Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

Notecha

Notecha

1 JEOBA

Tata Diosï arhinhasïndi Jeoba, ka Jeoba arhikuekasïndi “ima úsïndi eska iámindu ambe úkuarhiaka”. Jeoba jindesti Tata Diosï enga iámindu ambe újka úni ka ima kueraasti iámindu ambe. Imeri uinhapikua jingoni úsïndi úni iámindu ambe enga eratsejka.

Ebreu jimbo, Tata Diosïri nombri tʼámu letrecha jimbo karakuarhisïrendi. Utusï jimbo, i letrechaksï jindesti YHWH o JHVH (ístu YHVH). Bibliaeri karakatecha engaksï ebreu jimbo jaka, Tata Diosïri nombri sáno 7,000 xanhari jukanharisti. Interu parhakpini anapu kʼuiripuechaksï mámaru karasïndi Jeobaeri nombrini ka mámaruksï uandajpasïndi na enga sánderu sési kurhangukuarhiaka imecheri idioma jimbo.

Kap. 1, párr. 15, nota enga pájinarhu kétsekua jaka

2 BIBLIA, TATA “DIOSÏNI JIMBOESTI”

Ambe enga Biblia arhijka Tata Diosïri eratsekuesti, peru achamasïchani máru úraaspti paraksï karani. Ísïsti komu enga patroni ma imeri ánchikuarhirini kurhakujka eska karta ma karaaka. Imeri ánchikuarhiri karasïndi kartani, peru ambe enga karta arhijka patroniri eratsekuesti. Májkueni, Tata Diosï jarhuataaspti imeri espiritu santu jimbo imani achamasïchani engaksï Bibliani karaka paraksï imeri eratsekuechani karaani. Tata Diosïri espiritu mámaru jarhuataaspti. Por ejemplu, ménisï jánhastaaspti o tsánharhitaani ka tátsekuaksï karasïrendia imani ambe.

Kap. 2, párr. 5

3 BIBLIAERI KONSEJUECHA

Bibliaeri konsejuechaksï ambakiti karakatechesti engajtsïni jukaparhakua ambe jorhendajka. Por ejemplu, karakata enga arhijka “enga nema kúrhiaska no sési úrichani, ikichakua úkuarhiatiksï imeri ambarhati úkuecha” jorhendasïndijtsïni eska ima kʼuiripuecha engachi jingoni kúnguarhijka, uátijtsïni jarhuatani parachi ambakiti ambe úni o no sési ambe (1 Korintu 15:33). Ka karakata enga arhijka “jimboka iámindu ambe enga ma kʼuiripu júskaaka, indeni ambemindu pʼikuntaaka”, jorhendasïndijtsïni eskachi niáraaka imani ambe pʼikuntani ambe engachi úni jauaka (Galasia 6:7).

Kap. 2, párr. 12

4 PROFESIAUECHA

Tata Diosïri aianhperakuestiksï. Uátiksï ima ambeni enga Tata Diosï uéjka úni, ambe engachi jatsika para úni, juramukuecha o eska no sési ambe úkuarhiaka. Ístu uáti ima ambeni enga sánderu orhepani úkuarhiaka. Uánikua Bibliaeri profesiauechaksï ísï úkuarhistia.

Kap. 2, párr. 13

5 PROFESIAUECHA MESIASIRI AMBE

Iámindu profesiauecha engaksï Mesiasiri ambe uandenga, Jesusi niárasti imani ambe úkuarhinchani. Exe je rekuadruni “ Profesiauecha engaksï Mesiasiri ambe uandajka”.

Kap. 2, párr. 17, nota enga pájinarhu kétsekua jaka

6 AMBE ENGA UÉJKA ÚNI JEOBA ECHERIRHU

Jeoba uékasïrendi eska Echeri paraisu máepiringa nani engaksï ima kʼuiripuecha irekapiringa engaksï imani xénchapiringa. Ka imeri eratsekua no mójtakurhixati. Tata Diosï no ióni jimbo kʼamajkuatia no sési jásï ambe ka uáti eskaksï para méntkisï irekaaka ima kʼuiripuecha engaksï kurhajchajka.

Kap. 3, párr. 1

7 SATANASI, NOAMBAKITI

Ánjeli máesti enga uénapka nóteru kurhajchani Tata Diosïni. Satanasi arhikuekasïndi “tájpanharhikpeti”. Ísï arhinhasïndi jimboka tájpanharhikusïnga Jeobani ka no uékani kurhajchani. Ka Noambakiti arhikuekasïndi “ima enga chkuanderakua ambe jauatatspijka”. Ísï arhinhasïndi jimboka chkuanderakua ambe jauatakusïnga Tata Diosïni ka támisï jánhastaani kʼuiripuechani.

Kap. 3, párr. 4

8 ÁNJELICHA

Jeoba kánikua antesi kuerauasti ánjelichani ka eska Echerini. Kuerauasti paraksï auandarhu irekani. Jukari 100 miioni ánjelichaksï jarhasti (Daniel 7:10). Mándani arinksï nombri ma jukasti ka ístuksï táchanisï pʼikuarherani ambe ma. Ambakiti ánjelichaksï kaxumbitisti ka nóksï uékasïndi eskaksï kʼuiripuecha kómarhiauaka. Ánjelichaksï mámaru jásï ánchikuarhita jatsisti. Máru ánchikuarhitecha engaksï újka, jindesti Jeobaeri kʼéri uaxantskuarhu orhepani marhuani, aianhpini ambe enga Tata Diosï uandajka, kuájchakuani ka jarhuataani Tata Diosïri marhuatspirichani engaksï Echerirhu anapueka, kʼamajkuni imani ambe enga Tata Diosï no jaiapanhintajka, ka jarhuajpini paraka aianhpinhaaka Tata Diosïri Juramukua (Salmo 34:7; Jaŋaskuecha 14:6; 22:8, 9). Sánderu orhepani, Jesusi ka ánjelichaksï májku kʼéri jarhuajpiati uarhipeni Armajedonirhu (Jaŋaskuecha 16:14, 16; 19:14, 15).

Kap. 3, párr. 5; kap. 10, párr. 1

9 KʼAMANHARHINTSKUA

Kʼamanharhintskua ambe úni, jindesti pʼikuarherani, eratseni o imani ambe úni enga Jeoba no sési exejka o enga no jaiapanhintajka. Kʼamanharhintskua úsïndi eskachi jarhariaka Jeobani. Jimbojtsïnisï ima juramukuechani íntsaati ka konsejuechani engajtsïni jarhuatajka parachi no uékaparini kʼamanharhintskua ambe úni. Uénakuarhu, Jeoba iámindu ambe sési kueraaspti. Peru Adani ka Ebaksï uékaspti nóteru kurhajchania Tata Diosïni. Engaksï ísï úpka, kʼamanharhintskua ambeksï úspti ka nóteruksï perfektuesptia. Tʼarhepisptiksï ka uarhini. Jimbokajtsïni Adani kéritaska kʼamanharhintskua ambe, juchajtuchi niárasïnga tʼarhepini ka uarhini.

Kap. 3, párr. 7; kap. 5, párr. 3

10 ARMAJEDONI

Uarhiperakua máesti nani enga Tata Diosï kʼamajkuaka Satanasiri parhakpinini ka iámindu no sési jásï ambe.

Kap. 3, párr. 13; kap. 8, párr. 18

11 TATA DIOSÏRI JURAMUKUA

Juramukua máesti enga Jeoba auandarhu uaxastaka. Tata Jesukristu jindesti Juramuti. Sánderu orhepani, Jeoba imeri Juramukuani úraati para kʼamajkuni iámindu no sési jásï ambe. Tata Diosïri Juramukua interu parhakpini juramuati.

Kap. 3, párr. 14

12 TATA JESUKRISTU

Tata Diosï orheta Jesusini kueraasti ante de iámindu máteru ambeni. Jeoba Echerirhu axaspti Jesusini paraka kʼuiripuecha jimbo uarhipiringa. Enga na uarhipkia, Jeoba tsítantaspti. Iásï Jesusi auandarhu juramuxatia komueska Rei ma Tata Diosïri Juramukuarhu.

Kap. 4, párr. 2

13 PROFESIAUECHA 70 SEMANECHERI

Biblia uandasptia na enga jatini xarharapiringa Mesiasi. Ísï tátsekua xarharapirindi engaksï nitamapiringuia 69 semanecha, enga uénakuarhipka uéxurhini 455 ante de Jesusi andajpenuni (ante de Jesusi: a. de J.) ka enga kʼamakurhipka uéxurhini 29 jimbo ísï tátsekua enga Jesusi andajpenupkia (despuesi de Jesusi: d. de J.).

¿Nénachi míteski eska i tiempu, uéxurhini 29 jimbo kʼamakurhispka ísï tátsekua enga Jesusi andajpenupkia? Íksï 69 semanecha uénakuarhispti uéxurhini 455 ante de Jesusi andajpenuni, jiáni enga Neemiasi Jerusaleni niárapka ka uénani tarhatantani iretani (Daniel 9:25; Nehemías 2:1, 5-8). I uandakua semana úsïndi eskachi númeru 7 eranhaskaaka, joperu semanecha i profesiaueri nóksï ima semanesti engaksï 7 jurhiatikuerika sino semanecha engaksï 7 uéxurhinirika. I ambe terukuntasïndi juramukua ma jingoni enga profesiauecheri ambe jimbo marhuauenga. I juramukua arhisïndi: “Ma jurhiatikua ma uéxurhini jimbo” (Números 14:34; Ezequiel 4:6). I ambe arhikuekasïndi eska mándani semana 7 uéxurhini nitamasïnga ka eskaksï 69 semanecha 483 uéxurhini nitamasïnga (69 por 7). Engachi kuenta pʼikuntaska 483 uéxurhini desde 455 uéxurhini jimbo ante de Jesusi andajpenuni, niárasïngachi uéxurhini 29 jimbo ísï tátsekua enga Jesusi andajpenupkia, (jimboka no jarhaska uéxurhini seru). Uéxurhini 29 jimbo, Jesusi itsï atakuarhispti ka niáraspti Mesiasi úkuarhini (Lukasʌ 3:1, 2, 21, 22).

I mismu profesia uandasïndi máteru semana, o sea, máteru 7 uéxurhini. Ini tiempu jimbo, Mesiasi uándikunhasïndi. I ambe uéxurhini 33 jimbo úkuarhisti, ísï tátsekua enga Jesusi andajpenupkia. Ístu, uénakuarhipirindi ambakiti ambe aianhpinhani Tata Diosïri Juramukueri ambe iámindu iretecharhu ka no solu judiuechani. I ambe uéxurhini 36 jimbo úkuarhispti (Daniel 9:24-27).

Kap. 4, párr. 7, nota enga pájinarhu kétsekua jaka

14 TRINIDADI, JORHENTPERAKUA MA ENGA NO JURHIMBITIKA

Biblia uandasïndi eska Jeoba jindeska Tata Kuerajpiri ka eska ima kueraaska Jesusini ante de iámindu máteru ambe (Kolosasi 1:15, 16TNM). Jesusi no Tata Diosïsti enga iámindu ambe újka úni. Jesusi no méni uandaspti eska májkuenispka eska Tata Diosï. Ambe enga kʼóru uandapka jindespti: “Jimboka Táti jindeni jingoni sánderu kʼériska” (Juanu 14:28 TDU; 1 Korintu 15:28). Peru máru relijionichaksï jorhentpisïndi eska Tata Diosï trinidadi máeska. Uandasïndiksï eska Táti, Uájpa ka espiritu santu tanimu kʼuiripuecheska joperu eskaksï ístu solu ma Tata Diosïska. Uandakua trinidadi no karakata jarhasti Bibliarhu. Jorhentperakua máesti enga no jurhimbitika.

Espiritu santu, Tata Diosïri uinhapikuesti enga ima úrajka. Imeri uinhapikuesti enga no xarharajka, enga úrajka para úni ambe enga ima uéjka. No kʼuiripu máesti, jimboka Biblia uandasïnga, por ejemplu, eska primeru siglurhu anapu Jesusiri chúxapatichaksï ‘uinispka espiritu santu’. Ka Jeoba uandaspti: “Ji íntsauaka juchiti espirituni iámindu kʼuiripuechani” (Ukuecha 2:1-4, 17).

Kap. 4, párr. 12; kap. 15, párr. 17

15 KRUSI

¿Andiksïsï Jesusiri chúxapaticha no úrajki krusini para Tata Diosïni kómarhini?

  1. Relijioni no jurhimbitichaksï desde iónisï úrastia krusini. Ióntki, krusi úranhasïrendi para kueraakata ambeni kómarhini ka paraksï diosï úkatechani kómarhiani ísku jándikua ambe niátaparini. Enga na uarhipkia Jesusi 300 uéxurhini ísï tátsekua, imeri chúxapatichaksï no úrasïrendi krusini para Tata Diosïni kómarhini. Peru Roma anapu juramuti Constantino, úspti eskaksï kristianuecha krusi jimbo mítenhantapiringa. Krusi, niáraspti úrakuarhini paraksï kristianuecha sánderu mítekateni. Joperu krusi méntku no ambe jingoni terukuntasïndi para tata Jesukristuni arhikuekani. Karakata ma enga katolikuecherika, uandasïndi: “Krusi úrakuaresïrendia ante deksï Jesusiri chúxapaticha jarhani ka ístuksï úrasïrendi imecha engaksï no jakajkuenga Kristuni” (New Catholic Encyclopedia).

  2. Jesusi no krusirhu ma uarhisti. Uandakuecha griegu jimbo engaksï tradusirikuarhijka “krusi” arhikuekasïndiksï “posti” o “chkari jurhimbiti ma”. Bibliaeri traduksioni ma uandasïndi eska Nuebu Testamenturhu enga griegu jimbo jaka, “no ma ambe jarhaska enga uáka ísï kurhangukuarhini eska tsimani chkarichani arhikuekaasïrenga” (The Companion Bible). Jesusi chkari jurhimbitirhu ma chaparatakata uarhispti.

  3. Jeoba no uékasïndi eskachi imajenichani úraauaka o máteru ambe parachi kómarhini (Éxodo 20:4, 5; 1 Korintu 10:14).

Kap. 5, párr. 12

16 MIÁNTSKUA

Jesusi juramukuaspti imeri chúxapatichani paraksï miántani imeri uarhikuani. Mándani uéxurhinksï úsïndi ini ambe, jurhiatikua 14 de nisani jimbo judiuecheri kutsï ma, enga juchari kalendariurhu marsuni o abrilini arhikuekajka. Ini mismu jurhiatikua jimbo, israelitechaksï Paskueri kʼuínchikua úntasïrendi. Miántskua tata Jesukristueri uarhikueri jimbo, kurhinda ka binu nitamataranhasïndi, enga Jesusiri kuerpuni ka iurhirini arhikuekajka. Iámindu imecha engaksï Jesusini jingoni juramuaka auandarhu arhasïndiksï kurhindani ka binuni. Imecha engaksï erokuarhini jaka ixú Echerirhu irekani para méntkisï nirasïndiksï ini Miántskuarhu kánikua jukaparharaparini ini ambe, peruksï no arhasïndi kurhindani ni binuni.

Kap. 5, párr. 21

17 ALMA

Ixú La Biblia. Traducción del Nuevo Mundo 2019 utusï jimbo. Úrakuarhisïndi uandakua alma para ari ambe arhikuekani 1) kʼuiripuechani, 2) animalichani o 3) ma kʼuiripueri tsípikuani o animaliri ma. Ju je exeani máru ejempluechani:

  • Kʼuiripuechani. Noeri jurhiatikuechani jimbo “kuájpinhasptiksï ochu kʼuiripuecha [“arhikuekani, ochu almecha”, TNM] itsïrhu” (1 Pedru 3:20). Jiájkani, uandakua almecha kʼuiripuechani arhikuekaasïndi: Noeni, imeri témbani, imecheri tanimu uájpechani ka uájpecheri témbechani.

  • Animalichani. “Tata Diosï uandaspti: ‘Eskaksï echerirhu jauaka ambe engaksï tsípiti jaka [“almecha engaksï tsípiti jaka”, nota] seguni na engaksï jáxeka: animalicha engaksï no ma ambe útspijka, animalicha engaksï antsikukuarhijka ka echerirhu anapu animalicha engaksï no sési jámajka seguni na engaksï jáxeka. Ka ísï úkuarhispti” (Génesis 1:24).

  • Ma kʼuiripueri tsípikuani o animaliri ma. Jeoba arhispti Moisesini: “Uarhis[tiksïa] iámindu ima achamasïcha engaksïni uékenga uándikuni [“engaksï jirinhani japka chíti almani”, nota]” (Éxodo 4:19). Enga Jesusi Echerirhu japka, uandaspti: “Ji jindeska ambakiti karichi eranguti, ka ambakiti karichi eranguti, tsípikua [“almani”, TNM nota] íntspisïndi karichichani jimbo” (Juanu 10:11).

    Ka ístu, enga Biblia arhijka eska nema iámu imeri alma jingoni úsïnga ambe ma, arhikuekasïndi eska tsípiparini úsïnga ka kánikua sési (Deuteronomio 6:5; Mateu 22:37). Bibliarhu, i uandakua alma ístu úsïndi úrakuarhini para imani ambe arhikuekani enga nema o ambe ma kánikua tsitini jauaka ambe ma o kʼarhimani (Proverbios 23:2, nota; Isaías 56:11, nota). Biblia ístu uandasïndi eska kʼuiripu ma enga nóteru tsípiti jarhajkia alma uarhiri máeska (Números 6:6, nota; Ageo 2:13, nota). Jiájkani, Biblia jurhimbitku uandasïndi eska alma uarhisïnga (Ezequiel 18:4, 20; Santiagu 5:20).

Kap. 6, párr. 5, nota enga pájinarhu kétsekua jaka; kap. 15, párr. 17

18 ESPIRITU

Uandakuecha ebreu jimbo ka griegu engaksï tradusirikuarhijka “espiritu” ixú La Biblia. Traducción del Nuevo Mundo 2019 utusï jimbo, uátiksï uánikua ambe arhikuekani. Peruksï méntkisï imani ambe arhikuekasïndi engaksï kʼuiripuecha no újka exeni, komu tarhiatani o kʼuiripueri tsípikuani ka animalicheri. Ístu uáti ánjelichani arhikuekaani ka espiritu santuni, Tata Diosïri uinhapikuani. Biblia no jorhentpisïndi eska ma parti kʼuiripueri ma tsípiti pakarasïnga enga na uarhijkia (Éxodo 35:21; Salmo 104:29; Mateu 12:43; Lukasʌ 11:13).

Kap. 6, párr. 5, nota enga pájinarhu kétsekua jaka; kap. 15, párr. 17

19 GEHENA

Máru Bibliauecha jimbo ínksï uandakuani enga griegu jimboeka tradusirisïndiksï komu “infiernu”. Peru Gehena, pákueri nombri máesti enga Jerusaleni no iauani japka nani engaksï basura kurhirenga ka kʼamajkuni. No ma ambe xarhatasïndi eska imani pákuani jimbo tsípitkuksï no sési úkuasïrenga o kurhiraani animalichani ni kʼuiripuechani Jesusiri jurhiatikuechani jimbo. Ísï jimbo, Gehena no lugari máesti enga no xarharajka nani engaksï no sési úkuajka o kurhiraani para méntkisï imani kʼuiripuechani engaksï uarhijkia. Enga Jesusi uandapka eskaksï máru kʼuiripuecha Gehenarhu nipiringa, arhikuekaxapti eskaksï méntku kʼamajkunhapiringa (Mateu 5:22; 10:28TNM).

Kap. 7, párr. 20

20 PADRENUESTRU

Kómarhikua máesti enga tata Jesukristu jorhendaapka imeri chúxapatichani paraksï ísï kómarhini. Ísï mítekatesti komueska Padrenuestru o na engachi jatsika para kómarhini. Jesusijtsïni jorhendasti arini ambe kurhajkuarhini:

  • Eska chíti nombri pímbinhajkunhantaaka

    Kurhakusïngachi Jeobani eska pímbinhajkuntaaka imeri nombrini o eska nóteru no sési exenhaakia iámindu imani chkuanderakuecha jimbo enga uandanhajka imeri ambe. Ísï úparini, iámindu auandarhu anapuecha ka Echerirhu, kʼéri ambeksï arhiati ka janhanharhini Tata Diosïri nombrini.

  • Juue “ixú parhakpinirhu chíti Juramukua”

    Kurhajkuarhisïngachi eska Tata Diosïri Juramukua kʼamajkuaka Noambakitiri no sési jásï parhakpinini, eska ima juramuaka Echerirhu ka eska paraisu ma úntaaka.

  • “Úkuarhie eska tʼu na uékajka ixú parhakpinirhu”

    Kurhajkuarhisïngachi eska úkuarhiaka ambe enga Tata Diosï uéjka úni Echerirhu: eskaksï ima kʼuiripuecha engaksï kurhajchajka Tata Diosïni, nóteru kʼamanharhintstiuakia ka eskaksï para méntkisï irekaaka paraisurhu ma. I ambesï uékendi Jeoba jiáni enga kʼuiripuechani kuerauapka.

Kap. 8, párr. 2

21 EUAJPINTSKUA

Jeoba íntspisti euajpintskuani paraksï kʼuiripuecha ma jurhiani nóteru kʼamanharhintstinia ni uarhini. Euajpintskua jindespti ambe ma enga uétarhienga para maiampintani kʼuiripueri tsípikuani paraksï ménderu perfektueni, imani tsípikuani enga Adani tsïtapka. Ístu, uétarhisïrendi euajpintskua paraksï kʼuiripuecha úni ménderu sési pájperani Tata Diosï jingoni. Jeoba axaspti imeri Uájpani paraka uarhipiringa iámindu kʼamanharhintsticha jimbo. Jesusiri uarhikua jimbo, iámindu kʼuiripuechachi sésikua jatsiska parachi nóteru kʼamanharhintstinia ka irekani para méntkisï.

Kap. 8, párr. 21; kap. 9, párr. 13

22 ¿ANDISÏ XÁNI JUKAPARHAKUE UÉXURHINI 1914?

Profesia enga Daniel kapitulu 4 jimbo jaka, jorhendasïndijtsïni eska Tata Diosïri Juramukua 1914 jimbo uénapiringa juramuni.

Profesia: Jeoba úspti eska Nabukodonosori, Babilonia anapu juramuti, profesia ma tsánharhipiringa. Imani tsánharhikua jimbo, juramuti exespti eska kʼéri anhatapu ma chʼapanhasïrenga. Tátsekua, anhatapueri tronkunksï jokusïrendi aniiueni jásï ma jingoni tiámueri ka kobriri paraka nóteru kʼépiringuia astaka na nitamapiringa “siete tiempu”. Enga na nitamapiringuia inde tiempu, anhatapu ménderu uéntapirindi kʼéni (Daniel 4:1, 10-16).

Ambe enga arhikuekajka: Anhatapu Tata Diosïri juramukuani arhikuekasïndi. Uánikua uéxurhini jimbo, Tata Diosï niáraspti jarhuatani ireta Israelini juramutichani úrapariani engaksï Jerusaleni juramuenga (1 Crónicas 29:23). Peruksï ima juramuticha nóteru kurhajchasptia Tata Diosïni ka imecheri juramukua kʼamakurhispti. Jerusaleni uéxurhini 607 jimbo kʼamajkunhaspti ante de Jesusi andajpenuni (ante de Jesusi: a. de J.). Ini uéxurhini jimbo uénaspti ima “siete tiempu” (2 Reyes 25:1, 8-10; Ezequiel 21:25-27). Jesusi uandaspti: “No Israeli anapuecha dueniu úkuarhiati ireta Jerusalenini astakaksï jamberi kumplirikuarhiaka tiempuecha engaksï no Israeli anapuecha juramukua jatsiaka”. Íksï “tiempuecha engaksï no Israeli anapuecha juramukua jatsiaka” arhikuekasïndiksï imani “siete tiempu” (Lukasʌ 21:24). Ísï jimbo, ima “siete tiempu”, nóksï jiáni kʼamakurhisti enga Jesusi Echerirhu japka. Jeoba aiatspespti eska Juramutini ma erakupiringa enga na kʼamarapiringuia ima “siete tiempu”. I Juramuti Jesusisti. I juramukua kóntperatechani juáuati engaksï no méni kʼamakurhiaka para Tata Diosïri marhuaricha engaksï Echerirhu irekaaka (Lukasʌ 1:30-33).

Na enga xáni ióndapiringa. I “siete tiempu” 2,520 uéxurhini duraristi. ¿Nénachi míteski eska i “siete tiempu” 2,520 uéxurhini nitamaska? Biblia uandasïndi eska tanimu tiempu ka terujkani jindeska 1,260 jurhiatikuecha (Jaŋaskuecha 12:6, 14). Ísï jimbo i “siete tiempu”, engachi tsimani xanhari kúndantaska 1,260, niárasïndi 2,520 jurhiatikueni. Ka juramukua ma enga profesiauecheri ambe jimbo marhuauenga arhisïndi: “Ma jurhiatikua ma uéxurhini jimbo” (Números 14:34; Ezequiel 4:6). Jiájkani, 2,520 jurhiatikua, jindepirindi 2,520 uéxurhini.

Engachi miiuska 2,520 uéxurhini desde 607 uéxurhini uératini ante de Jesusi andajpenuni, uéxurhini 1914 jimbochi niárasïnga (jimboka no jarhaska uéxurhini seru). Uéxurhini 1914 jimbo, Jeoba jini auandarhu Juramuti ústi tata Jesukristuni, Mesiasini.

Kap. 8, párr. 23

23 ARKANJELI MIGUELI

Arkanjeli o “kʼéri ánjeli”, arhikuekasïndi “ánjelicheri jefi”. Biblia solu ma arkanjelintku uandasïndi ka Migueli arhinhasïndi (Daniel 12:1; Judasʌ 9).

Migueli jindesti jefi iámindu ánjelicheri engaksï no méni jurajkuka Tata Diosïni. Biblia arhisïndi: “Migueli ka imeri ánjelicha uarhiperaxaptiksï dragonini jingoni, [...] ka imeri ánjelicha” (Jaŋaskuecha 12:7). Ístu uandasïndi eska jefi iámindu Tata Diosïri ánjelicheri Jesusiska. Ísï jimbo, Migueli jindesti máteru nombri enga jimbo mítekateka Jesusi (Jaŋaskuecha 19:14-16).

Kap. 9, párr. 4, nota enga pájinarhu kétsekua jaka

24 ÚLTIMU JURHIATIKUECHA

I uandakua imani tiempuni arhikuekasïndi enga sánderku kueratani jauakia paraka Tata Diosïri Juramukua kʼamajkuaka Satanasiri parhakpinini. Ini tiempuni jimbo, uánikua jukaparhakua ambe úkuarhipirindi Echerirhu. Bibliarhu anapu profesiauechaksï sáno májkueni járhati uandakuechani úraasïndi paraksï imani tiempuni arhikuekani, komu “enga kʼamarani jámaaka i tiempu” ka “enga Uájpa Acheetiri junguaka” (Mateu 24:3, 27, 37). ‘Últimu jurhiatikuecha’, jiánksï uénakuarhispti enga Tata Diosïri Juramukua uaxastanhapka jini auandarhu 1914 jimbo, ka jiánksï kʼamakurhiati enga Satanasiri parhakpini kʼamajkunhaaka Armajedoniri guerra jimbo (2 Timoteo 3:1; 2 Pedru 3:3).

Kap. 9, párr. 2

25 TSÍNTSKUA

Tsíntskua ma, jiáni úkuarhisïndi enga Tata Diosï tsípikua íntskuntajka kʼuiripuni ma enga uarhijkia. Bibliarhu nuebi kʼuiripuecheri uandasïndi engaksï tsítanhantapka. Tata Diosï uinhapikua íntskuspti Eliasini, Eliseuni, Jesusini, Pedruni ka Pabluni paraksï tsítantaani kʼuiripuechani. Jeoba aiatspesïndi eska tsítantauaka imechani engaksï ambarhatika ka imechani engaksï no úka míteni imani paraksï Echerirhu irekani (Ukuecha 24:15). Biblia ístu arhisïndi eskaksï máru kʼuiripuecha tsíntaaka paraksï auandarhu irekani. Íksï kʼuiripuecha Jesusiri chúxapatisti enga Tata Diosï erakuajka paraksï auandarhu juramuni Jesusini jingoni (Juanu 5:28, 29; 11:25; Filipusʌ 3:11, TNM; Jaŋaskuecha 20:5, 6).

Kap. 9, párr. 13

26 SÏKUAMIKUERI AMBE KA DEMONIUECHERI

Uánikua kʼuiripuechaksï chkuanderakua ambe jakajkusïndi. Uandasïndiksï eska enga nema uarhijka, ambe ma tsípiti pakarasïnga ka eska espiritu uinhapiti ma úkuarhisïnga. Ka jimbokaksï máru uékasïnga imecha jingoni uandontskuarheni, sïkuaminksï ma jarhuajperata kurhakusïndi. Peru enga kʼuiripu ini ambe újka, demoniuecha jingonksïsï uandontskuarheni jarhajti. I ambe no sési jarhasti. Demoniuechaksï jirinhakuntasïndi ambe úni para kʼuiripu no kurhajchani Tata Diosïni. Paraksï támisï jánhastpini, demoniuechaksï adibinasioni ambe úrasïndi, majia ka brujeria ambe. Ístuksï úsïndi eska kʼuiripu ísï eratseaka eska no sési ambe úkuarhiaka engaksï místu turhipitini ma exeaka, eskaksï jatsiska para listoni charhapiti ma jatsikuani charhakuechani, animalichani o máteru ambe paraksï no no sési ambe úkuarhinchani, krusi ambe úrani kʼumanchikuarhu paraksï no niárani no sési járhati espirituecha, o ístu máteru ambe. Uánikua libruecha, rebistecha, pelikulecha, pirekuecha ka máteru ambe, niárasïndiksï sïkuamikueri ambe uandani. Nájkiruka ísï xarharaaka eska ambakiti ambeska ka eska no no sési útspisïnga, demoniuecheri ambesti. Uánikua ambe enga jiáni únhajka enga nema uarhijka ístu no sési jarhasti, komu turhipiti ambe xukuparhani, pʼikurhikuarhintani nirani, nobenariu ambe úni, misa ma úni o mesarhu kéjtsïtani ambe ma imani jurhiatikua engaksï uarhirichani miántaajka. Paraksï demoniuecheri uinhapikuani úrani, uánikua kʼuiripuechaksï droga ambe úrasïndi (Galasia 5:20, 21; Jaŋaskuecha 21:8).

Kap. 10, párr. 12; kap. 16, párr. 4

27 JEOBAERI KʼÉRI JURAMUKUA

Jeoba jindesti Tata Diosï enga iámindu ambe újka úni ka enga iámindu ambe kueraaka (Jaŋaskuecha 15:3). Ini ambe jimbo, iámindu ambe imeristi. Ima jindesti Kʼéri Juramuti o sea, enga kʼamakʼamasï uinhapikua jatsika para juramuni iámindu ambe jimbo enga ima kueraaka (Salmo 24:1; Isaías 40:21-23; Jaŋaskuecha 4:11). Jeoba uaxastaasti juramukuechani para iámindu ambe jimbo enga kueraaka. Ístu, uinhapikua jatsisti para erakuani juramutichani. Engachi xénchajka Jeobani ka kurhajchani, xarhatasïngachi eskachi jiókuarhisïnga imeri Kʼéri Juramukuani (1 Crónicas 29:11).

Kap. 11, párr. 10

28 ABORTU

No sési jarhasti uékaparini uándikuni charhakuni ma enga nótki andajpenujka. Jiáni uératini enga uarhiiti ma embarasada pakarajka, charhaku uénasïndia tsípikua jatsini. Charhaku enga andajpenuaka no jindesti máteru parti amamberi kuerpueri.

Kap. 13, párr. 5

29 IURHIRI JATANTANI

Ambe máesti engaksï doktoricha úrajka paraksï kʼuiripuni ma imani ambe jatsirantani ambe enga xáni iurhiri jukajka o maisï ima tʼámu amberi enga jukajka: plasma, glóbulos rojos, glóbulos blancos ka plaquetas. Iurhiri uáti máteru kʼuiripuerini o ima mismu kʼuiripuerini joperu enga antesi patsanhapka.

Kap. 13, párr. 13

30 JURHIMBERANTANI NEMANI

Bibliarhu, uandakua jurhimberantani no solu úrakuarhisïndi para kastigu ambe arhikuekani. Engachi jurhimberanhantajka, jorhendanhasïngachi, sési tʼarhexeranhani ka arhistaminhani. Jeobajtsïni no méni no sési kámasïndi engajtsïni jurhimberantajka (Proverbios 4:1, 2). Enga Tata Diosï jurhimberantajka nemani, xáni ambakiti ambesïndi enga újka eska kʼuiripu ma niáraaka jukaparharani (Proverbios 12:1). Jeoba jorhendaasïndi ka jurhimberantaani imeri marhuatspirichani jimboka xénchaasïnga. Arhiasïndi nénaksï uá jurajkuni imani ambe enga no sési jaka ka i ambe jorhendaasïndi paraksï imani ambe eratseni ka úni enga Tata Diosï jaiapanhintajka. Engaksï táticha jurhimberantaajka imecheri sapiichani, jatsistiksï para májkueni úni eska Jeoba. Jatsistiksï para jarhuataani kurhanguni andiksïsï jatsi para kurhandirani. Ístuksï jatsisti para jorhendaani xénchani Jeobani, jukaparharani Bibliani ka jarhuataani kurhanguni ambe engaksï arhikuekajka Bibliaeri konsejuecha.

Kap. 14, párr. 13

31 DEMONIUECHA

No ambarhati espirituechestiksï engaksï no xarharajka ka engaksï sánderu uinhapitiika eska kʼuiripuecha. Ánjelichestiksï engaksï no sési úri úkuarhika jiáni engaksï nóteru kurhajchapkia Tata Diosïni ka imeri enemiguksï úkuarhini (Génesis 6:2; Judasʌ 6). Ka Noambakiti jingonksï úkuarhisti paraksï nóteru kurhajchani Jeobani (Deuteronomio 32:17; Lukasʌ 8:30; Ukuecha 16:16; Santiagu 2:19).

Kap. 16, párr. 4