Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

JORHENGUARHIKUA 11

¿Nénajtsïni marhuachisïni Tata Diosïri juramukuecha?

¿Nénajtsïni marhuachisïni Tata Diosïri juramukuecha?

1. ¿Andichisï uétarhinchajki eskajtsïni Tata Diosï arhistachiaka?

¿Nénajtsïni jarhuatasïni Biblia parachi jingontku jámani? (SALMO 36:9)

Jeoba sánderu jánhastisti eska jucha. Ima uandanhiasïndi juchantsïni jimbo ka no uékasïrendi eskachi jarharepiringa (Jeremías 10:23). Ísï eska sapi ma na uétarhinchajka eskaksï imeri táticha arhistakuaka, ístu jucha uétarhinchasïnga eskajtsïni Tata Diosï arhistachiaka (Isaías 48:17, 18). Juramukuecha engaksï Bibliarhu jaka, Tata Diosïri intsïmperakuaksï máesti. Arhinta je 2 Timoteo 3: 16.

Jeobaeri juramukuechajtsïni jorhendasïndi néna sési irekani iásï ka arhisïndijtsïni na engachi uáka sánderu orhepatini kóntperatechani jatsiani. Ka jimbokajtsïni ima kueraaska, jatsiskachi para tsípikua jingoni kurhajchani. Arhinta je Salmo 19:7, 11 ka Jaŋaskuecha (Apocalipsis) 4:11.

2. ¿Nénajtsïni arhistachesïni Tata Diosïri Karakata?

Uánikua ambe enga Biblia uandajka, xarhatachisïndijtsïni ambesï uékajki Tata Diosï eskachi uáka engachi mámaru ambe nitamakuarhini jauaka. Ka máru juramukuechajtsïni arhisïndi ambeminduchisï jatsi para úni (Deuteronomio 22:8). Enga Biblia no uandaaka meru ima ambe enga jucha uékajka mítini, jatsiskachi para úrani juchari eratsikuani parachi úni mítini ambe úni (Proverbios 2:10-12). Exe je ejemplu ma, Bibliajtsïni arhisïndi eska juchari tsípekua Tata Diosïri intsïmperata máeska, i ambejtsïni jarhuatasïndi parachi úni mítini néna jámani ánchikuarhitarhu, kʼumanchikuarhu, ka engachi nirani jauaka ma nani ísï parachi no ma ambe úkuarhinchani. Arhinta je Ukuecha 17:28.

3. ¿Náki tsimani mandamientuechaksï sánderu jukaparhakueski?

Jesusi uandasti eskaksï jarhaska tsimani mandamientuecha engaksï sánderu jukaparhakueka. Primeru mandamientu uandasïndi eska sánderu jukaparhakua para jucha, jindeska, mítini Tata Diosïni, uékani imani, ka marhuakuni para méntkisï. Ka jatsiskachi para méntkisï miántani ini ambe engachi uékaaka úni ambe ma (Proverbios 3:6). Imecha engaksï ísï irekajka eska na uandajka i mandamientu, Tata Diosïri amiguksï úkuarhisïndi, sésiksï irekasïndi ka jatsiatiksï tsípikua para méntkisï. Arhinta je Mateu 22:36-38.

Máteru mandamientujtsïni arhisïndi na engachi uáka sési pájperani máteruechani jingoni (1 Korintu 13:4-7). Ísï irekani eska na uandajka i mandamientu, jarhuatasïndijtsïni parachi ísï kámpini eska Tata Diosï na kámpijka. Arhinta je Mateu 7:12 ka 22:39, 40.

4. ¿Nénajtsïni marhuachisïni Jeobaeri juramukuecha?

Tata Diosïri juramukuecha, jorhendaasïndi familiechani eskaksï uékperaaka paraksï úni sési irekani (Kolosasi 3:12, 14). Ka ístu kuájchakuasïndi familiechani, jimboka jorhentpesïnga eskaksï temungurhiricha no jatsiska para jurajperani. Arhinta je Génesis 2:24.

Irekani eskajtsïni na jorhendajka Biblia, jarhuatasïndijtsïni parachi úni kéndani juchari familiani ka ístujtsïni jarhuatasïndi sési irekani. Exe je, imecha engaksï ánchikuarhita íntspejka, jirinhaasïndiksï imechani engaksï ísï irekajka eska na uandajka Biblia, jimbokaksï no xépesïnga ka niksï sïpani (Proverbios 10:4, 26; Ebreu 13:18). Tata Diosïri Karakatajtsïni jorhendasïndi sési pʼikuarherani imani ambe jingontku engachi uétarhinchajka ka jorhendasïndijtsïni sánderu jukaparharani Tata Diosïri ambe eska tuminani. Arhinta je Mateu 6:24, 25, 33 ka 1 Timoteo 6:8-10.

Irekani eskajtsïni na jorhendajka Biblia, uáti eskachi no xáni pʼamenchaaka. Enga ma kurhajchajka juramukuani enga uandajka eskachi no kauiaka, nochi pʼirasïnga pʼamenchakua ambe ka nochi niárasïnga ambe ma úkuarhinchani kauikuani jimbo (Proverbios 14:30; 22:24, 25; 23:20). Jeoba no no sési exesïndi engachi jucha auaka sáni kauikua, peru no sési exesïndi engachi jucha kauiaka (Salmo 104:15; 1 Korintu 6:10). Tata Diosïri juramukuechajtsïni marhuachisïndi, jimbokajtsïni jorhendasïnga sési jámani ka sési ambe eratsini (Salmo 119:97-100). Peru kristianuechaksï jukaparharasïndi Bibliani no jimboka sési nikuasïnga, sino jimbokaksï uékasïnga sési pʼikuastani Jeobani. Arhinta je Mateu 5:14-16.