Exeni ambe enga jataka

¿Namuni nombrichani jatsiaski Tata Diosï?

¿Namuni nombrichani jatsiaski Tata Diosï?

Ambe enga Biblia uandajka

 Tata Diosï máechakua nombrijkusï jatsiti. Ebreu jimbo karakuarhisïndi יהוה ka p’ure jimbo jindeesti “Jeoba”. a Tata Diosï úraspti imeeri uandakua pári Isaíasini para ini ambe uandani: “Ji jindeeska Jeoba. I jindeesti juchiiti nombri” (Isaías 42:8). Ióntki anapu Bibliaeri karakatecharhu, ma 7,000 ueltisï jukanharhisti Tata Diosïri nombrini, iauani sánderu eska máteru títuluecha para imani arhikuekani o eska máteru nombricha. b

¿Tata Diosï Jeoba jatsiaski máteru nombrichani?

 Nájkiruka Bibliarhu uandajka eska Tata Diosï máechakuajku nombri jatsiska, ístu úraasïndi máteru títuluechani ka máteru uandakuecha engaksï xarhatajka na enga jásïika ima. Ixújtsï exeauaka máru. Exe je eska mándani ari uandakuecha, xarhatasïnga ma ambe na enga jásïika Tata Diosï Jeoba.

Títulu o máteru uandakuecha

Nani jukanharhiski Bibliarhu

Ambe enga arhikuekajka

Alá

(No nani jarhasti Bibliarhu)

Alá, uandakua máesti enga árabe jimboeka. No nombri máesti, sino uandakua ma enga arhikuekajka “Diosï”. Máru Bibliaecha árabe jimbo ka máteru idiomecha jimbo, jatsikustiksï Alá para Diosï arhikuekani.

Alfa ka Omega

Jaŋaskuecha 1:8; 21:6; 22:13

Alfa, orheta letresti enga jaka abesedariu griegu jimbo ka Omega, últimu letresti. I ambe arhikuekasïndi eska Tata Diosï Jeoba jindeeska enga ‘ueenaka jindeeni ka enga jindeuaka asta kʼamarhutani jamberi’ ka “ueenani anapu ka ístu kʼamarhutani anapu”. Ante de ima jarhani, no ma jarhaspti Diosï enga iámindu ambe újka úni ka nijtu méni jaua (Isaías 43:10).

Diosï

Genesis 1:1

Arhikuekasïndi ambe uéjkinini enga kómarhinhajka ka ístu nemani enga uinhapitiika. Uandakua ebreu jimbo ʼElohím, arhikuekasïndi eska Tata Diosï Jeoba jindeeska enga sánderu k’éri ambeeka ka enga jatsika para janhanharhinhani.

Diosï enga sési arhikateeka

1 Timoteo 1:11

Eska ima méntkisï sési pʼikuarherani jarhasïnga ka tsípini (Salmo 104:31). Ístu úsïndi ísï tradusirikuarhini komu “Tata Diosï enga felisika” (Traducción del Nuevo Mundo [con referencias]).

Ima enga atsïmu jingoni ánchikuarhijka

Isaías 64:8

Májkueni eska ima kʼuiripu enga atsïmu jingoni ánchikuarhijka na újka atsïmu jingoni ambe enga ima uéjka, Tata Diosï Jeoba jatsisti juramukua para juramukuani mándani kʼuiripuechani ka ístu iámindu iretechani (Roma 9:20, 21).

Ima enga Iámindu ambe újka úni

Génesis 17:1

Eska no nema ka no ma ambe jarhaska enga sánderu uinhapitiika eska ima. Uandakua ebreu jimbo ʼEl Shaddái enga arhikuekajka Tata Diosï enga Iámindu ambe újka úni, siete uelta jukanharhisti Bibliarhu.

Ima enga kánikua jatirikia

Daniel 7:9, 13, 22

Ima méntkisï jarhaspti, enga nótki ma ambe japka ni nema, ima tʼuini jarhasptia (Salmo 90:2).

Ima enga kurhauajka kómarhikuechani

Salmo 65:2

Eska ima kurhauasïnga iámindu imani kómarhikuechani engaksï imeecha újka engaksï mintsikajka imani.

Ima enga méntkisï jindeeka Rei

1 Timoteo 1:17

Desde méntkisï, ima jindeesti enga sánderu kánikua juramukua jatsika ka méntkisï jatsiaati.

Ima enga sánderu Kʼéri ambeeka

Salmo 47:2; Daniel 7:18, 27

Eska no nema jarhaska enga sánderu kʼéri ambeeka o sánderu juramukua jatsini eska ima.

Ima enga sánderu Pímbinhasïka

Proverbios 9:10

No nema sánderu pímbinhasïsti eska ima (jimboka imajkusï iámindu ambe sési újka úni ka no no sési ambe niátani).

Ji jindeeska ima engani jindeeka

Éxodo 3:14, Biblia de Jerusalén

I uandakuecha Ebreu jimbo, arhikuekasïndiksï eska Tata Diosï uaaka úni ambe enga xáni uétarhiaka paraka úkuarhiaka ambe enga ima uékajka. Ka ístu úpirindi tradusirikuarhini “Ji jindeuaka ambe engani uékaaka jindeeni” o “Ji niáraaka jindeeni ambe engani ji uékaaka” (Traducción del Nuevo Mundo [con referencias]; nota). I uandakuechajtsïni jarhuatasïndi kurhanguni ambe enga arhikuekajka Tata Diosïri nombri, Jeoba, enga Éxodo 3:15 jimbo jaka.

Jorhentpiri

Isaías 30:20, 21 La Biblia de las Américas

Eskajtsïni arhistachesïnga ka jorhendantsïni parajtsïni sési nicheni (Isaías 48:17, 18). Ístu, úpirindi ísï tradusirikuarhini komu “Ambakiti jorhentpiri” (Traducción del Nuevo Mundo [con referencias]).

Karichi eranguti

Salmo 23:1

Eska ima sési kuidariuasïnga imeechani engaksï imani kʼéri ambe arhijka.

Kʼerenda

Salmo 18:2, 46

Eska kuájchakpisïnga ka pʼímutantspini.

Kʼéri juramuti

Génesis 15:2

Eska imajkusï sánderu kʼéri juramutiika. Uandakua ebreu jimbo jindeesti ʼAdhonái.

Kuerajpiri

Isaías 40:28

Eska ima kueraaska iámindu ambe enga xáni jaka (Jaŋaskuecha 4:11).

Selosu

Éxodo 34:14

Eska no uékasïnga paraksï máteru Diosïchani kómarhiani. I uandakua arhikuekasïndi eska ima kurhajkuarhisïnga eska imajkusï kómarhinhaaka (Traducción del Nuevo Mundo [con referencias], nota).

Tata

Salmo 135:5

Dueniu o patroni; ebreu jimbo ʼAdhóhn ka ʼAdhoním.

Taati

Mateu 6:9

Eska ima jindeeska enga tsípikua íntspijka.

Tata Diosï diosïcheri

Deuteronomio 10:17

Eska ima, Tata Diosïska enga sánderu kʼéri ambeeka ka no ísï eska máteru diosïcha engaksï no ma ambe marhuajka (Isaías 2:8).

Yahvé Sebaot, Tata enga ejersituechani orhekupaajka

Isaías 1:9; Romanos 9:29, Biblia de Jerusalén, 1998

Eska ima jindeeska enga orhejtsïkuajka uánikua ánjelichani. I uandakuechaksï ístu úpirindi tradusirikuarini komu “Jeoba enga ejersituechani orhekupaajka” o “Tata Enga auandarhu anapu ejersituechani orhekupaajka” (Romanos 9:29, Traducción del Nuevo Mundo [con referencias], Nueva Traducción Viviente).

Pʼímutantspiti

Isaías 41:14; Reina-Valera

Eska Jesúsiri uarhikua jimbo, pʼímutantaasïnga kʼuiripuechani pekadu ka uarhikuarhu (Juanu 3:16).

Máru lugaricheri nombricha engaksï Karakata Ebreaecha jimbo uandaajka

 Máru lugaricheri nombricha enga Bibliarhu uandaajka, pásïndiksï Tata Diosïri nombrini, joperu i nombrichaksï no jindeesti para Tata Diosïni uandajpani.

Lugari

Nani jukanharhiski Bibliarhu

Ambe enga arhikuekajka

Jeoba-nisí

Éxodo 17:15

Eska Tata Diosï Jeoba úsïnga kuájchakuani ka jarhuataani imeeri marhuarichani (Éxodo 17:13-16).

Jeoba-salom

Jueces 6:23, 24

“Tata Diosï Jeoba Jindeesti Pínandikua”.

Jeoba-sama

Ezequiel 48:35, Reina-Valera

“Jeoba Mismu Jimini Jarhasti”.

Jeoba-yiré

Génesis 22:13, 14

“Tata Diosï Jeoba Íntspiati ambe enga uétarhiaka”.

Andisï jukaparhakue míteni ka úrani Tata Diosïri nombrini

  •   Tata Diosï uékasïndi eskaksï k’uiripuecha míteaka imeeri nombrini enga jindeeka Jeoba, jimbosï úpti eska uánikua uelta jukanharhipiringa Bibliarhu (Malaquías 1:11).

  •   Tata Diosïri Uájpa, Jesukristu, someni uandaspti eska kánikua jukaparhakueska Tata Diosïri nombri. Pori ejemplu, enga kómarhipka Tata Diosï Jeobani, uandaspti: “Eska mítinhaaka chiiti nombri eska pímbinhasïtiiska” (Mateu 6:9; Juanu 17:6).

  •   Imeecha engaksï jorhenguarhijka Tata Diosïri nombrini ka ueenani úrani, úxatiksï ambe enga uétarhijka para uénani ambakiti pájperakua ma jatsini Jeoba jingoni (Salmo 9:10; Malaquías 3:16). Ka jatsini ambakiti pájperakua ma Tata Diosï jingoni, úsïndi eskaksï intsïnhaaka arhi kóntperatani: “Jimbokarini ima xénchasïnga, ji p’ímutantaaka. Ji kuájchakuaka jimboka ima míteska juchiiti nombrini” (Salmo 91:14).

  •   Biblia uandasïndi eskaksï jarhaska “máru diosï arhikatecha, sieka auandarhu o sieka parhakpinirhu”, ka eskaksï jarhaska “uánikua diosï arhikatecha ka ístu uánikua patronicha” (1 Korintu 8:5, 6). Joperu, jimboka Bibliarhu jukanharhiska Jeobaeri nombrini, xarhatasïndi eska imajkusï jindeeka Tata Diosï enga jurhimbitiika (Salmo 83:18).

a Máru engaksï kánikua jorhenaka idioma ebreueri ambe, sánderuksï sési exesïndi ísï tradusirini komueska “Yahweh” o “Yahvé”.

b Ístu, uandakua “Jah” enga Jeobaeri nombrini arhikuekajka, ma sinkuenta ueltisï jukanharhisti Bibliarhu. Pori ejemplu, jimini niraxatiia uandakuarhu Aleluia enga arhikuekajka “K’éri ambe arhinhe Jah” (Jaŋaskuecha 19:1).