Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

“Nyiko Leyikulu” Leyi Nyikiweke Tiko Ra Poland

“Nyiko Leyikulu” Leyi Nyikiweke Tiko Ra Poland

“Nyiko Leyikulu” Leyi Nyikiweke Tiko Ra Poland

HI July 6, 1525, Ndhuna Albrecht wa le ndyangwini wa ka Hohenzollern u tivise leswaku Lutere i vukhongeri bya Tiko. Xisweswo, ndhawu ya le Prussia leyi a yi lawuriwa hi Ndhuna, leyi hi nkarhi wolowo a yi ri ehansi ka mfumo wa Poland, yi ve tiko ro sungula eYuropa ku amukela tidyondzo ta Martin Luther ximfumo.

Albrecht a a lava ku endla leswaku doroba ra Königsberg—ntsindza wa Prussia Vuxa—ri va ntsindza wa ndhavuko wa Vuprotestente. U simeke yunivhesiti edorobeni rero naswona u khutaze ku gandlisiwa ka tibuku ta kereke ya Lutere hi tindzimi to hlayanyana. Hi 1544 ndhuna yi tlhele yi lerisa leswaku vanhu va le Poland lava tshamaka endhawini leyi lawuriwaka hi yona, va fanele va hlayeriwa swiyenge swa Matsalwa yo Kwetsima hi ririmi ra vona. Hambiswiritano, hi nkarhi wolowo Bibele ya Xipolixi a yi nga si va kona.

Vuhundzuluxeri “Lebyi Tirhisaka Marito Lama Tolovelekeke”

Leswaku a lulamisa xiyimo xexo, Albrecht u sungule ku lava munhu la nga kotaka ku hundzuluxela vuhundzuluxeri bya Matsalwa ya Vukreste ya Xigriki hi Xipolixi. Kwalomu ka lembe ra 1550, u thole Jan Seklucjan, loyi a a ri mutsari, muxavisi wa tibuku tlhelo mugandlisi. Seklucjan a a ri mathwasana wa le Yunivhesiti ya Leipzig naswona a a dume hi ku nyangatsa Kereke ya Khatoliki hikwalaho ko hangalasa tidyondzo ta Vuprotestente. Entiyisweni, emahlweninyana u tshame a ya edorobeni ra Königsberg, a balekela ku tengisiwa hikwalaho ko twarisa tidyondzo takwe ta vukhongeri.

Jan Seklucjan a a hisekela ku gandlisa vuhundzuluxeri bya Xipolixi bya Matsalwa yo Kwetsima. Endzhaku ka lembe ntsena Seklucjan a khomisiwe tintambu, ku gandlisiwe tikopi to sungula ta Evhangeli ya Matewu. Nkandziyiso lowu, a wu ri ni tinhlamuselo leti nga ni vuxokoxoko byo tala ni swikombo leswi kombisaka mavekelo man’wana ya tindzimana tin’wana. Hi ku hatlisa endzhaku ka sweswo, Seklucjan u ve mulanguteri wa ku gandlisiwa ka nkandziyiso lowu a wu ri ni Tievhangeli hinkwato ta mune. Ku nga si hela malembe manharhu, a a gandlise Matsalwa hinkwawo ya Vukreste ya Xigriki.

Leswaku vuhundzuluxeri byi va lebyi pakanisaka, muhundzuluxeri a a kambisisa matsalwa ya Xigriki. Ku tlula kwalaho, rito ro rhanga eka nkandziyiso wa 1551 ri vule leswaku vuhundzuluxeri bya Xilatini ni “vuhundzuluxeri bya tindzimi tin’wana byi kambisisiwile.” Stanisław Rospond, mutsari wa Studies on the Polish Language of the 16th Century, u hlamusela vuhundzuluxeri lebyi tanihi lebyi hundzuluxeriweke hi “ririmi leri tolovelekeke leri tsakisaka ni leri khulukaka.” Rospond u vula leswaku muhundzuluxeri a a nga sindzisiwi ku tirhisa “ririmi leri nga tolovelekangiki.” Ematshan’weni ya sweswo, u endle matshalatshala yo tirhisa marito ya Xipolixi lawa “ma tolovelekeke swinene eka ririmi leri tirhisiwaka siku na siku.”

Hambileswi Seklucjan a a langutela ntirho lowu, vumbhoni byi kombisa leswaku yena a a nga ri muhundzuluxeri. Kutani i mani xidyondzeki lexi veke muhundzuluxeri? Seklucjan u thole Stanisław Murzynowski, jaha leri swi nga ha endlekaka leswaku a ri ri ni malembe ya kwalomu ka 23 hi vukhale, leswaku ri endla ntirho lowu wo tika.

Murzynowski u velekiwe eka ximutana xin’wana, kambe loko se a kule kahle, tata wakwe u n’wi rhumele edorobeni ra Königsberg leswaku a ya sungula tidyondzo takwe ta Xigriki ni ta Xiheveru. Endzhaku ka sweswo, Murzynowski u tsarise eYunivhesiti ya Wittenberg, eJarimani, laha swi nga ha endlekaka leswaku u hlangane na Martin Luther. Xichudeni lexi lexi a xa ha ri jaha, xi yingisele tidyondzo ta Philipp Melanchthon, loyi swi nga kanakanisiki leswaku u xi pfune ku twisisa kahle Xigriki ni Xiheveru. Endzhaku ko ya engetela tidyondzo takwe eItaly, Murzynowski u tlhelele edorobeni ra Königsberg naswona u pfumele ku tirhela Ndhuna Albrecht.

Ebukwini yakwe leyi nge The Bible in the Polish Language, Maria Kossowska u tsarile a ku: “Murzynowski u tirhe hi ku hiseka ni hi ndlela leyinene, kambe a nga tikokelanga mahlo, a lava xikhundlha lexi tlakukeke kumbe a kombela leswaku vito rakwe ri tsariwa eka tluka ro sungula ra vuhundzuluxeri byolebyo.” Phela, jaha leri ri tsale leswi malunghana ni vuswikoti bya rona: “A ndzi swi koti kahle ku tsala Xilatini kumbe Xipolixi.” Ku nga khathariseki ku nga titshembi kakwe, Murzynowski u hoxe xandla swinene leswaku vanhu va le Poland va va ni Rito ra Xikwembu. Mutirhi-kulobye Seklucjan, u hlamusele vuhundzuluxeri lebyi va byi endleke a ku i “nyiko leyikulu” leyi nyikiweke tiko ra Poland.

Yin’wana Ya Tinyiko Letikulu Swinene

Ku sukela loko ku humesiwe vuhundzuluxeri byo sungula bya Bibele hi Xipolixi, vuhundzuluxeri byin’wana byo tala byi landzerile. Hi 1994 ku humesiwe Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa Bya Matsalwa Ya Vukreste Ya Xigriki, naswona hi 1997, ku humesiwe Bibele leyi heleleke ya Vuhundzuluxeri Bya Misava Leyintshwa Bya Matsalwa Yo Kwetsima hi Xipolixi. Vahundzuluxeri lava nga tikokeliki mahlo, va tikarhatele ku tsala Rito ra Xikwembu hi ndlela leyi pakanisaka va tirhisa ririmi leri tolovelekeke swinene namuntlha ku nga ri leriya ra hi lembe-xidzana ra vu-16.

Namuntlha Bibele yi kumeka hi tindzimi ta kwalomu ka 2 400, yi helerile kumbe yi ri tibuku to karhi ta yona. Loko u swi kota ku kuma vuhundzuluxeri lebyi pakanisaka bya Rito ra Xikwembu hi ririmi ra wena, yoleyo i yin’wana ya tinyiko letikulu swinene leti u nga ti kumaka, nyiko leyi humaka eka Yehovha Xikwembu leswaku yi ku kongomisa.—2 Timotiya 3:15-17.

[Xifaniso lexi nga eka tluka 20]

Ribye ra xitsundzuxo ra Stanisław Murzynowski, muhundzuluxeri wa “Testamente Leyintshwa” hi Xipolixi

[Xifaniso lexi nga eka tluka 21]

Ndzima ya Vunharhu ya buku ya Matewu leyi hundzuluxeriweke hi Stanisław Murzynowski

[Xihlovo Xa Kona]

Dzięki uprzejmości Towarzystwa Naukowego Płockiego