fiefia ē ko e kau faimēsí, he ‘e faimeesi kiate kinautolu.” (Māt. 5:7) Ke faimēsí ‘oku ‘uhinga iá ke hoko ‘o loto-māfana, anga-‘ofa, mo manava‘ofa, ‘a ia, ko e ongo‘i faka‘ofa‘ia ‘i he fa‘ahinga ‘oku faingata‘a‘iá. Kae kehe, ko e mēsí ‘oku mahulu atu ia ‘i ha ongo‘i manava‘ofa pē. ‘Oku ako‘i ‘e he Tohi Tapú ko e hoko ‘o faimēsí ‘oku kau ki ai ‘a hono fai ‘o ha me‘a ke tokoni ki he ni‘ihi kehé.

11. Ko e hā ‘oku ako‘i mai ‘e he talanoa fakatātā ki he Samēlia anga-fakakaungā‘apí?

11 Lau ‘a e Luke 10:30-37. Ko e talanoa fakatātā ‘a Sīsū fekau‘aki mo e Samēlia anga-fakakaungā‘apí ‘oku fakatātaa‘i lelei ai ‘a e ‘uhinga ‘o e faimēsí. Na‘e ongo‘i ‘e he Samēliá ‘a e manava‘ofa mo e faka‘ofa‘ia ‘i he tangata na‘e faingata‘a‘iá, pea na‘e ue‘i ia ‘e he me‘á ni ke ne tokoni‘i ‘a e tangatá. Hili hono fai ‘e Sīsū ‘a e talanoa fakatātā ko iá, na‘á ne pehē: “‘Alu mo koe ‘o fai ‘a e me‘a tatau.” Ko ia ‘e lava ke tau ‘eke hifo: ‘‘Oku ou fai ‘a e me‘a tatau? ‘Oku ou fai ‘a e me‘a na‘e fai ‘e he Samēlia anga-fakakaungā‘apí? ‘I he faingata‘a‘ia ‘a e ni‘ihi kehé, ‘e lava ke u fai ha me‘a ke tokoni kiate kinautolu? ‘E lava ke u fai ha me‘a lahi ange ke tokoni kiate kinautolu? Ko e fakatātaá, ‘e lava ke u tokoni‘i ‘a e fa‘ahinga ta‘umotu‘a ‘i he fakataha‘angá, kau uitoú, pe ko e fānau ‘oku ‘ikai ke tauhi kia Sihova ‘a ‘enau mātu‘á? ‘E lava ke u “lea fakanonga ki he fa‘ahinga ‘oku loto-mafasiá” ke fakafiemālie‘i kinautolu?’​—1 Tes. 5:14; Sēm. 1:27.

Tamu‘omu‘a ‘i hono tokoni‘i ‘a e ni‘ihi kehé, pea sio ki he fiefia ‘a e tokotaha kotoa ko e olá ia (Sio ki he palakalafi 12)

12. Ko e hā ‘oku tau fiefia ai ‘i he taimi ‘oku tau faimeesi aí?

12 Ko e hā ‘oku tau fiefia ai ‘i he‘etau faimēsí? ‘I he‘etau fakahāhā ‘a e meesi ki he ni‘ihi kehé, ‘oku tau foaki ai, pea na‘e pehē ‘e Sīsū ko e foakí ‘okú ne ‘ai kitautolu ke tau fiefia. Ko e toe ‘uhinga ‘e taha he ‘oku tau ‘ilo‘i ‘oku tau fakahōifua‘i ai ‘a Sihova. (Ngā. 20:35; lau ‘a e Hepelū 13:16.) Na‘e pehē ‘e Tu‘i Tēvita fekau‘aki mo e tokotaha ‘okú ne fakahāhā ‘a e mēsí: “‘E le‘ohi ia ‘e Sihova pea tauhi ia ke ne mo‘ui. ‘E fakahaa‘i ia ko ha tokotaha fiefia ‘i he māmaní.” (Saame 41:1, 2) Kapau ‘oku tau fakahāhā ‘a e meesi mo e manava‘ofa ki he ni‘ihi kehé, te tau ma‘u foki ai ‘a e meesi ‘a Sihová pea ‘e lava ke tau fiefia ai ‘o ta‘engata.​—Sēm. 2:13.

‘UHINGA ‘OKU FIEFIA AI ‘A “KINAUTOLU ‘OKU LOTO-MA‘Á”

13, 14. Ko e hā ‘oku mahu‘inga ai ke hoko ‘o “loto-ma‘á”?

13 Na‘e pehē ‘e Sīsū: “Fiefia ē ko kinautolu ‘oku loto-ma‘á, he te nau mamata ki he ‘Otuá.” (Māt. 5:8) Ke hoko ‘o loto-ma‘a, kuo pau ke tau tauhi ke ‘āsinisini, pe ma‘a ‘etau ngaahi fakakaukaú mo e holí. ‘Oku mātu‘aki mahu‘inga eni kapau ‘oku tau loto ke tali ‘e Sihova ‘etau lotú.​—Lau ‘a e 2 Kolinitō 4:2; 1 Tīm. 1:5.

14 Ko e fa‘ahinga ‘oku loto-ma‘á ‘e lava ke nau ma‘u ha vaha‘angatae lelei mo Sihova, ‘a ia na‘á ne pehē: “Fiefia ē ko e fa‘ahinga ‘oku nau fō honau ngaahi kofu tōtōlofá.” (Fkh. 22:14) ‘Oku ‘uhinga ki he hā ‘a ‘enau “fō honau kofu tōtōlofá”? Ki he kau Kalisitiane paní, ‘oku ‘uhinga iá ‘oku vakai mai ‘a Sihova kiate kinautolu ‘oku nau ma‘a, te ne ‘oange kiate kinautolu ‘a e mo‘ui ta‘efa‘amate ‘i hēvani, pea te nau fiefia ‘o ta‘engata. Ki he fu‘u kakai lahí, ‘a ē ‘oku nau ‘amanaki ke mo‘ui ‘i he māmaní, ‘oku ‘uhinga iá ‘e faka‘atā ‘e Sihova ke nau hoko ko hono ngaahi kaume‘a koe‘uhí ‘okú ne vakai mai ‘oku nau mā‘oni‘oni. ‘Oku pehē ‘e he Tohi Tapú “kuo nau fō honau ngaahi kofu tōtōlofá ‘o fakahinehina kinautolu ‘i he ta‘ata‘a ‘o e Lamí.”​—Fkh. 7:9, 13, 14.

15, 16. ‘E lava fēfē ke “mamata ki he ‘Otuá” ‘a e kau loto-ma‘á?

15 Na‘e pehē ‘e Sihova: “‘Oku ‘ikai ha tangata ‘e lava ke sio kiate au pea mo‘ui.” (‘Eki. 33:20) ‘E lava fēfē leva ke “mamata ki he ‘Otuá” ‘a kinautolu ‘oku loto-ma‘á? Ko e fo‘i lea faka-Kalisi ‘oku liliu ko e “mamata” ‘oku lava ke ‘uhinga ia ki he sioloto, mahino‘i, pe ‘ilo‘i. Ko ia ko e “mamata ki he ‘Otuá” ‘oku ‘uhinga iá ko e mahino‘i pe ko e Tokotaha fēfē ia pea ‘ofa ‘i hono ngaahi ‘ulungāngá. (‘Ef. 1:18) Na‘e fa‘ifa‘itaki haohaoa ‘a Sīsū ki he ngaahi ‘ulungaanga ‘o e ‘Otuá, ko ia na‘e lava ai ke ne pehē: “‘Ilonga ‘a ia kuó ne mātā aú kuó ne mātā foki ‘a e Tamaí.”​—Sione 14:7-9.

16 ‘Ikai ko ia pē, ‘oku tau “mamata ki he ‘Otuá” ‘i he‘etau hokosia ‘a e founga ‘o ‘ene tokoni‘i kitautolu ‘i he‘etau mo‘uí. (Siope 42:5) ‘Oku lava foki ke tau “mamata,” pe tokangataha ki he ngaahi me‘a fakaofo ‘oku tala‘ofa mai ‘e Sihova te ne fai ma‘á e fa‘ahinga ‘oku nau hanganaki ma‘a mo tauhi mateaki kiate iá. Pea ko e kau paní te nau mamata mo‘oni kia Sihova ‘i he‘enau toetu‘u ‘o ‘alu ki hēvaní.​—1 Sio. 3:2.

‘E LAVA KE TAU FIEFIA NEONGO ‘ETAU NGAAHI PALOPALEMÁ

17. Ko e hā ‘oku fiefia ai ‘a e kau fakamelinó?

17 Na‘e hoko atu ‘a Sīsū ‘o ne pehē: “Fiefia ē ko kinautolu ‘oku fakamelinó.” (Māt. 5:9) ‘I he‘etau tamu‘omu‘a ke fakamelino mo e ni‘ihi kehé, ‘e lava ke tau fiefia ai. Na‘e tohi ‘a e ākonga ko Sēmisí: “Ko e fua ‘o e mā‘oni‘oní ‘oku tūtuu‘i ia ‘i he ngaahi tu‘unga melino ma‘á e fa‘ahinga ‘oku fakamelinó.” (Sēm. 3:18) Ko ia kapau ‘okú ke fāinga ke fetaulaki lelei mo ha taha ‘i ho‘o fakataha‘angá pe ‘i ho fāmilí, kōlenga kia Sihova ke ne tokoni‘i koe ke ke hoko ko ha tokotaha fakamelino. ‘E foaki atu leva ‘e Sihova ‘a hono laumālie mā‘oni‘oní, ‘a ia te ne tokoni‘i koe ke ke fakahāhā ‘a e ngaahi ‘ulungaanga faka-Kalisitiané, pea te ke fiefia ange ai. Na‘e fakamamafa‘i ‘e Sīsū ‘a e mahu‘inga ke tamu‘omu‘a ke fakamelinó ‘i he‘ene pehē: “Kapau leva ‘okú ke ha‘u mo ho‘o me‘a‘ofá ki he ‘ōlitá peá ke manatu‘i hake ai ‘oku ‘i ai ha me‘a ‘oku kovi‘ia ai ho tokouá ‘iate koe, tuku ho‘o me‘a‘ofá ‘i mu‘a ‘i he ‘ōlitá peá ke ‘alu. ‘Uluaki fakamelino mo ho tokouá, peá ke foki mai leva ‘o foaki ho‘o me‘a‘ofá.”​—Māt. 5:23, 24.

18, 19. Ko e hā ‘e lava ai ke fiefia ‘a e kau Kalisitiané neongo kapau ‘oku fakatanga‘i kinautolu?

18 “Fiefia ē ko kimoutolu ‘i hono luma‘i ‘e he kakaí mo fakatanga‘i kimoutolu mo fai ha ngaahi loi kovi kehekehe fekau‘aki mo kimoutolu koe‘uhí ko au.” Ko e hā na‘e ‘uhinga ki ai ‘a Sīsuú? Na‘á ne toe pehē: “Mou fiefia mo tome‘e, he ‘oku lahi ho‘omou totongí ‘i hēvani, he na‘e pehē ‘enau fakatanga‘i ‘a e kau palōfita na‘e ‘i mu‘a ‘iate kimoutolú.” (Māt. 5:11, 12) ‘I hono haha ‘a e kau ‘apositoló pea fekau‘i ke tuku ‘enau malangá, “na‘a nau ‘alu atu mei he ‘ao ‘o e Sanetalimí ‘oku nau fiefia.” Ko e mo‘oni, na‘e ‘ikai ke nau fiefia ‘i hono haha kinautolú. Ka na‘a nau fiefiá “koe‘uhi kuo lau kinautolu ‘oku taau ke ngaohikovi‘i” koe‘uhi ko e huafa ‘o Sīsuú.​—Ngā. 5:41.

19 ‘I he ‘ahó ni, ‘oku toe kātaki ai ‘i he fiefia ‘a e kakai ‘a Sihová ‘i hono fakatanga‘i kinautolu koe‘uhi ko e huafa ‘o Sīsuú. (Lau ‘a e Sēmisi 1:2-4.) ‘I he hangē ko e kau ‘apositoló, ‘oku ‘ikai ke tau fiefia ‘i he mamahí pe ko e fakatangá. Ka ‘o kapau ‘oku tau hanganaki faitōnunga kia Sihova, te ne ‘omai ‘a e loto-to‘a ‘oku fiema‘u kiate kitautolu ke tau kātakí. Fakakaukau ki he me‘a na‘e hoko kia Henryk Dornik mo hono tokouá. ‘I ‘Aokosi 1944, na‘e ‘ave ai kinaua ki ha kemi fakamamahi. Na‘e pehē ‘e hona kau fakatangá: “‘Oku faingata‘a ke fakaloto‘i kinaua ke na fai ha me‘a. Ko hono fakamamahi‘i kinauá na‘á na ma‘u ai ‘a e fiefia.” Na‘e fakamatala ‘a Henryk: “Neongo na‘e ‘ikai ha‘aku holi ke hoko ko ha mā‘ata, ko e faingata‘a‘ia fakataha mo e loto-to‘a mo e ongo‘i lāngilangi‘ia ‘i he‘eku mateaki kia Sihová na‘á ne ‘omai kiate au ‘a e fiefia.” Na‘á ne toe pehē: “Ko e lotu tōtōiví na‘á ne tohoaki‘i au ke u toe ofi ange kia Sihova, pea na‘á ne fakamo‘oni‘i ko ha Tokotaha-Tokoni alafalala‘anga ia.”

20. Ko e hā ‘oku tau fiefia ai ke tauhi ki he “‘Otua fiefiá”?

20 ‘I he hōifua ‘iate kitautolu ‘a Sihova, ko e “‘Otua fiefiá,” ‘e lava ke tau fiefia ai neongo kapau ‘oku fakatanga‘i kitautolu, kapau ‘oku fakafepaki‘i kitautolu ‘e hotau fāmilí, kapau ‘oku tau puke, pe kapau ‘oku tau hoholo ke motu‘a. (1 Tīm. 1:11) ‘E lava foki ke tau fiefia koe‘uhí ko hotau ‘Otuá ‘a ia “‘oku ‘ikai lava ke loí,” kuó ne tala‘ofa mai ha ngaahi me‘a fisifisimu‘a lahi. (Tai. 1:2) ‘I he fakahoko ‘e Sihova ‘ene ngaahi tala‘ofá, he‘ikai ke tau toe manatu‘i ‘a e ngaahi palopalema ‘oku tau ma‘u he taimi ní. Ko hono mo‘oní, he‘ikai lava ke tau sioloto atu ki he fakaofo ‘a e mo‘uí ‘i he Palataisí mo e fiefia ‘e hoko kiate kitautolú! ‘Io, te tau “ma‘u ‘a e fiefia lahi ‘i he melino hulu fau.”​—Saame 37:11.