Kaʼax ja bʼa sbʼaʼal

Sjobʼjelik yiʼoje ja matik wa skʼumani

Sjobʼjelik yiʼoje ja matik wa skʼumani

Sjobʼjelik yiʼoje ja matik wa skʼumani

Yuja Biblia mi staʼa tiʼal sbʼaja brindis, ¿jas yuj mi skʼulane ja testigoʼik bʼa Jyoba?

Skʼulajel brindar sok jun copa bʼa vino (ma trago) juni poko kostumbre sok jel pukan ekʼ, ama wa xbʼobʼ tukbʼuk tʼusan bʼa jujuntik lugar. Jun sjejel, ayni ekʼele wa skʼulane chocar ja copaʼiki, sok ja maʼ wa xyala oj kʼulaxuk ja brindis wani xyala aʼajyuk gusto ja maʼ wa sbʼajini, lek ataxuk, aʼalbʼuk sakʼan ma tuk jastaltik jaw. Jaxa tuki bʼobʼta wa xyalawe tsats ke lek xyabʼye ma wa xyawe kʼeʼuk ja scopaʼe sok wa xyuʼaje tʼusan ja svinoʼe. Anima ja kristyano wa xyilawe jastal jun kostumbre bʼa mi maloʼuk ma kechanta oj sjeʼe lek ja smodoʼe, ja testigoʼik bʼa Jyoba ayni yiʼoje lekil rasonik bʼa mi skʼulane.

Ja yaʼtijumik Dyos mi yuj mi skʼanawe gusto oj ajyuke ja tuk sok lek ataxuke. Jaʼuktoma, ja tsome tojwanum ja bʼa bʼajtan siglo xchʼakakan june ja bʼa skarta sjekayi ja kongregasyonik sok jun yaljel bʼa wa xbʼobʼ sutxuk jastal «talnabʼajik», «ajyanik lek» ma «lek taxanik» (Hechos 15:29). Chomajkil, jujuntik yaʼtijumik ja Dyos yalawe yabʼ jujuntik reyik: «¡Ja kajwal [...] aʼajyuk sakʼan bʼa tolabida!», sok cha jachuk: «¡Aʼalbʼuk sakʼan ja reyi!» (1 Reyes 1:31; Nehemías 2:3).

Pe ¿bʼa eleljan ja kostumbre bʼa skʼulajel brindar? Ja La Atalaya 1 bʼa marzo bʼa 1968 yala ja yaljelik wa xtax ja bʼa Encyclopædia Britannica (1910), tomo 13, slam 121: «Ja kostumbre bʼa yujel bʼa ‹lek ataxuk› ja matik sakʼani bʼobʼta tini eleljan bʼa jun poko kostumbre bʼa skʼulajel brindar yuja dyosik sok yuja chamwiniki. Ja bʼa waʼelaliki, ja griegoʼik sok ja romanoʼik wani [spekʼawe vino ma trago] bʼa jani wa xkʼot sbʼaj ja sdyoseʼi, sok ja bʼa kʼiniki jani wa skʼulane brindar yuj yeʼnle sok yuja chamwiniki». Ja junxta enciclopedia cha wa xyala ke bʼobʼta wa xyuʼaje vino sok wa skʼanawe lek ataxuke ja kristyano yajni wa xyaʼawe ja majtanalik jaw.

¿Wanto maʼ xmakuni ja yaljelik jaw? Ja juʼun International Handbook on Alcohol and Culture, tsʼijbʼaxi bʼa 1995, wa xyala: «Yajni ja kristyano wa skʼulane brindar ja wego, ama mi jaʼuk yuja relijyoni, bʼobʼta tini eleljan bʼa jun poko kostumbre bʼa wa xyaweyi majtanal ja sdyose jach líquido: jastal chikʼ ma vino bʼa oj ajukyi jun jasunuk wa skʼana, bʼa jun kutil orasyon soka yaljel ‹¡aʼalbʼuk sakʼan!› ma ‹¡atax lek!›».

Jujuntik jasunuk ma kostumbreʼik bʼa ti eleljan ja bʼa jastik yawe makunuk ja relijyon mi meranuk ja bʼa najate mini yibʼanaluk mi lek kʼotel sbʼaja meran nebʼumaniki. La katik jun sjejel, ja tekʼul wa staʼa tiʼal ja Biblia, ja granada. Jun enciclopedia bʼa Biblia bʼa jel naʼubʼal sbʼaj wa xyala: «Lajansok jujuntik relijyonik mi meranuk yawe makunuk ja granada jastal jun senya bʼa jel chaʼanyabʼal». Ama jachuk, ja Dyos yaʼa mandar aya och slujoʼil jach granada tsʼisubʼal ja snich skʼu ja olomal sacerdote, sok cha makuni bʼa yajel och slujoʼil ja oyik bʼa cobre ja bʼa templo bʼa Salomón (Éxodo 28:33; 2 Reyes 25:17). Jaxa anilloʼik bʼa nupanel ajyini jun stojol bʼa ti chʼikan soka relijyon. Pe yuja tʼusan mi yibʼanaluk ja kristyano mini snaʼawe ja jasa wa stojolani, ja yuj ja yajel makunuk jun anillo bʼa nupanel kechani wa xchiktes ke nupanelxa june.

¿Jas wa xbʼobʼ alxuk ja yujel vino bʼa tini chʼikan jastik bʼa relijyon? Jun sjejel, ajyini jun ekʼele ja winike bʼa Siquem, bʼa jani wa xyaweyi stoyjel ja Baal, «ochye ja bʼa stemplo ja sdyosi, sok kʼe waʼuke, kʼe yuʼe sok staʼawe tiʼal malo ja Abimélec», ja skerem ja Gedeón (Jueces 9:22-28). ¿Wan maʼ xa kʼuʼan ta june toj ay soka Jyoba oj yuʼ soka yeʼnle, bʼobʼta oj spatyi skʼujol jun dyos mi meranuk bʼa oj yixtalaʼuk ja Abimélec? Sbʼaja jitsan israʼelenyo skʼokowe jun tyempo ja smandar ja Jyoba, ja aluman Amós yala: «Ja bʼa stsʼeʼelik ja altarik, ti wa xbʼaʼaniye [...], jaxa vino wa xyuʼaje ja bʼa stemplo ja sdyoseʼi tini yawe eluk ja bʼa matik skʼulane multari» (Amós 2:8). ¿Oj maʼ skʼuluk ja jaw jun meran yaʼtijum ja Dyos, sea ta ja vino wa xpekʼxi bʼa stoyjel ja dyosiki ma kechanta bʼa yajelyi majtanal? (Jeremías 7:18). ¿Wan maʼ xa kʼuʼan ke jun yaʼtijum Jyoba oj sjach jun copa vino bʼa skʼanjelyi jun dyos bʼa ay maʼ a-skoltay ma bʼa oj ya koʼyi slekilal?

Ajyini ekʼele ja yaʼtijumik ja Dyos sjachawe ja skʼabʼe bʼa skʼanjel ay jas oj ekʼuk bʼa lek. Pe jani sjachaweyi ja Dyos smeranili. Jun sjejel, wa xkilatik ke «ja Salomón kʼe tekʼan ja bʼa stiʼ ja yaltar ja Jyoba, bʼa stiʼ sat yibʼanal ja kongregasyon bʼa Israel. Sjacha ja skʼabʼ bʼa satkʼinal, sok yala: ‹Kala Jyoba, Dyos bʼa Israel. Mini ay jun Dyos jastal weʼna [...]. Ja weʼn wani xwa kʼotuk ja trato sok waxa jeʼayi yajalkʼujol mey stikʼanil jawa waʼtijumik, ja matik wa x-ajyiye ja bʼa wa bʼejik sok spetsanil ja skʼujole›» (1 Reyes 8:22, 23, 30). Junxtatik jastal jaw, ja «Esdras stoyo ja Jyoba, ja Dyos smeranili, ja Maʼ niwani. Sok spetsanil ja chonabʼi yala ‹¡Amén! ¡Amén!›, sok sjachawe ja skʼabʼeʼi. Tixa koʼye tinan sok mekʼan bʼa luʼum ja bʼa stiʼ sat ja Jyoba» (Nehemías 8:6; 1 Timoteo 2:8). Chikani lek ja yaʼtijumik it bʼa Dyos mini sjachawe ja skʼabʼe bʼa skʼanjelyi ja skoltanel jun dyos bʼa lekil suerte ma jun jasun jastal jaw (Isaías 65:11).

Jitsan kristyanoʼik bʼa wa skʼulane brindar ja bʼa jtyempotiki bʼobʼta mini wane skʼanjelyi ke akoltajuke yuj jun dyos ma aʼajuk koʼ slekilale, pe cha mini xbʼobʼ xchol-e jas yuj wa sjachawe ja scopaʼe. Ama mi jach wa spensarane ja kristyanoʼiki, mini wa stojolan oj snoch-e ja yaʼtijumik Dyosi.

Jelni naʼubʼal ke ja testigoʼik bʼa Jyoba mini wa skʼulane jujuntik kostumbreʼik bʼa wa skʼulane ja tuk kristyano. Jun sjejel, jitsan kristyano wa skʼulane saludar ja jastik wa senyaʼan ja chonabʼi, jastal ja bandera, sok mini wa xyilawe ke skʼulajel ja jaw waneni yajelyi stoyjel. Ja nochumanik bʼa Kristo mini wa stimawe ja tuk, pe ja yeʼnle mini wa skʼulane saludar. Ta wa snaʼawe jas ora oj kʼulaxuk ja jastik it, jitsan Testigoʼik mini ti wa x-ajyiye ja bʼa jutsʼin jaw bʼa mi oj syajbʼese ja tuki. Chikani jastal, ja yaʼtijumik Dyos stsaʼuneje bʼa mini oj skʼuluke saludar jun jasunuk ti chʼikan soka paisi, pes yujni wa skʼoko ja rasonik bʼa Biblia (Éxodo 20:4, 5; 1 Juan 5:21). Meran, bʼobʼta jitsan kristyano mini wa x-ekʼ skʼujole ja skʼulajel brindar jun jasunuk ti chʼikan soka relijyon. Ama jachuk, ayni rasonik ke ja kʼuʼumanik Dyos mi skʼulane brindar, pes ja it tini eleljan bʼa relijyonik sok cha wani xbʼobʼ alxuk bʼa lajansok wana skʼanjel aya koʼuka lekilal ja satkʼinali, bʼa lajansok wana skʼanjelyi ja skoltanel jun tikʼe ipal mi x-ilxi (Éxodo 23:2).