Nghena endzeni

Hundzela eka leswi nga endzeni

Ha Yini Timbhoni Ta Yehovha Ti Nga Xi Tirhisi Xihambano eVugandzerini Bya Tona?

Ha Yini Timbhoni Ta Yehovha Ti Nga Xi Tirhisi Xihambano eVugandzerini Bya Tona?

Swivutiso Swa Vahlayi

Ha Yini Timbhoni Ta Yehovha Ti Nga Xi Tirhisi Xihambano eVugandzerini Bya Tona?

Timbhoni ta Yehovha ti pfumela hi mbilu hinkwayo leswaku rifu ra Yesu Kreste ri nyikele nkutsulo lowu endleke leswaku vanhu lava kombisaka ripfumelo eka yena va kota ku kuma vutomi lebyi nga heriki. (Matewu 20:28; Yohane 3:16) Hambiswiritano, a ti pfumeli leswaku Yesu u fele exihambanweni, hilaha hakanyingi swi mpfampfarhutiweke hakona eka swifaniso swa mindhavuko yin’wana. Ti pfumela leswaku Yesu u fele emhandzini leyi ololokeke ku nga ri emhandzini leyi hingakanyiweke hi yin’wana.

Swihambano a swi tirhisiwa eMesopotamiya eka magidi mambirhi ya malembe emahlweni ka Kreste. A ku ri ni swihambano leswi kovotliweke eribyeni ra le Scandinavia hi nkarhi lowu vanhu va sunguleke ha wona ku endla swilo hi koporo eka malembe-xidzana ya le mahlweni ka ku velekiwa ka Yesu. Sven Tito Achen n’wamatimu wa le Denmark tlhelo mutshila wa mimfungho, u tsale eka buku yin’wana leswaku vukhongeri byolebyo bya vuhedeni a byi tirhisa xihambano “tanihi mfungho wa masingita . . . lowu sirhelelaka ni ku tisa tinjombo.” (Symbols Around Us) A swi hlamarisi leswi buku yin’wana yi vulaka leswi: “Xihambano xi ve kona enkarhini lowu Vukreste a byi nga si va kona swin’we ni le ka tinxaka leti nga riki ta Vukreste, laha a xi tala ku va mfungho wa swilo swa le mpfhukeni.” (New Catholic Encyclopedia) Kutani, ha yini tikereke ti hlawule xihambano leswaku xi va mfungho wa tona lowu kwetsimaka swinene?

W. E. Vine, xidyondzi lexi xiximiwaka xa le Great Britain xi tsale leswi: “Exikarhi ka lembe-xidzana ra vunharhu A.D. . . . vahedeni a va amukeriwa etikerekeni . . . naswona a va pfumeleriwa ku hambeta va tirhisa mimfungho ya vona ya vuhedeni. Hikwalaho mfungho wa xihambano wu amukeriwile etikerekeni.”—Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words.

Vine u ya emahlweni a vula leswaku riviti leri nge “xihambano” ni riendli leri nge “ku vamba” ri kombetela eka “mhandzi . . . leyi hambaneke ni xihambano lexi tirhisiwaka etikerekeni.” Hi ku pfumelelana na leswi, Companion Bible ya le Yunivhesiti ya Oxford yi ri: “Vumbhoni byi kombisa . . . leswaku Hosi yi dlayiwe emhandzini leyi ololokeke ku nga ri etimhandzini timbirhi leti hingakanyiweke.” Swi le rivaleni leswaku tikereke ti amukele mukhuva lowu nga fambisaniki ni leswi Bibele yi swi vulaka.

N’wamatimu Achen loyi a tshahiweke laha henhla u ri: “Endzhaku ka malembe-xidzana mambirhi Yesu a file, Vakreste a va kalanga va tirhisa xihambano.” Loko a vulavula hi Vakreste va lembe-xidzana ro sungula, u vule leswaku xihambano a xi “vula rifu ni vubihi ntsena, ku fana ni leswi muchini wa ku tsema tinhamu ta vanhu kumbe xitulu xa gezi lexi munhu a chokisiwaka eka xona kukondza a fa swi vulaka swona namuntlha.”

Xa nkoka swinene hileswaku ku nga khathariseki leswaku hi wihi nchumu lowu tirhisiweke ku xanisa ni ku dlaya Yesu, Vakreste a va fanelanga va wu gandzela kumbe va wu tirhisa evugandzerini. Bibele yi hi lerisa leswaku hi “[balekela] ku gandzela swifaniso swa hava.” (1 Vakorinto 10:14) Yesu hi byakwe u nyike valandzeri vakwe va ntiyiso mfungho wa xiviri lowu a va fanele va tiveka ha wona. U te: “Hinkwavo va ta tiva leswaku mi vadyondzisiwa va mina, loko mi rhandzana.”—Yohane 13:35.

Etimhakeni hinkwato ta vugandzeri, Timbhoni ta Yehovha ku fana ni Vakreste va lembe-xidzana ro sungula, ti lwela ku landzela leswi Bibele yi swi vulaka ematshan’weni yo landzela mindhavuko. (Varhoma 3:4; Vakolosa 2:8) Hikwalaho ka sweswo a ti xi tirhisi xihambano evugandzerini bya tona.

[Xifaniso eka tluka 22]

Xifaniso lexi kombisaka hosi ya le Asiriya ya muhedeni leyi ambaleke xihambano, kwalomu ka 800 B.C.E.

[N’wini wa Xifaniso]

Photograph taken by courtesy of the British Museum