Úkuecha 2:1-47

  • Espiritu santuksï intsïnhasïndi Pentekostesirhu (1 a 13)

  • Pedru arhijtsïkpisïndi (14 a 36)

  • Uánikua kʼuiripuechaksï jakajkusïndi ambe enga Pedru aianguapka (37 a 41)

    • Tresi mili kʼuiripuechaksï itsï atakuarhisïndi (41)

  • Kristueri chúxapatiichaksï sési kámberasïndi (42 a 47)

2  Ka ima jurhiatikua enga Pentekostesiiri Kʼuínchikua úkuarhini japka, iáminduechaksï májku kʼéri tánguarhintatixapti.  Ka ma repentku kurhaakuarhispti auandarhu uératini enajki ambe uinhamu tarhiapi ka iámu kʼumanchikuarhu kurhaakuarhispti jima engaksï imeecha uaxakatini japka.  Ka chpiriini jásï ambeksï exespti engaksï katambeeni járhapka ka iámuksï etsakuarhispti ka mándani arhinksï andajtsïkueraaspti imeechani engaksï jima japka.  Ka espiritu santu iáminduechani andarhieraaspti ka ueenasptiksï mámaru jásï idioma uandani ísï eska espiritu santu na uandarauenga.  Imani jurhiatikuechani jimbo, uánikua judiuechaksï jarhaspti Jerusaléni engaksï kánikua janhanharhienga Tata Diosïni ka engaksï iámu parhakpinirhu anapuepka.  Ísï jimbo, enga ísï kurhaakuarhipka, uánikua kʼuiripu tánguarhintaspti ka nóksï jánhaskasïreendi ambe úkuarhixapi, jimbokaksï kurhachakuaxapka Jesúsiiri chúxapatiichani engaksï imeecheeri idioma jimbo uandani japka.  Méntkuksï no úsïreendi jakajkuni ka uandasïreendiksï: “Exea je, ¿andi nóksï Galilea anapueski iicha engaksï uandani jaka?  Jiájkani, ¿andichisï kurhangukuani jaki? ¿Andiksïsï juchaari uandakua jimbo uandani jaki?  Ixúchi jámaxaka Partia, Media ka Elami anapuecha, Mesopotamia, Judea ka Kapadosia anapuecha, Pontu ka Asiaisï anapuecha, 10  Frijia ka Panfilia anapuecha, Ejiptu ka Libiaisï anapuecha enga Sirene no iauani jaka, ka ístu máru kʼuiripuecha engaksï Roma uératini juka, judiuecha ka ístu imeecha engaksï judiu úkuarhika, 11  Kreta anapuecha ka Arabia anapuecha, iáminduechachi kurhajchaaska na engajtsïni juchaari uandakua jimbo aianguka indeni xáni ambakiti ambe enga Tata Diosï úka”. 12  Ka iáminduechaksï ísku pakaraspti ka nóksï jánhaskasïreendi ambe úni, jimboksïsï arhijpereendi: “¿Ambe úkuarhixaki?”. 13  Joperuksï máteruecha teresmarhuasïreendi ka uandasïreendiksï: “Jukariksï binu* arhastia”. 14  Joperu Pedru jauaraspti 11 apostoliichani jingoni ka uinhachaparini arhiaspti kʼuiripuechani: “Judea anapu achamasïicha ka Jerusaléni anapuecha, jingontku kurhaa je ambe engaksïni arhiaka ka mítetini ja je arini ambe. 15  Íksï kʼuiripuecha no kauirixati ísï eskajtsï chá na uandajka, jimboka iásï nuebisïiska tsípa anapu.* 16  Sánderu sési, ísï úkuarhixatiia eska na uandapka Joeli, Tata Diosïiri uandakua pári:* 17  ‘Ka últimu jurhiatikuechani jimbo, ísï uandasïndi Tata Diosï, íntsauaka juchiiti espiritu santuni iámindu jásï kʼuiripuni. Chaari tatakeechaksï ka nanakeechaksï Tata Diosïiri uandakua páriuati, ka chaari tumbiichaksï jánhaskuechani exeauati ka jatiriichaksï niáraati tsánharhini. 18  Ka imani jurhiatikuechani jimbo, juchiiti jántspiriichani jamberi íntsauaka juchiiti espiritu santu, tatakeechani ka nanakeechani, imeechaksï juchiiti uandakua páriuati. 19  Uánikua ambe uaaka* auandarhu ka ístuni milagruechani uaauaka echerirhu: iurhiri ambe jauati, chpiri ka kánikua sïraata. 20  Jurhiata pátakuarhiati ka luna iurhiri úkuarhintaati ante de jurhani Tata Diosï Jeobaeri kʼéri jurhiatikua, ima jurhiatikua enga ima xarhataaka na enga xáni kʼéri ambeeka. 21  Ka iámindu imeecha engaksï kómarhiaka Tata Diosï Jeobani ka uandanksï imeeri nombrini, pʼímutantskateuatiksï’. 22  ”Israeli anapu achamasïicha, kurhaa je ini ambe: Tata Diosïksïni sési exerasti eska ima axaska Jesúsini Nasareti anapuni, jimboka imani jimbo, ima milagruechani uaasti chánksïni japarini, kʼéri ambe ústi ka uánikua máteru ambe, ísï eskajtsï chá na mítetini jakaia. 23  Tata Diosï tʼuini mítetixaptia eska i achamasï jupikanhapiringa, jimboka ima tʼuini uaxastaspkia eska ísï úkuarhipiringa, ima kʼuiripuecha engaksï no újka ambe enga Lei arhijka,* chkarirhuksï ma cháparhatasti ka uándikustiksï. 24  Joperu Tata Diosï pʼíjpantaspti uarhikuarhu uératini ka tsítantasti, jimboka uarhikua no jatsispka para jupikatini jatsini. 25  Jimboka Dabidi i ambe uandaska imeeri ambe: ‘Ji méntkisï juchiiti orhepatini* jimbo jatsiska Tata Diosï Jeobani, jimboka ima juchiiti jurhijkandani jimbo jarhaska parareni méntku no ma ambe chkérani.* 26  Jimbosï xáni tsípeti juchiiti mintsita ka kánikua tsípikua jingoni uandaska. Ka ji Tata Diosïni mintsikaparini irekaaka, 27  jimbokarini tʼu no jurajkuaka* Tumbarhu* ka nóri jurajkuaka eska tereaka chiiti jántspiri engakeni no méni jurajkuka.* 28  Tʼureni exeraska xanharu enga tsípikuarhu pájpejka. Ka ji kánikua tsípiaka tʼungini japarini’. 29  ”Erachiicha,* jurajkuksïni sési aianguni Dabidiiri ambe, juchaari ióntki anapu taati, ima uarhisti ka jatsinhantasti ka iásï jamberi útasï jima jarhasti nani enga jatsinhantapka. 30  Jimboka ima Tata Diosïiri uandakua páriispka ka mítespti eska Tata Diosï aiakuspka eska imeeri uájpa ma uaxakapiringa imeeri kʼéri uaxantskuarhu* para juramutiini. 31  Ima tʼuini exesptia eska Kristu tsítanhantaspka ka imeeri ambe uandaspti, uandaspti eska ima no jurajkunhaspka Tumbarhu* ka eska imeeri kuerpu no terespka. 32  Tata Diosï tsítantasti Jesúsini ka iámindu jucha exeska indeni ambe. 33  Ísï jimbo, Tata Diosïiri jurhijkandani pánhasti ima, ka Taati íntskusti espiritu santu enga aiakupka, jimbosï ima axati espiritu santuni ka iásïjtsï chá exexaka ka kurhaani. 34  Jimboka Dabidi no niraska auandarhu, joperu ima mismu uandasti: ‘Tata Diosï Jeoba arhisti juchiiti Tatani: “Uaxaka juchiiti jurhijkandani jimbo 35  asta jiáni jamberi engakeni chiiti jantsiriicharhu peerachiauaka imeechani engaksïni ikiachejka”’. 36  Ísï jimbo, eskaksï iámindu Israeli anapuecha sési mítetini jauaka eska Tata Diosï úska Tata ka ístu Kristu imani achamasïni enga Jesúsi arhinhajka, imani engajtsï chá chkarirhu ma cháparhataka”. 37  Engaksï kurhaapka ini ambe, kánikuaksï no sési pʼikuarheraspti ka arhisptiksï Pedruni ka máteru apostoliichani: “Erachiicha, ¿jiájkani ambechi uaa?”. 38  Pedru arhiaspti: “Móanta je ka itsï atakuarhi je* iáminduecha tata Jesukristueri nombri jimbo parajtsï puáminhaantani pekaduechani, ka intsïnhaakajtsï espiritu santu enga intsïmperata máeka. 39  Jimboka Tata Diosï uandaspka eskaksïni íntskupiringa espiritu santu chánksïni ka chaari uájpeechani ka ístu iámindu imeechani engaksï iauani jaka ka iámindu imeechani enga juchaari Tata Diosï Jeoba uandajpauaka”. 40  Ka uánikua máteru ambe arhiaspti para iámindu ambe sési aianguani, ka ístu arhiaspti: “Kéndikukua je ini kʼuiripuechani engaksï xáni no sési úriika parajtsï no kʼamajkunhani”. 41  Ísï jimbo, itsï atakuarhisptiksï imeecha engaksï sési jimbo jakajkupka ambe enga ima aianguapka. Ima jurhiatikua, ma 3 mili kʼuiripuechaksï niáraspti Jesúsiiri chúxapati úkuarhini. 42  Ka méntkuksï úndaspti jorhenguarhini ambe engaksï apostoliicha jorhentpienga ka tánguarhintasïreendiksï sáni paraksï májku kʼéri jarhani,* paraksï májku kʼéri tʼireni ka paraksï Tata Diosïni kómarhini. 43  Ka iámindu kʼuiripuechaksï ueenaspti chéni ka apostoliichaksï ueenaspti milagruechani uaani ka uánikua máteru ambe.* 44  Iámindu imeecha engaksï jakajkuenga, májku kʼériksï jarhasïreendi ka intsïmperasïreendiksï ambe engaksï xáni jatsikuarhienga 45  ka íntspikuarhiasïreendiksï echeriichani ka ambe engaksï xáni jatsikuarhienga ka ísïksï arhukutsperasïreendi sentabuni ísï eska na uétarhinchani japiringa mándani kʼuiripu. 46  Pauani pauanksï templurhu tánguarhisïreendi paraksï májku ambe úni. Ka pʼímarperasïreendiksï paraksï sáni májku kʼéri tʼireni ka tsípikua jingonksï intsïmperasïreendi ambe engaksï arheenga ka mintsita jingonksï ísï úsïreendi, 47  kʼéri ambeksï arhisïreendi Tata Diosïni ka kʼuiripuechaksï sánhani arhixapti sési exeani. Ka Tata Diosï Jeoba pauani pauani uáneraaxapti imeechani engaksï pʼímutantskata uérapiringa.

Notecha

O “jimbanhi binu”.
Griegu jimbo: “jindeeska ora para tanimu úni jámani”.
O “profeta Joeli”.
O “Kʼéri ambe uaaka”.
O “engaksï no sési ambe niátajka”.
O “éskuechani”.
O “no ma ambe uandanhiatani”, “no ma ambe no sési pʼikuastani”. Griegu jimbo: “no ma ambe manatani”.
O “jimbokari tʼu no jurajkuaka juchiiti almani”.
O “engakeni méntkisï kurhajchaka”.
O “Adesirhu”. Indenisï arhikuekani jati jima engaksï uarhiriicha mintsikuarhini jaka, joperu inde lugari no nani jarhasti. Exe je Glosario, tumba.
O “Ermanuecha”.
O “tronurhu”.
O “Adesirhu”. Indenisï arhikuekani jati jima engaksï uarhiriicha mintsikuarhini jaka, joperu inde lugari no nani jarhasti. Exe je Glosario, tumba.
Exe je Glosario, itsï atakuarhini; itsï atani.
O “intsïmperani ambe”.
O “kʼéri ambe”.