Kalap go long lista

Kalap go long lista bilong ol tok

Ol Samting Bilong Sik Epilepsi Yu Mas Save Long En

Ol Samting Bilong Sik Epilepsi Yu Mas Save Long En

WANPELA pren bilong yu i airaun na pundaun long graun. Bodi bilong em i tait na het na hanlek bilong em i stat long guria. Sapos yu save olsem dispela pren bilong yu i gat sik epilepsi, yu ken mekim sampela samting bilong helpim em inap long yupela i kisim helpim. Yumi ken stori long sampela samting bilong dispela sik em planti man i no save gut long en.

Epilepsi em wanem samting? Epilepsi em wanpela sik bilong kru we i save mekim tingting bilong man i hap indai inap sampela minit, olsem aninit long 5-pela minit samting. Olsem stori i stap antap, dispela kain skin guria (grand mal seizure) i save kamap long man i gat sik epilepsi.

Wanem samting i mekim tingting bilong man i hap indai? Ol saveman i tok tingting bilong man i hap indai taim ol sel bilong kru i paul nabaut na i no wok gut. Ol i hatwok long save long as na dispela samting i kamap.

Mi ken mekim wanem sapos wanpela husat i gat sik epilepsi i kisim skin guria? Buk The Encyclopedia of the Brain and Brain Disorders i tok: “Ol man i sanap na lukluk i mas larim man i skin guria i go inap long skin guria bilong em i pinis, ol i no ken mekim wanpela samting, ol i mas sekim tasol olsem em i pulim gut win na i no gat wanpela samting i stap klostu we inap bagarapim em.” Tasol buk i tok: “Kisim em i go long haus sik sapos skin guria i stap yet winim 5-pela minit, o sapos em i kisim gen narapela skin guria bihain tasol long fes skin guria, o sapos em i no kisim bek tingting sampela minit bihain long skin guria i pinis.”

Olsem wanem mi ken helpim sikman taim em i wok long skin guria? Putim wanpela samting olsem pilo aninit long het bilong en na rausim ol sap samting i go longwe long het bilong em. Taim skin guria bilong em i stop, tanim sikman i go long sait bilong em olsem piksa long pes 13 i soim.

Mi ken mekim wanem taim sikman i kisim bek tingting? Pastaim, tokim em olsem olgeta samting i orait. Bihain helpim em long sanap na kisim em i go long wanpela hap we em i ken malolo gut. Planti taim ol man i kisim dispela sik, tingting bilong ol i paul na ol i save aislip, tasol sampela narapela i save kisim bek tingting na mekim yet ol wok samting ol i bin mekim paslain long ol i kisim skin guria.

Olgeta man i gat sik epilepsi i save skin guria? Nogat. Sampela sikman i no save skin guria na pundaun, tasol ating inap liklik haptaim tingting bilong ol i dai (petit mal seizure). Bihain long dispela, ol i save kamap orait gen. Sampela man i gat sik epilepsi, tingting bilong ol i save dai inap longpela taim liklik, olsem sampela minit. Long kain taim olsem, sikman inap wokabaut i go i kam, o ating em bai pulim strong klos bilong em, o mekim sampela narakain samting we i no gat as bilong en. Bihain long dispela samting i kamap, em inap pilim airaun.

Ol man i gat sik epilepsi i save pilim olsem wanem? Ol man husat i gat sik epilepsi, planti taim ol i save pret long wanem taim na long wanem hap ol bai kisim skin guria. Olsem na bilong abrusim sem, ol i no save laik stap namel long ol manmeri long ol pablik ples.

Olsem wanem mi inap helpim man i gat sik epilepsi? Kirapim em long autim ol tingting bilong em na em i no ken haitim. Putim gut yau long em. Askim em long samting em i laik bai yu mekim taim em i kisim skin guria. Planti man husat i gat sik epilepsi i no save draiv, olsem na ating yu ken draivim em o go long stua na baim ol samting em i nidim.

I gat rot bilong pinisim o pasim man long kisim skin guria? Sampela samting i mekim na i isi long man i kisim skin guria, em long taim em i bel hevi na taim em i no kisim inap slip. Ol saveman i tok ol man i gat sik epilepsi i mas malolo gut na eksasais planti taim bilong daunim bel hevi o stres. Sampela taim, marasin inap helpim sikman na pinisim skin guria.