Ol Samting Bilong Sik Epilepsi Yu Mas Save Long En
WANPELA pren bilong yu i airaun na pundaun long graun. Bodi bilong em i tait na het na hanlek bilong em i stat long guria. Sapos yu save olsem dispela pren bilong yu i gat sik epilepsi, yu ken mekim sampela samting bilong helpim em inap long yupela i kisim helpim. Yumi ken stori long sampela samting bilong dispela sik em planti man i no save gut long en.
Epilepsi em wanem samting? Epilepsi em wanpela sik bilong kru we i save mekim tingting bilong man i hap indai inap sampela minit, olsem aninit long 5-pela minit samting. Olsem stori i stap antap, dispela kain skin guria (grand mal seizure) i save kamap long man i gat sik epilepsi.
Wanem samting i mekim tingting bilong man i hap indai? Ol saveman i tok tingting bilong man i hap indai taim ol sel bilong kru i paul nabaut na i no wok gut. Ol i hatwok long save long as na dispela samting i kamap.
Mi ken mekim wanem sapos wanpela husat i gat sik epilepsi i kisim skin guria? Buk The Encyclopedia of the Brain and Brain Disorders i tok: “Ol man i sanap na lukluk i mas larim man i skin guria i go inap long skin guria bilong em i pinis, ol i no ken mekim wanpela samting, ol i mas sekim tasol olsem em i pulim gut win na i no gat wanpela samting i stap klostu we inap bagarapim em.” Tasol buk i tok: “Kisim em i go long haus sik sapos skin guria i stap yet winim 5-pela minit, o sapos em i kisim gen narapela skin guria bihain tasol long fes skin guria, o sapos em i no kisim bek tingting sampela minit bihain long skin guria i pinis.”
Olsem wanem mi ken helpim sikman taim em i wok long skin guria? Putim wanpela samting olsem pilo aninit long het bilong en na rausim ol sap samting i go longwe long het bilong em. Taim skin guria bilong em i stop, tanim sikman i go long sait bilong em olsem piksa long pes 13 i soim.
Mi ken mekim wanem taim sikman i kisim bek tingting? Pastaim, tokim em olsem olgeta samting i orait. Bihain helpim em long sanap na kisim em i go long wanpela hap we em i ken malolo gut. Planti taim ol man i kisim dispela sik, tingting bilong ol i paul na ol i save aislip, tasol sampela narapela i save kisim bek tingting na mekim yet ol wok samting ol i bin mekim paslain long ol i kisim skin guria.
Olgeta man i gat sik epilepsi i save skin guria? Nogat. Sampela sikman i no save skin guria na pundaun, tasol
ating inap liklik haptaim tingting bilong ol i dai (petit mal seizure). Bihain long dispela, ol i save kamap orait gen. Sampela man i gat sik epilepsi, tingting bilong ol i save dai inap longpela taim liklik, olsem sampela minit. Long kain taim olsem, sikman inap wokabaut i go i kam, o ating em bai pulim strong klos bilong em, o mekim sampela narakain samting we i no gat as bilong en. Bihain long dispela samting i kamap, em inap pilim airaun.Ol man i gat sik epilepsi i save pilim olsem wanem? Ol man husat i gat sik epilepsi, planti taim ol i save pret long wanem taim na long wanem hap ol bai kisim skin guria. Olsem na bilong abrusim sem, ol i no save laik stap namel long ol manmeri long ol pablik ples.
Olsem wanem mi inap helpim man i gat sik epilepsi? Kirapim em long autim ol tingting bilong em na em i no ken haitim. Putim gut yau long em. Askim em long samting em i laik bai yu mekim taim em i kisim skin guria. Planti man husat i gat sik epilepsi i no save draiv, olsem na ating yu ken draivim em o go long stua na baim ol samting em i nidim.
I gat rot bilong pinisim o pasim man long kisim skin guria? Sampela samting i mekim na i isi long man i kisim skin guria, em long taim em i bel hevi na taim em i no kisim inap slip. Ol saveman i tok ol man i gat sik epilepsi i mas malolo gut na eksasais planti taim bilong daunim bel hevi o stres. Sampela taim, marasin inap helpim sikman na pinisim skin guria.