Lukasï 24:1-53

  • Jesúsi tsítanhantasïndi (1 a 12)

  • Engaksï Emaúsi nirani japka (13 a 35)

  • Jesúsi xarhakuasïndi imeeri chúxapatiichani (36 a 49)

  • Auandarhu karhanchentasïndi (50 a 53)

24  Primeru jurhiatikua semaneeri,* máru uarhiitiichaksï xarhentku niraspti nani enga Jesúsi jatsinhantapka. Ka pásptiksï uitsakua ambe enga sési jájkundejka engaksï tʼuini jeuetapkia.  Joperuksï exespti eska tsakapu tʼuini kénditanhaspkia jima enga Jesúsi jatsinhantapka,  ka engaksï inchapka, tʼuini nóteru jarhasptia Jesúsiiri* kuerpu.  Ka uarhiitiichaksï nótki kurhanguxapti ambesï úkuarhipi engaksï jimajku xarhakuapka tsimani achamasïicha imeecheeri máekandu jimbo ka imeecheeri xukuparhakua meremerexexapti.  Uarhiitiichaksï kánikua chéspti ka tʼénksatasptiksï éjpuni. Ísï jimbo, achamasïichaksï arhiaspti: “¿Andijtsïsï ixúesïsï jámani jaki jirinhantani imani enga tsípiti jaka?  Nóteru ixú jarhastia: tsítanhantastia.* Miá je ambe engaksïni arhipka jiáni enga útasï Galilea japka.  Ima uandaspti eska Achamasïiri Uájpa jatsispka para no sési úriicheeri jájki jimbo jurajkunhani ka chkarirhu ma cháparhatanhani, joperu eska tanimu jurhiatikua jimbo tsíntapiringa”.*  Ka uarhiitiichaksï míjpaaspti* ambe enga ima arhiapka.  Jimajkani, kéndikusptiksï jima uératini ka iámindu ambeksï aianguaspti 11 apostoliichani ka máteru kʼuiripuechani. 10  Ima uarhiitiichaksï jindeespti María Magdalena, Juana ka María Santiagueri amamba. Ka máteru uarhiitiicha engaksï ístu imeecha jingoni japka, aianguasptiksï apostoliichani ambe enga xáni úkuarhipka. 11  Joperu apostoliichaksï no jakajkukuaspti, jimbokaksï eratsespka eskaksï ísku ambe masï uandani japka. 12  Joperu Pedru chánhatakuarhespti ka uiriispti jima enga Jesúsi jatsinhantapka, ka enga kʼutitsepka para eranhani, linueri takusïterkusï japtia. Ísï jimbo, níntaspti ka eratsepantaxapti ambe enga úkuarhipka. 13  Ka imani mismu jurhiatikua jimbo, tsimani achamasïicha engaksï Jesúsiiri chúxapatiipka, ireta sapichu ma jimboksï niraxapti enga Emaúsi arhinhajka, enga ma 11 kilometrisï* iauani jaka Jerusaléni uératini. 14  Ima achamasïichaksï uandontskuarhepaxapti ambe enga xáni úkuarhipka imani jurhiatikuecha jimbo. 15  Ka engaksï imeecha indeeri ambe uandontskuarhepani japka, Jesúsi andarhieraaspti ka imeecha jingoni niraspti, 16  joperu imeechaksï no úspti mítentani. 17  Ima kurhamarhiaspti: “¿Ambejtsï uandontskuarhepuxapi xanharu jimbo?”. Ka imeechaksï anhaxurhispti ka xarhanharhixaptiksï eskaksï kómu pʼikuarheraxapka. 18  Ka ima enga Kleopasi arhinheenga, arhispti: “¿Andi tʼu uérakua anapueski ka jandiajkuri irekaxaki Jerusaléni o andiresï no míti* ambe enga úkuarhika arini jurhiatikuecha jimbo?”. 19  Ka ima kurhamarhiaspti: “¿Andi ambe úkuarhiski?”. Ka imeechaksï arhispti: “Ambe engachka úkuarhika Jesúsi jingoni enga Nasareti anapuepka. Imani ambe jimbo enga úpka ka uandani, xarhataspti Tata Diosïni ka kʼuiripuechani japarini eska Tata Diosïiri uandakua páriispka* enga kánikua uinhapikua jatsipka. 20  Kʼérati saserdotiicha ka juramutiichaksï jurajkusti eskaksï uándikupiringa Jesúsini ka eskaksï chkarirhu ma cháparhatapiringa. 21  Ka jucha mintsikaxapka eska ima pʼímutaantapiringa Israeli anapuechani. Joperu tanimu jurhiatikua nitamastia enga i ambe úkuarhika. 22  Ka ístujtsïni ísku pakatasti ambe engajtsïni aianguka máru uarhiitiicha engaksï imeeri chúxapatiika. Imeechaksï tsípku nirasti nani enga Jesúsi jatsinhantaka 23  ka jimboka Jesúsiiri kuerpu nóteru jima jarhaspkia, ískuksï kʼuanhatsentasti ka arhistijtsïni eskaksïnha ánjeliicha máru xarhakuaska ka eskaksïnha arhiaska eska Jesúsi tsípiti jarhaska. 24  Jimajkani, máru engaksï juchantsïni jingoni japka, nirasptiksï jima enga Jesúsi jatsinhantapka ka ísïnha jarhasti iámindu ambe eskaksï uarhiitiicha na uandantaka. Joperunha Jesúsi nóteru jima jarhastia”. 25  Ka ima arhiaspti: “¡Xáni engajtsï no kurhangujka ka ístujtsï ióndani* jakajkuni ambe engaksï xáni uandapka Tata Diosïiri uandakua páriicha! 26  ¿Andi Kristu no jatsispi para no sési nitamakuarhini ka tátsekua intsïnhani juramukua jini auandarhu?”. 27  Ka ueenaspti aianguani ambe engaksï Karakateecha xáni uandeenga imeeri ambe, Moisésiiri karakateecha jingoni ueenani asta ambe engaksï xáni karapka Tata Diosïiri uandakua páriicha. 28  Tátsekua engaksï niárani japkia imani ireta sapichu jimbo engaksï nirani japka, Jesúsi ísï úspti enajki sánderu iauanisï nipirini. 29  Joperu imeechaksï pʼínguspti para jima pakarani. Arhisptiksï: “Juchantsïni jingoni pakara, jimboka chúrixakaia ka pápkʼandestia”. Ísï jimbo, Jesúsi inchaakuspti para imeecha jingoni pakarani. 30  Ka enga imeecha jingoni tʼireni japka,* pʼíkuspti kurhinda ma, kómarhispti Tata Diosïni,* arhukuspti ka ueenaspti íntsaani. 31  Ka imaksï jiáni jánhaskasptia eska Jesúsiispka ka mítentasptiksï; joperu ima jimajku nóneespti. 32  Ka arhijperasptiksï: “¿Andi nójtsïni mintsitarhu jamberi niárachexapi ambe engajtsïni ima uandontskuarhechipuni japka, engajtsïni sési aianguni japka ambe enga xáni arhijka Karakateecharhu?”. 33  Ka ima jandoraksï chánhatakuarhespti ka kʼuanhatsentasptiksï Jerusaléni, jimaksï exejperantaspti 11 apostoliichani jingoni ka imeechani jingoni engaksï májku kʼéri tánguarhintatini japka. 34  Ka arhiasptiksï: “¡Ísïisti, Tata tsítanhantastia* ka Simónini xarhakusti!”. 35  Jimajkani imeechaksï aianguaspti máteruechani ambe enga úkuarhipka xanharu jimbo ka na engaksï niárapka mítentani Jesúsini enga kurhinda arhukupka. 36  Ka engaksï ísï uandontskuarheni japka, Jesúsi jimajku xarhakuaspti ka arhiaspti: “Eskajtsï pínandikua jatsiaka”. 37  Joperu imeechaksï kánikua chérakuarhespti ka eratsesïreendiksï eskaksï espiritunisï ma exeni japka. 38  Ísï jimbo, Jesúsi arhiaspti: “¿Andijtsïsï chérakuarhetini jaki? ¿Andijtsïsï no jakajkujki? 39  Exe je, jiiska. Erajkujtsïni je ka erandukujtsïni je. Pʼárhijtsïni je ka sésijtsïni exe je, jimboka espiritu ma no jukasïnga kʼuiripeta ka nijtu úniichani ísï eskajtsïni jíndeni na exeni jaka”. 40  Ka enga na ísï arhiapkia, exeraaspti jájkiichani ka jantsiriichani. 41  Joperu imeechaksï ísku pakaraspti ka nóksï úsïreendi jakajkuni jimbokaksï kánikua tsípixapka. Ísï jimbo, Jesúsi arhiaspti: “¿Ambejtsï jatsiski sáni para arhani?”. 42  Ka imeechaksï kurucha uirikata sáni íntskuspti. 43  Ka Jesúsi euaspti ka imeechani japarini arhaspti. 44  Tátsekua arhiaspti: “Arini ambeksïnisï arhipka jiáni engani útasï chánksïni jingoni japka: eska jatsispka para ísï úkuarhini ambe enga xáni karakata japka juchiiti ambe Moisésiiri Leirhu, ambe engaksï karapka Tata Diosïiri uandakua páriicha ka ístu ambe enga karakata jaka Salmuecha jimbo”. 45  Jimajkani ima úspti eskaksï úpiringa jánhaskani ka kurhanguni ambe enga xáni arhikuekeenga ima ambe enga Karakateecharhu uandeenga 46  ka arhiaspti: “I ambesï karakata jati: eska Kristu no sési nitamakuarhipiringa ka eska tanimu jurhiatikua jimbo tsíntapiringa, 47  ka eska imeeri nombri jimbo, uandanhantapiringa eskaksï kʼuiripuecha jatsiska para móantani paraksï puáminhaantani imeecheeri pekaduechani, Jerusaléni ueenani ka iámindu ireteecha jimbo. 48  Chájtsï jatsiska para iámindu ini ambe uandantani. 49  Ka chá, mítetini ja je eskaksïni axacheaka ambe enga juchiiti Taati aiatspeka. Joperu iretarhu pakara je astakajtsï intsïnhaaka imani uinhapikuani enga auandarhu uératini juuaka”. 50  Jimajkani uéakumanisï paaspti, Betania jamberi, ka tarhataaspti jájkiichani ka újchakuraaspti. 51  Ka enga újchakuraani japka, jarhariaspti ka auandarhu pánhantaspti. 52  Imeechaksï kʼéri ambe arhispti* ka kánikua tsípiparinksï kʼuanhatsentaspti Jerusaléni. 53  Ka méntkisïksï templurhu jarhasïreendi kʼéri ambe arhini Tata Diosïni.

Notecha

I jurhiatikua jindeesti engachi iásï ísï arhijkia domingu. Para judiuecha, i jindeespti primeru jurhiatikua semaneeri.
Griegu jimbo: “Tata Jesúsiiri”.
Griegu jimbo: “jauatanhantastia”.
Griegu jimbo: “jauarapiringa”.
O “miántaspti”.
O “ma 7 miiaisï”. Griegu jimbo: “60 estadiu”. Ma estadiu 185 metruespti (606.95 piesi).
O jamberi “Andi tʼujkurisï uérakua anapue engari Jerusaléni juka ka nori míteni”.
O “profeteespka”.
O “ióndani mintsita jingoni”.
O “uaxaparhakupka mesarhu”.
O “újchakuraspti”.
Griegu jimbo: “jauatanhantastia”.
O “tinguixurhikuspti”.