Kalap go long lista

Kalap go long lista bilong ol tok

Yumi Stap Wanpela Olsem Jehova na Jisas i Stap Wanpela

Yumi Stap Wanpela Olsem Jehova na Jisas i Stap Wanpela

“Mi askim tu long . . . olgeta i ken i stap wanpela, olsem yu, Papa, i pas wantaim mi.”—JON 17:20, 21.

OL SINGSING: 24 [16], 99 [31]

1, 2. (a) Jisas i askim long wanem samting taim em i beten wantaim ol aposel? (b) Bilong wanem Jisas i stori planti long pasin bilong pas gut wantaim?

JISAS i tingting planti long pasin wanbel na em i stori long dispela taim em i kaikai wantaim ol aposel paslain long em i dai. Taim em i beten wantaim ol, em i laik bai ol i pas gut wantaim, wankain olsem em i pas gut wantaim Papa. (Ritim Jon 17:20, 21.) Pasin bilong ol aposel long pas gut wantaim i soim olsem Jehova i salim Jisas i kam long graun bilong mekim laik bilong Em. Pasin laikim bai stap olsem mak bilong ol disaipel tru na strongim pasin bilong ol long pas gut wantaim.—Jon 13:34, 35.

2 Jisas i stori planti long pasin bilong pas gut wantaim bikos em i lukim olsem dispela pasin i no stap namel long ol aposel. Taim ol i kaikai paslain long Jisas i dai, ol i tok pait long “husat bilong ol i winim ol arapela” olsem ol i bin mekim long pastaim. (Luk 22:24-27; Mak 9:33, 34) Wanpela taim, Jems na Jon i askim Jisas long larim tupela i sindaun klostu long em long Kingdom bilong em.—Mak 10:35-40.

3. (a) Bilong wanem ol disaipel i no pas gut wantaim? (b) Yumi bai skelim wanem ol askim?

3 Ol disaipel i laik kisim namba, olsem na ol i no pas gut wantaim. Na tu, ol i no stap wanbel bikos ol i gat pasin bilong bel nogut long narapela narapela. Ol disaipel bilong Jisas i mas wok strong long daunim dispela pasin. Long dispela stadi, yumi bai skelim ol dispela askim: Olsem wanem Jisas i sakim pasin bilong laikim tasol wanpela lain? Olsem wanem em i helpim ol disaipel long mekim wankain pasin long olgeta manmeri na bai ol i stap wanbel wantaim? Olsem wanem tok bilong Jisas inap strongim pasin wanbel namel long yumi?

OL MAN I BEL NOGUT LONG JISAS NA OL DISAIPEL

4. Stori long sampela eksampel na ol man i bel nogut long Jisas.

4 Ol man i bel nogut long Jisas. Taim Filip i tokim Nataniel olsem em i painim pinis Mesaia, Nataniel i tok: “Taun Nasaret inap kamapim wanpela gutpela samting?” (Jon 1:46) Nataniel i save long tok profet i stap long Maika 5:2, tasol em i no ting Mesaia bai kamap long liklik taun Nasaret. Na tu, ol bikman bilong Juda i birua long Jisas bikos em i man Galili. (Jon 7:52) Planti Juda i tingim lain Galili olsem samting nating. Ol narapela Juda i tok bilas long Jisas na kolim em man Samaria. (Jon 8:48) Pasin na lotu bilong ol Samaria i no wankain olsem bilong ol Juda. Ol Juda na ol Galili i save luk daun long ol lain Samaria na ol i no save bung o toktok wantaim ol.—Jon 4:9.

5. Bilong wanem ol narapela i bel nogut long ol disaipel?

5 Ol lida bilong Juda i no rispektim ol disaipel bilong Jisas. Ol Farisi i tok olsem ol disaipel “ol i lain bilong bagarap tasol.” (Jon 7:47-49) Ol Farisi i save luk daun long ol man husat i no stadi long skul bilong ol rabai na ol man husat i no bihainim kastam bilong ol Juda. (Apo. 4:13) Pasin bilong tingim lotu, ples, na kalsa i kirapim ol man long bel nogut long Jisas na ol disaipel. Na tu, ol disaipel i kisim pasin bilong bel nogut long narapela. Olsem na ol i mas senisim tingting bilong ol bambai ol inap pas gut wantaim.

6. Stori long olsem wanem yumi inap kisim pasin bilong bel nogut long ol narapela.

6 Pasin bilong bel nogut long ol narapela i go bikpela long taim bilong yumi. Ol narapela inap bel nogut long yumi o yumi yet inap bel nogut long ol. Wanpela painia sista long Australia i tok: “Mi bel nogut tru long ol waitskin bikos mi tingim pasin bilong ol long luk daun long ol Aborijini long bipo na long nau tu. Ol i no mekim gutpela pasin long mi na dispela i strongim tru pasin bilong mi long heitim ol.” Wanpela brata long Kanada i stori long bipo em i save luk daun long ol lain i mekim narapela tokples. Em i tok: “Mi ting olsem ol lain i mekim tokples Frans ol i nambawan tru. Olsem na mi kisim pasin bilong bel nogut long ol lain i mekim tok Inglis.”

7. Olsem wanem Jisas i soim olsem em i sakim pasin bilong bel nogut long ol narapela?

7 Pasin bilong bel nogut long narapela inap pas strong long yumi, wankain olsem ol manmeri long taim bilong Jisas. Olsem wanem Jisas i soim olsem em i sakim pasin bilong bel nogut long ol narapela? Namba 1, em i mekim wankain pasin long olgeta manmeri. Em i autim tok long ol maniman na ol rabisman, ol Farisi na ol Samaria, ol takisman na ol man bilong mekim sin. Namba 2, long toktok na pasin bilong Jisas, em i soim ol disaipel olsem ol i mas daunim pasin bilong tingting nogut long ol narapela.

PASIN LAIKIM NA PASIN DAUN I WINIM PASIN BILONG BEL NOGUT

8. Wanem stiatok i helpim ol Kristen long pas gut wantaim? Stori long dispela.

8 Jisas i skulim ol disaipel long nambawan stiatok we i mekim na yumi pas gut wantaim. Em i tok: “Yupela olgeta i stap brata brata.” (Ritim Matyu 23:8, 9.) Wanpela risen na yumi stap olsem brata brata em yumi kamap long wanpela tumbuna, em Adam. (Apo. 17:26) Tasol i gat narapela samting moa. Jisas i tok olsem ol disaipel bilong em i stap olsem ol brata na sista bikos ol i tingim Jehova olsem Papa bilong ol long heven. (Mat. 12:50) Na tu, ol i stap olsem bikpela lain brata long sait bilong bilip. Pasin laikim na bilip bilong ol i strongim pasin wanbel namel long ol. Olsem na long ol pas ol aposel i raitim, ol i save kolim ol wanbilip Kristen olsem “ol brata.”—Rom 1:13; 1 Pita 2:17; 1 Jon 3:13. *

9, 10. (a) Bilong wanem i no stret long ol Juda i luk daun long man bilong narapela lain? (b) Olsem wanem Jisas i skulim wanpela man long soim pasin laikim long ol narapela? (Lukim piksa long kirap bilong stadi.)

9 Bihain long Jisas i stori long yumi mas tingim narapela narapela olsem bratasista, em i tok tu long yumi mas i gat pasin daun. (Ritim Matyu 23:11, 12.) Pasin antap i mekim na ol aposel bilong Jisas i no pas gut wantaim. Na tu, pasin bilong ting olsem wanpela lain i winim narapela lain i strong long taim bilong ol aposel. Ol Juda i ting olsem ol i winim ol narapela bikos ol i tumbuna bilong Abraham. Planti Juda i holim strong dispela tingting kranki. Tasol Jon Bilong Baptais i tok: “God i gat strong inap long mekim ol dispela ston i kamap ol pikinini bilong Abraham.”—Luk 3:8.

10 Jisas i tok yumi mas laikim olgeta manmeri. Em i kamapim klia dispela samting taim wanpela saveman bilong lo i askim em olsem: “Dispela narapela mi mas laikim, em i husat?” Jisas i bekim askim bilong em na tok piksa long man Samaria i mekim gutpela pasin na lukautim man Juda em ol raskol i bin paitim em. Ol Juda husat i wokabaut long dispela hap i no laik helpim em, tasol man Samaria i sori long em na helpim em. Jisas i tokim dispela saveman bilong lo long bihainim pasin bilong man Samaria. (Luk 10:25-37) Tok piksa bilong Jisas i skulim ol Juda long ol i mas soim pasin laikim long olgeta man.

11. (a) Bilong wanem ol disaipel i mas mekim wankain pasin long ol manmeri bilong narapela ples? (b) Olsem wanem Jisas i helpim ol disaipel long mekim wankain pasin long ol narapela?

11 Ol disaipel bilong Jisas i mas sakim pasin antap na pasin bilong bel nogut long ol narapela bambai ol inap mekim gut wok em Jisas i givim long ol. Paslain long em i go long heven, em i tokim ol long autim tok long “olgeta hap bilong Judia na Samaria, na i go inap long olgeta hap bilong graun.” (Apo. 1:8) Jisas i skulim na redim ol long mekim dispela bikpela wok. Em i kirapim ol long luksave long ol gutpela pasin bilong ol man bilong narapela ples. Em i givim biknem long wanpela ofisa bilong ami husat i bilong narapela ples bikos ofisa i gat strongpela bilip. (Mat. 8:5-10) Taim Jisas i stap long asples bilong em long Nasaret, em i stori long Jehova i mekim gut long ol manmeri bilong narapela ples. Olsem, God i mekim gut long Naman, em man Siria husat i gat sik lepra, na wanpela wido bilong Fonisia i stap long Sarefat. (Luk 4:25-27) Na tu, Jisas i autim tok long meri Samaria, na tu, em i stap long wanpela taun bilong Samaria inap 2-pela de bikos ol manmeri i laik tru long harim tok bilong em.—Jon 4:21-24, 40.

WOK STRONG LONG SAKIM PASIN BILONG BEL NOGUT

12, 13. (a) Ol aposel i mekim wanem taim Jisas i autim tok long meri Samaria? (Lukim piksa long kirap bilong stadi.) (b) Jems na Jon i mekim wanem na dispela i soim olsem ol i no kisim skul long samting Jisas i mekim?

12 Ol disaipel i hatwok long lusim pasin bilong bel nogut long ol narapela. Ol i kirap nogut long Jisas i autim tok long meri Samaria. (Jon 4:9, 27) Ol bikman bilong lotu Juda i no save toktok wantaim ol meri long pablik ples, moa yet sapos em meri Samaria na em i save mekim pasin i no stret. Ol aposel i kirapim Jisas long kaikai. Tasol em i laik tru long stori long Tok Bilong God wantaim dispela meri, olsem na em i no tingting long kaikai. Papa bilong em i laik bai em i mas autim tok long olgeta lain—dispela i makim tu meri Samaria. Wok autim tok i olsem kaikai bilong Jisas.—Jon 4:31-34.

13 Jems na Jon i no kisim skul long samting Jisas i mekim. Taim Jisas na ol disaipel i wokabaut i go long Samaria, ol disaipel i go painim ples slip long wanpela ples long Samaria. Ol manmeri long Samaria i no laik givim ples slip long ol, olsem na Jems na Jon i belhat na tok long singaut long paia i ken kam daun long heven na bagaraepim ol manmeri long dispela ples. Tasol Jisas i tok strong long tupela. (Luk 9:51-56) Ating Jems na Jon i no inap mekim olsem sapos ol manmeri long ples bilong ol long Galili i les long givim ples slip long ol. I luk olsem pasin bilong bel nogut long ol Samaria i kirapim ol long belhat. Bihain, aposel Jon i autim tok long ol manmeri long Samaria na ol i amamas long putim yau, ating dispela i mekim na Jon i pilim sem long pasin em i bin mekim.—Apo. 8:14, 25.

14. Olsem wanem ol aposel i stretim hevi we ating i kamap long pasin bilong bel nogut long ol lain i mekim narapela tokples?

14 Bihain liklik long Pentikos 33 C.E., bikpela tok pait i kamap long ol disaipel i mekim wansait pasin. Ol disaipel i mekim tok Hibru i tilim kaikai long ol wido, tasol ol i no tingim ol wido i save mekim tok Grik. (Apo. 6:1) Ating pasin bilong bel nogut long ol lain i mekim narapela tokples i as bilong dispela hevi. Kwiktaim ol aposel i makim ol man i stap strong long bilip long tilim kaikai. Ol dispela man ol i makim, ol i gat nem long tokples Grik. Ating dispela i mekim gut bel bilong ol wido i mekim tok Grik na i pinisim tok pait i bin kamap.

15. Olsem wanem Pita i senisim pasin bilong em na mekim wankain pasin long olgeta manmeri? (Lukim piksa long kirap bilong stadi.)

15 Long 36 C.E., wok bilong kamapim disaipel i go long ol narapela kantri. Aposel Pita i gat pasin bilong bung wantaim lain Juda tasol. Bihain God i tokaut olsem ol i mas mekim wankain pasin long olgeta man, olsem na Pita i autim tok long Kornilius, em wanpela soldia bilong Rom. (Ritim Aposel 10:28, 34, 35.) Bihain long dispela, Pita i save bung na kaikai wantaim ol wanbilip husat i no bilong lain Juda. Sampela yia bihain long biktaun Antiok, Pita i no bung moa wantaim ol Kristen husat i no bilong lain Juda. (Gal. 2:11-14) Olsem na Pol i givim tok bilong stretim Pita, na Pita i redi long bihainim dispela tok. Taim Pita i raitim namba 1 pas i go long ol Kristen bilong lain Juda na ol Kristen bilong narapela lain long Esia Maina, em i stori long gutpela pasin bilong olgeta brata long pas gut wantaim.—1 Pita 1:1; 2:17.

16. Ol Kristen long pastaim i gat gutnem long mekim wanem?

16 Ol aposel i kisim skul long eksampel bilong Jisas long laikim “olgeta kain man.” (Jon 12:32; 1 Tim. 4:10) Maski sampela haptaim i mas lus, tasol bihain ol aposel i senisim tingting ol i gat long ol manmeri bilong narapela lain. Ol Kristen long pastaim i gat gutnem long pasin bilong laikim narapela narapela. Tertullian em wanpela saveman bilong raitim ol stori, na em i stap namel long yia 100 C.E. i go 250 C.E. Em i kamapim tok em ol narapela i mekim long ol Kristen, em i tok: “Ol i laikim narapela narapela . . . Ol i redi tu long dai long helpim narapela narapela.” Taim ol Kristen long taim bilong ol aposel i kisim ol “nupela pasin,” nau ol i kirap mekim wankain pasin long olgeta manmeri.—Kol. 3:10, 11.

17. Olsem wanem yumi inap rausim pasin bilong bel nogut long ol manmeri bilong narapela lain? Stori long ol eksampel.

17 Yumi tu i mas rausim pasin bilong bel nogut long ol narapela. Wanpela sista long Frans i stori long hevi bilong em, na i tok: “Jehova i skulim mi long soim pasin laikim, serim samting, na laikim olgeta kain man. Tasol mi wok strong yet long daunim pasin bilong bel nogut long ol narapela, na em i no isi long lusim dispela pasin. Olsem na mi save beten oltaim long dispela samting.” Wanpela sista long Spen i gat wankain hevi. Em i tok: “Sampela taim, mi mas wok strong long daunim pasin bilong heitim ol lain bilong narapela kalsa, na planti taim mi winim dispela hevi. Tasol mi save olsem mi mas wok strong yet long daunim dispela pasin. Mi tenkyu long Jehova olsem mi stap insait long wanpela lain famili i pas gut wantaim.” Yumi wan wan i ken skelim yumi yet. Wankain olsem dispela 2-pela sista, ating yumi tu i mas wok strong long daunim pasin bilong laikim tasol wanpela lain.

PASIN LAIKIM I DAUNIM PASIN BILONG BEL NOGUT

18, 19. (a) Bilong wanem yumi mas welkamim olgeta kain manmeri? (b) Olsem wanem yumi inap welkamim ol narapela?

18 Yumi olgeta i mas tingim olsem, pastaim yumi stap olsem ol manmeri husat “i no insait” long lain bilong God. (Efe. 2:12) Tasol Jehova i ‘laikim yumi tumas’ na em i kisim yumi i kam long em. (Hos. 11:4; Jon 6:44) Na tu, Krais i welkamim yumi. Em i opim rot long yumi inap stap insait long lain famili bilong God. (Ritim Rom 15:7.) Maski yumi sinman, Jisas i welkamim yumi olgeta i kam insait long lain bilong God, olsem na i no stret long yumi bel nogut long ol narapela!

Yumi kisim savetingting i kam long Jehova, na pasin laikim i mekim yumi stap wanbel (Lukim paragraf 19)

19 Yumi kam klostu long pinis bilong pasin nogut bilong nau, olsem na pasin bilong brukim lain, bel nogut, na belhat i go bikpela moa. (Gal. 5:19-21; 2 Tim. 3:13) Olsem na yumi mas kisim savetingting i kam long Jehova, na mekim wankain pasin long olgeta manmeri na strongim pasin wanbel. (Jems 3:17, 18) Yumi amamas taim yumi strongim pasin pren bilong yumi wantaim ol man bilong narapela kantri, na lainim kalsa na tokples bilong narapela narapela. Taim yumi mekim olsem, bel isi bai kamap olsem wara i ron na i no save pinis, na stretpela pasin olsem solwara i bruk long nambis.—Ais. 48:17, 18.

20. Wanem samting i kamap taim pasin laikim i stiaim bel na tingting bilong yumi?

20 Sista long Australia em yumi stori pinis long en, em i tok: “Tok i tru i bin helpim mi.” Pasin bilong stadi long Baibel i bin helpim em. Em i tok: “Ol tok mi lainim i helpim mi long senisim tingting bilong mi. Olsem na pasin bilong bel nogut na heitim ol narapela i pinis olgeta.” Brata long Kanada i luksave olsem “ol man i no laik save long ol narapela lain, na dispela i mekim na ol i heitim ol man bilong narapela ples, na tu, ples yumi bon long en i no inap stiaim pasin bilong yumi.” Bihain dispela brata i maritim sista i save mekim tok Inglis! Ol dispela ekspiriens i soim olsem pasin laikim inap daunim pasin bilong bel nogut long ol narapela, na yumi inap stap wanbel.—Kol. 3:14.

^ par. 8 Dispela tok “ol brata” inap makim tu ol sista insait long kongrigesen. Pol i kolim dispela tok “ol brata” taim em i raitim pas i go long kongrigesen long Rom. Dispela tok i go tu long ol sista, na Pol i kolim nem bilong sampela bilong ol. (Rom 16:3, 6, 12) Nius Wastaua i save kolim ol wanbilip Kristen olsem ‘ol bratasista.’