Úkuecha 21:1-40

  • Engaksï Jerusaléni nirani jámeenga (1 a 14)

  • Niárasïndiksï Jerusaléni (15 a 19)

  • Pablu úsïndi ambe engaksï orhejtsïkutiicha arhijka (20 a 26)

  • No sési jánhaskuarhisïndi templurhu ka jupikasïndiksï Pabluni (27 a 36)

  • Sésikuaksï íntskusïndi Pabluni para uandontskuarhekuani kʼuiripuechani (37 a 40)

21  Kánikuachi no sési pʼikuarheraxapka jimbokachi jurajkuapiringia. Tátsekuachi barkuni ma jataspka ka jurhimbitkuchi niraspka Kosisï. Ísï pauandikua, Rodasichi niraspka ka jima uératini Pátara.  Engachi na exepkia barkuni ma enga Fenisia nirani japka, jataspkachi ka seguiriispkachi nirani.  Ka uikixkandani jimbo, iauani jatini eraakuarhispti isla enga Chipre arhinhajka, joperuchi no jima niáraspka, seguiriispkachi Siriaisï nirani. Tátsekua, barku Tiru anhaxurhispti jimboka jima jurajkupiringa ambe enga páni japka.  Ka jámaspkachi jirinhaantani chúxapatiichani ka exeantaspkachi, ka imani ireta jimbochi pakaraska siete jurhiatikua. Joperu espiritu santuni jimbo, imeechaksï méntku arhixapti Pabluni eska no jámapiringa Jerusaléni nirani.  Ka enga na nitamapkia siete jurhiatikua, ménderuchi seguiriispka nirani. Ka iáminduechajtsïni niraspti pámbeni astakachi uéakuntapka iretarhu, uarhiitiicha ka sapiicha jamberiksï niraspti. Ka engachi marirhu uanamukuteni japkia, tinguixurhispkachi, kómarhispkachi Tata Diosïni  ka tátsekuachi uandanuantaspka. Jucha barkurhu jataspka ka imeechaksï seguiriispti níntani.  Tiru uératini, barku jimbochi niraspka ka Tolemaidachi niáraspka. Jimachi kétsespka parachi exeani sáni erachiichani* ka chúskutaspkachi imeechani jingoni jarhani.  Ísï pauandikua, seguiriispkachi nirani ka Sesareachi niáraspka. Tátsekuachi Felipeeri kʼumanchikuarhu niraspka ka imani jingonchi pakaraspka, i achamasï ambakiti aianhperakuani jámasïreendi uandantani ka imani siete achamasïichani jingoni kuenta úkuarhisïreendi engaksï erakunhapka.  I achamasï tʼámu uátsïichani kaasïreendi engaksï Tata Diosïiri uandakua páriipka.* 10  Iónchi sáni jima jarhaspkia, enga Judea uératini kétsemupka Tata Diosïiri uandakua pári ma enga Ágabu arhinheenga. 11  Jurhasptijtsïni andarhierani, pʼíkuspti Pablueri jónguarhikuani, imani jingoni jóndurhaspti ka ístu jójkurhaspti ka uandaspti: “Ísï uandasïndi espiritu santu: ‘Judiuechaksï ísï kámaati Jerusaléni indeni achamasïni enga ini jónguarhikuani kámajka ka no judiuecheeri jájki jimboksï jurajkuati’”. 12  Enga ima ísï uandapka, iámindu jucha engachi jima japka, méntkuchi úndaspka arhini Pabluni eska no jámapiringa Jerusaléni nirani. 13  Jimajkani Pablu arhiaspti: “¿Andijtsïsï uerani jaki ka andijtsïnisï uéjki chérani?* Sési mítetini ja je eskani ji listu jarhaska parani ónhanhani ka ístuni listu jarhaska parani Jerusaléni uarhini Jesúsiiri* nombri jimbo”. 14  Ka jimbokachi no úspka pʼínguni, nóteruchi ambe ma arhispkia ka uandaspkachi: “Eska ísï úkuarhiaka eska Tata Diosï Jeoba na uéjka”. 15  Ísï tátsekua, tánakuarhentaspkachi iámindu ambe ka seguiriispkachi Jerusaléni nirani. 16  Ka máru Sesarea anapu chúxapatiichaksï juchantsïni jingoni niraspti parajtsïni Mnasóniiri kʼumanchikuarhu páni, jimbokachi imeo pakarapiringa, i achamasï Chipre anapuespti ka sáni ióniisptia enga ueenapka jakajkuni. 17  Ka engachi na niárapkia Jerusaléni, erachiichajtsïni kánikua tsípikua jingoni erokaspti. 18  Ísï pauandikua, Pablu juchantsïni jingoni niraspti Santiaguni exeni. Jimaksï jarhaspti iámindu orhejtsïkutiicha. 19  Pablu uandajpaaspti iáminduechani ka tátsekua ueenaspti aianguani ambe enga xáni úpka Tata Diosï imani kʼuiripuechani jimbo engaksï no judiuepka* enga ima ísï jámapka aianhpini. 20  Engaksï imeecha ini ambe kurhaapka, ueenasptiksï kʼéri ambe arhini Tata Diosïni, joperuksï tátsekua arhispti: “Erachi, míteskari eskaksï ixú uánikua judiuecha jarhaska engaksï jakajkukia ka iáminduechaksï tsitisïndi eska iámindu ambe ísï úkuarhiaka eska Lei na uandajka. 21  Joperu imeechaksïnha kurhajchpesti eskarinha tʼu jorhendaaxaka iámindu imani judiuechani engaksï no Israeli anapuechani jingoni irekani jaka, eskaksï nóteru jatsiskia para úni ambe enga Moisésiiri Lei uandajka,* jimbokarinha arhiaxaka eskaksï nóteru jatsiskia para uájpeechani pasïri pʼikujtsïkukuani tsʼiuerakuarhu* ka níjtuteruksï ísï únia eskaksï na pʼindeka iónisï. 22  Jimajkani, ¿nénachi jámaia? Jimbokaksï imeecha míteaka eskari tʼu ixúesïsï jámaxaka. 23  Exe, ú ambe engaksïni jucha arhiaka. Ixúksï jarhasti tʼámu achamasïicha engaksï aiakuka ambe ma Tata Diosïni. 24  Ísï jimbo, paa ka indeechani jingoni pímbinhaxenta ka tʼu maiampikua iámu ambe paraksï ima úni kuinakuarhini. Ísïksï iáminduecha míteati eska méntku no ma ambe ísïiska ambe engaksï uandani jaka chiiti ambe, jimbokari tʼu sési jámaxaka ka ísïri úxaka eska Lei na uandajka. 25  Joperu imeechani engaksï no judiueka ka engaksï jakajkutiikia, jucha karakata ma axakuaska parachi aianguani ambe engachi jucha pakatperaka, eskaksï no jámaaka jiókuarhini imani ambe engaksï diosï úkateechani kéjtsïtakuajka, nijtu iurhiri, eskaksï no auantauaka imani animaliichani engaksï pirajchakukateuaka* ka eskaksï no jámaaka ísku jándikua ambe niátani”.* 26  Ísï pauandikua, Pablu paaspti imani achamasïichani ka imeechani jingoni pímbinhaxentaspti. Tátsekua templurhu inchaspti para uandantani náksï jatini kʼamarapirini pímbinhaxentani ka na jatini kéjtsïtanhapirini imeechani jimbo. 27  Enga na andangupiringia siete jurhiatikua, Asia anapu judiuechaksï templurhu exespti Pabluni ka mámaru ambeksï arhiaspti kʼuiripuechani paraksï ikiataani. Ísï jimbo, jupikasptiksï 28  ka uinhachaxaptiksï: “¡Israeli anapu achamasïicha, jarhuatajtsïni je! I jindeesti achamasï enga iápurisï jámani jaka kʼuiripuechani jorhendaani eskaksï ísku exeaka juchaari iretani, juchaari Leini ka ini templuni. Ka grieguechani jamberi incharaastia templurhu ka ikichakua ústia ini templuni enga pímbinhasïika”. 29  Ísïksï uandasïreendi jimbokaksï exespka eska ima Trófimuni jingoni jámaxapka iretarhisï, i achamasï Éfesu anapuespti, ka uandasïreendiksï eska Pablu templurhu páspka. 30  Ka iámindu iretarhu anapuechaksï ueenaspti no sési jámani. Ka kʼuiripuechaksï uiriipaspti jima niárani ka jupikasptiksï Pabluni ka antsikupasptiksï petantani templurhu. Ka jirejiresïksï míkaaspti puerteechani. 31  Engaksï uándikuni jámeengia Pabluni, máruksï niraspti aianguni imani achamasïni enga sánderu kʼéri orhejtsïkutiipka sondaduecheeri ka arhisptiksï eskaksï iámindu Jerusaléni anapuecha no sési jámaxapka. 32  Ka ima jirejiresï tánaantaspti sondaduechani ka sondaduecheeri orhejtsïkutiichani ka uiriispti kétsemani jima enga kʼuiripu japka. Ka engaksï kʼuiripuecha erokapka sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecherini ka ístu sondaduechani, jurajkusptiksï Pabluni ka nóteruksï atasptia. 33  Sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheeri andarhieraspti, jupikaspti ka juramuspti eskaksï tsimani kadeneechani jingoni jójkupiringa. Tátsekua kurhanguarhispti neespi ima ka andiksïsï ísï kámani japi. 34  Joperu máru kʼuiripuecha engaksï jima japka mámaru ambeksï uinhachaxapti. Ka jimboka no sési jánhaskuarhispka, sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheeri no úsïreendi kurhanguni andisï xánhaskuarhini japi ka juramuspti eskaksï Pabluni jima pápiringa nani engaksï sondaduecha jarhajka. 35  Joperu enga ima eskaloniicharhisï nirani japkia, sondaduechaksï tarhataspti jimbokaksï kʼuiripuecha no sési jámaxapka paraksï jupikani, 36  ka kʼuiripuecha méntkuksï ísï niraspti chúxapaani ka uinhachapaxaptiksï: “¡Uándiku!”. 37  Engaksï incharani jámeengia jima engaksï sondaduecha jarhajka, Pablu arhispti imani enga sánderu kʼéri orhejtsïkutiipka sondaduecheeri: “¿Uaakini arhini ambe ma?”. Ka ima arhispti: “¿Andi tʼu uandasïni griegu? 38  ¿Andi no tʼusï Ejiptu anapue? ¿Nóri tʼusï arhiapi kʼuiripuechani jiniantku sáni eskaksï no kurhajchapiringa juramutini ka nóri tʼusï paapi desierturhisï 4 mili acheetiichani engaksï uándikpini jámeenga?”. 39  Pablu arhispti: “Nómbe ji judiueska, Tarsu anapueska, kʼéri ireta ma enga Silisia jaka. Jimbokenisï kurhacheni jaka eskarini íntskuaka sésikua parani arhiani ambe ma iretarhu anapuechani”. 40  Enga na sésikua intsïnhapkia, Pablu eskaloniicharhu uératini níjkurhakuaspti iretarhu anapuechani. Ka engaksï na iáminduecha pínasku japkia, ima ueenaspti ebreu jimbo arhiani:

Notecha

O “ermanuechani”.
O “engaksï profetiseepka”.
O “chkérani”, “no sési pʼikuastani”.
Griegu jimbo: “Tata Jesúsiiri”.
O “aianguani ambe enga xáni úpka Tata Diosï ireteecharhisï”.
O “eskaksï jurajkuaka Moisésini”.
O “para sirkunsidariuani uájpeechani”.
O “engaksï ataajka ka nóksï tsïtakuani iurhiri”.
Griegu jimbo pornéia. Exe je Glosario, ísku jándikua ambe.