Primeru Karakata para Korintu anapuecha 10:1-33

  • Ambe enga karanhaka israeliteecheeri ambe, karanhasti parachi jucha no májkueni úni eska imeecha (1 a 13)

  • No jámani diosï úkateechani kómarhiani (14 a 22)

    • Tata Diosï Jeobaeri mesa ka demoniuecheeri mesa (21)

  • Sésikua jatsini para úni ambe ma joperu no no sési pʼikuastaani máteruechani (23 a 33)

    • “Ú je iámindu ambe paraka Tata Diosï kʼéri ambe arhinhaaka” (31)

10  Ka erachiicha,* ji uékasïnga eskajtsï chá mítetini jauaka eska iámindu juchaari ióntki anapu parientiichani nube ma kʼumantskakuaspka, iáminduechaksï marirhisï parhikuspti,  iáminduechaksï itsï atanhaspti* nube jimbo ka ístu marini jimbo jimbokaksï Moisésiiri chúxapatiispka,  iáminduechaksï arhaspti imani tʼirekuani enga Tata Diosï íntsaapka  ka iáminduechaksï itsïmaspti imani itsïni enga Tata Diosï íntsaapka. Jimbokaksï itsïmasïreenga tsakapurhu anapu itsïni enga iápurisï chúxapauenga ka enga Tata Diosï íntsaapka, ka inde tsakapu Kristuni arhikuekasïreendi.*  Joperu Tata Diosï sáno iáminduechani nóteru jaiapanheantasptia, jimboksïsï uánikua uarhipti desierturhu.  Joperujtsïni i ambe jarhuatasïndi parachi mítetini jarhani eska no sési jarhaska imani ambe tsitini enga no sési jaka ka no ísï úni eskaksï imeecha na úpka.  Ístu, nóchi jatsiska para diosï úkateechani kómarhiani, ísï eskaksï máru na úpka ka ísï eska na karakata pakaraka: “Iretarhu anapuechaksï uaxakantaspti tʼireni ka itsïmani ka tátsekuaksï ueenaspti tsípikuarhini”.  Ístu, ju je no jámani ísku jándikua ambe* niátani ísï eskaksï máru na úpka engaksï ísku jándikua ambe niátapka, jimboksïsï 23 mili kʼuiripuecha uarhipti ma jurhiatikua jimbojku.  Ju je no jámani tsʼéjkuni Tata Diosï Jeobani ísï eskaksï máru na úpka engaksï tsʼéjkupka ka engaksï tátsekua uarhipka jimbokaksï akuitsiicha katsarheaspka. 10  Ístu, ju je no jámani uandauandamini ísï eskaksï máru na uandauandamipka ka engaksï tátsekua uarhipka jimboka Tata Diosïiri ánjeli ma kʼamajkuaspka. 11  Ka imeechaksï ísï úkuarhinchasti parachi jucha jorhenguarhini indeeri ambe ka karakata pakarasti parachi jucha no májkueni úni eskaksï imeecha, para jucha engachi iásï irekani jaka, iásï enga kʼamakurhiakia i tiempu.* 12  Ísï jimbo, ima enga uandajka eska sési anhaxurhitixaka, eska jingontku jámaaka para no kuarhatseni. 13  Chájtsï tsʼéjkunhasïnga ísï eskaksï iámindu kʼuiripuecha. Joperu ambe enga Tata Diosï uandajka, mintsinharhikuesti ka no jurajkuati eskajtsï chá jukari tsʼéjkunhaaka, sino xántku eskajtsï na xáni uaaka tekaantani. Ka engajtsï tsʼéjkunhani jauaka, imaksïni jarhuataati parajtsï chá úni tekaantani. 14  Ísï jimbo, juchiiti erachiicha engaksïni ji xáni xénchajka, sóntku kéndikukuarhi je parajtsï no jámani diosï úkateechani kómarhiani. 15  Chájtsï kánikua jánhaskasïnga jimboksïnisï ísï arhini jaka. Ísï jimbo, chaari jimboesti engajtsï uéjka jakajkuni ambe engaksïni arhini jaka. 16  Inde kopa engachi jimbo diosmaiamukua arhijka Tata Diosïni, Kristueri iurhirini arhikuekasïndi, ¿no ísïiski? Ka inde kurhinda engachi jucha arhukujka Kristueri kuerpuni arhikuekasïndi, ¿no ísïiski? 17  Máechakua kurhindajkusï jati, ka nájkirukachi jucha uánikueka, májku kuerpueskachi jimbokachi iáminduecha arhasïnga indeni máechakua kurhindani. 18  Miá je ambe engaksï israeliteecha ueenga. Engaksï arheenga tʼirekuani engaksï kéjtsïteenga, ¿andi nóksï ísï úni jarhasïreeni enajkiksï Tata Diosïni jingoni tʼireni jarheeni? 19  Jiájkani, ¿ambeksïnisï uékani jaki arhini? ¿Eska kʼéri ambeeska kéjtsïtakua enga diosï úkata ma kéjtsïtaminhajka? ¿O eska kʼéri ambeeska diosï úkata ma? 20  Nómbe. Ambe engaksïni arhikuekani jaka jindeesti eskaksï ima engaksï diosï úkateechani kómarhiajka, demoniuechanksïsï kéjtsïtakuani jarhajti ka no Tata Diosïni; ka ji no uékasïnga eskajtsï chá jatsiaka ambe ma demoniuechani jingoni. 21  Chájtsï no uaaka Tata Diosï Jeobaeri kopa jimbo itsïmani jarhani ka ístu demoniuecheeri kopa jimbo. Ístu, chájtsï no uaaka “Tata Diosï Jeobaeri mesarhu” tʼireni jarhani ka ístujtsï demoniuecheeri mesarhu tʼireni jarhani. 22  ¿Ochi ‘no sési pʼikuastaxaki Tata Diosï Jeobani’? ¿Andi jucha sánderu uinhapeski eska ima? Méntku nómbe. 23  Juchachi sésikua jatsiska para iámindu ambe úni, joperu no iámindu ambe jarhuajpesïndi. Juchachi sésikua jatsiska para iámindu ambe úni, joperujtsïni no iámindu ambe uinhaperantasïndi. 24  Ísï jimbo, ju je úni ambe enga jarhuatauaka máteruechani ka no para juchajku sési uéranchani. 25  Ísï jimbo, a je iámindu jásï kʼuiripeta enga íntspikuarhinhajka, ka jimbokajtsï no uékasïnga tátsekua no sési pʼikuarherani jarhani* asï jáma je kurhanguarhini nani uéraski inde kʼuiripeta, 26  jimboka “Tata Diosï Jeobaeriiska echeri ka ístu ambe enga xáni echerirhu jaka”. 27  Engaksïni no jakajkuti ma pʼímarhiaka ka chájtsï uandani eskajtsï niuaka, a je ambe engaksïni jatsirachiaka ka jimbokajtsï no uékasïnga tátsekua no sési pʼikuarherani jarhani,* asï kurhanguarhi je nani uéraski ima tʼirekua. 28  Joperu engaksïni kʼuiripu ma arhiaka “I tʼirekuanksï diosï úkateecha kéjtsïtaminhasti”, asï á je parajtsï no no sési pʼikuastani imani engaksïni ísï arhika ka para no nema no sési pʼikuarherani.* 29  Ji no tʼungini jimbosïni ísï uandani jaka, no parari tʼu no sési pʼikuarherani,* sánderu sési, para no máteru nema no sési pʼikuarherani. Ka nájkirukani ji uaaka úni ambe engani ji uékaaka, no ísï uaaka jimbokani no uékasïnga eska máteru nema no sési pʼikuarheraaka jíndeni jimbo. 30  Engani diosmaiamukua arhijka Tata Diosïni engani tʼireni jámajka, jiájkani, ¿andijtsïnisï arhinchaa engani ji diosmaiamukua arhikia Tata Diosïni? 31  Ísï jimbo, engajtsï tʼireni jámaaka, engajtsï itsïmani jámaaka o ambe uéjkijtsï úni jarhani, ú je iámindu ambe paraka Tata Diosï kʼéri ambe arhinhaaka. 32  Asï jáma je no sési ambe úraani* judiuechani, grieguechani ka nijtu Tata Diosïiri kúnguarhikuani, 33  ísï eskani ji na jánguarhintani jaka sési pakarani iáminduechani jingoni, jimbokani no uékasïnga jíjkuni sési uéranchani, sánderu sési, eskaksï uánikua kʼuiripuecha sési uéranchaaka paraksï imajtu úni pʼímutantskateni.

Notecha

O “ermanuecha”.
Exe je Glosario, itsï atakuarhini; itsï atani.
O “Kristuespti”.
Exe je Glosario, ísku jándikua ambe.
O “kʼamajkunhaakia i parhakpini”. Exe je Glosario, tiempu.
Griegu jimbo: “ka chaari konsiensia jimbo”. Exe je Glosario, konsiensia.
Griegu jimbo: “ka chaari konsiensia jimbo”. Exe je Glosario, konsiensia.
Griegu jimbo: “ka máteruecheeri konsiensia jimbo”. Exe je Glosario, konsiensia.
Griegu jimbo: “no chiiti konsiensia jimbo”. Exe je Glosario, konsiensia.
O “téksarhutaraani”.