Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 1

¿Néski Tata Diosï?

¿Néski Tata Diosï?

1, 2. ¿Náki kurhamarhikuechanchi uá úkuarhiani?

SAPIICHAKSÏ uánikua ambe kurhanguarhisïndi. Engachi arhistakuajka ambe ma, uánikua xanharijtsïni niárasïndi kurhamarhini “¿Andi?”. Engachi jánguarhintajka mókukuantani, imaksï útasï kurhanguarhisïndi “Ka ¿andi?”.

2 Ia seachi sapichku jarhani ochi jatirinia, iáminduchi kurhamarhikuarhini jarhasïnga ambe ma. Jamberichi kurhamarhikuarhijka ambechi tʼirea, náki xukuparhakuachi jukaa o ambechi piaa. Ochi uáka kurhamarhikuarhini andichisï irekani jaki ka nénachi irekaa sánderu orhepani. Peru engachi no exeantaska ambakiti mókuntskuechani, jamberichi nóteru uékaakia jirinhantaani.

3. ¿Andiksïsï uánikua kʼuiripuecha no jirinhantaajki mókuntskuechani imecheri kurhamarhikuecheri?

3 ¿Biblia úsïni mókuantaani imani kurhamarhikuechani engaksï jukaparhakueka? Uánikua kʼuiripuechaksï uandasïndi eska jo, peruksï no jirinhantaasïndi. ¿Andi? Jimbokaksï ísï exesïnga eska Biblia libru máeska enga úkua jukaka para kurhanguni. Jamberiksï ísï exejti eskaksï solu eskuelarhu anapu maestruecha ka saserdoticha o pastoricha míteaska mókuntskuechani. Ka máteruechaksï ni sikiera jámajki jirinhantaani, jimbokaksï kʼuratsesïnga jiókuarhini eskaksï no míteaska. ¿Nájtsï exesïni cha?

4, 5. a) ¿Náki kurhamarhikuechantsï jatsiaski engaksï jukaparhakueka? b) ¿Andijtsïsï jatsipirini para seguirini jarhani jirinhantaani mókuntskuechani?

4 Jamberijtsï cha kurhamarhikuarhijka: “¿Andichisï ixú jaki? ¿Ambechi úkuarhinchasïni engachi uarhijka? ¿Andisï ambakiti kʼuiripu kómu nitamajki?”. Tata Jesukristu, sánderu ambakiti jorhentpiri, uandaspti: “Kurhajkuarhi je ka intsïnhaakajtsï. Jirinha je ka exentaakajtsï. Tentenasta je ka uéraminhaakajtsï” (Mateu 7:7). Ísï jimbo, asï kuatanta je. Seguiri je jirinhantaani mókuntskuechani engaksï mintsinharhikueka.

5 Engajtsï seguiriska jirinhantaani mókuntskuechani, Bibliarhujtsï exeantauaka (Proverbios 2:1-5). Exeakajtsï eskaksï mókuntskuecha fásiliska para kurhanguani. Ka ístu, ambe engajtsï jorhenguarhiaka, jarhuataatiksïni parajtsï sánderu tsípikua jingoni irekani iásï. Ka ambakiti erokuarhikuaksïni ma íntskuati para sánderu orhepani. Ju je exeni kurhamarhikua ma enga uánikua kʼuiripuni uandanhiatajka.

¿TATA DIOSÏJTSÏNI JUKAPARHARAJKI OJTSÏNI NO SÁNI PʼAMOJKUJKI?

6. ¿Andisï uánikua kʼuiripu eratsejki eskajtsïni Tata Diosï no jukaparharasïnga?

6 Uánikua kʼuiripu ísï exesïndi eska Tata Diosï no interesi pásïnga juchantsïni jimbo. Eratsesïndiksï: “Engajtsïni Tata Diosï jukaparharapiringa, kánikua ménderueni jánhaskuarhepirindi parhakpinirhu”. Iásï, guerra ambe jarhasti, kurhunhperakua ka no jatsikuarhikua ambe. Kʼuiripuechaksï pʼamenchasïndi, kómu nitamani ka uarhini. Jimboksïsï máru kurhamarhikuarhijti: “Engajtsïni Tata Diosï jukaparharajka, ¿andisï no méntku kʼamajkujki kómu nitamakua ambe?”.

7. a) ¿Andiksïsï uánikua kʼuiripuecha eratsejki eska Tata Diosï no sáni pʼamojpisïnga? b) ¿Andichisï uá seguru jarhani eska Tata Diosï no méni úsïnga eska no sési jásï ambe úkuarhiaka?

7 Relijioniri orhejtsïkutichaksï ménisï niárasïndi úni eskaksï kʼuiripuecha ísï exeaka eska Tata Diosï no pʼamojpitiska. Enga no sési jásï ambe úkuarhijka, uandasïndiksï eska Tata Diosï ísï uékasïnga. Uandasïndiksï eska Tata Diosï ísï uékaska. Engaksï ísï uandajka, Tata Diosïnksï kulparini jarhasïndi. Inde ambe úsïndi eskaksï kʼuiripuecha ísï exeaka eska Tata Diosï no sáni pʼamojpisïnga. Peru Tata Diosï no méni úsïndi eska no sési jásï ambe ma úkuarhiaka. ¿Andichisï uá seguru jarhani ini ambe jimbo? Jimboka Biblia jorhentpesïnga eska Tata Diosï no nemani tsʼéjkusïnga no sési jásï ambe jingoni. Santiagu 1:13 uandasïndi: ‘Enga nema tsʼéjkunhani jarhajka, asï tantiarie eska Diosïsï tsʼéjkujka, jimboka Diosï no úsïnga tsʼéjkunhani para no sési úni, ka níjtu ima újki tsʼéjkutpini’. Ísïsti eska Tata Diosï jurajkuxaka iáiasï paraka no sési jásï ambe úkuarhiaka. Peru ima no méni úsïndi eska ísï no sési jásï ambe úkuarhiaka (arhinta je Job 34:10-12). Ju je exeni ejemplu ma engajtsïni jarhuataaka kurhanguni ini ambe.

8, 9. ¿Náki ejemplu xarhatasïni eska no sési jarhaska Tata Diosïni kulparini juchari uandanhiatecha jimbo?

8 Eranhaska je tátini ma enga kánikua uékajka imeri uájpani ka enga jorhendajka paraka ambakiti ambe erakuaka úni. Enga uájpa kʼéjkia, nóteru uékasïndia kurhajchani táti jémbani ka nirasïndi máteru nanisï irekani. Tumbi uénasïndi no sési ambe úni ka problemechani jatsiani. ¿Uandapirintsï eska táti jemberi kulpeska enga uájpa problemechani jatsiaka jimboka no ma ambe úspka para pʼínguni uájpani? Méntku nómbe (Lukasʌ 15:11-13). Májkueni, no sési jarhasti Tata Diosïni kulparini juchari problemechani jimbo. Ísï eska ima táti, Tata Diosï jurajkuspti eskaksï kʼuiripuecha nóteru kurhajchapiringuia ka eskaksï no sési jásï ambe úpiringa. Ísï jimbo, enga no sési jásï ambe úkuarhiaka, jatsiskachi para miántani eska no Tata Diosïska enga újka ima ambe.

9 Ísïsti eska Tata Diosï útasï jurajkuxaka eska no sési jásï ambe úkurhiaka, peru ambakiti rasoni ma jatsisti. Kapitulu 11 jimbo, jorhenguarhiakajtsï ambe enga uandajka Biblia i amberi. Perujtsï uáka seguru jarhani eskajtsïni Tata Diosï xénchasïnga ka eska no ima úsïnga eskachi uandanhiatechani jatsiauaka. Sánderu sési, imajkusï uáti sési peentaani (Isaías 33:2).

10. ¿Andichisï uá seguru jarhani eska Tata Diosï sési péntaaka iámu imani ambe enga kʼuiripu no sési úri úka?

10 Tata Diosï pímbinhasïsti (Isaías 6:3). Iámindu ambe enga ima újka pímbinhasïsti ka ambakitini. Jimbochisï uáka mintsikani imani. Peruchi no uáka májkueni uandani kʼuiripuecheri. Ménisïchi iáminduecha no sési jásï ambe úsïnga. Nájkiruka juramuti ma meru uékaaka jurhimbitku úni ambe ma, no jatsisti uinhapikua para sési peentani imani no sési jásï ambe enga kʼuiripu no sési úri újka. Tata Diosïjkusï jatsiti uinhapikua para úni indeni ambe. Ini ambe míteparini, uákachi seguru jarhani eska Tata Diosï uáka sési peentani imani no sési jásï ambe enga kʼuiripu no sési úri úka ka uékaxatia ísï úni. Tata Diosï méntku kʼamajkuati no sési jásï ambe (arhinta je Salmo 37:9-11).

¿NÉNA PʼIKUARHERASÏNI TATA DIOSÏ ENGACHI KÓMU NITAMAJKA?

11. ¿Néna pʼikuarherasïni Tata Diosï engachi kómu nitamajka?

11 ¿Néna pʼikuarherasïni Tata Diosï enga exejka iámindu ambe enga úkuarhijka parhakpinirhu ka problemechani jimbo engachi jatsiajka? Biblia arhisïndi eska Tata Diosï tsitisïnga jurhimbikua ambe (Salmo 37:28). Jeoba exexati iámindu ambakiti ambe enga úkuarhini jaka ka iámindu no sési jásï ambe enga jaka, ka kánikua no sési pʼikuarherasïndi engachi kómu nitamajka. Biblia uandasïndi eska Tata Diosïri mintsita kánikua no sési pʼikuarheraspka enga ióntki parhakpini uinintapka no sési jásï ambe (Génesis 6:5, 6). Ka Tata Diosï seguirixati májkueni jásïni (Malaquías 3:6). Biblia arhisïndi eska Tata Diosï kánikua uandanhiasïnga juchantsïni jimbo (arhinta je 1 Pedru 5:7).

Biblia uandasïndi eska Jeoba enga xáni uékpitika, Kueraaska iámindu ambe.

12, 13. a) ¿Andichisï xénchaajki kʼuiripuechani? b) ¿Nénachi pʼikuarherasïni enga kómu nitamakua ambe jaka? c) ¿Andichisï uá mintsikani eska Tata Diosï kʼamajkuaka kómu nitamakuani ka no jurhimbikua ambeni?

12 Biblia ístu uandasïndi eska jiáni uératini engachi kueraanhaka, Tata Diosïjtsïni ísï kueraaska parachi ambakiti ambe xarhatani ísï eska ima (Génesis 1:26). Por ejemplu, Biblia uandasïndi eska Tata “Diosï jindeska uékperakua” (1 Juanu 4:8). Tata Diosï iámindu ambe uékperakua jimbo úsïndi. Ísï jimbo, juchachi úsïnga uékpini jimboka Tata Diosï uékpesïnga. Engachi jucha no sési pʼikuarherajka enga ambakiti kʼuiripu no sési nitamani jarhajka, jiájkani Tata Diosï sánderu no sési pʼikuarherasïndi.

13 Iásï eranhaska je ari ambe: enga cha jatsipiringa uinhapikua para kʼamajkuni kómu nitamakuani ka no jurhimbikua ambe enga únhajka parhakpinirhu, ¿kʼamajkupirintsï? Seguru eska jo, jimbokajtsï xénchaasïnga kʼuiripuechani. ¿Ka ambechi uá uandani Tata Diosïri ambe? Ima kʼamajkuati iámu kómu nitamakuani ka no jurhimbikua ambeni, jimbokajtsïni xénchasïnga ka uinhapikua jatsisti para ísï úni. Chájtsï uáka seguru jarhani eskaksï iámindu aiatsperakuecha engaksï uénani jámani jaka i librurhu, úkuarhiakaksï. Peru parachi úni mintsikani ambe engajtsïni Tata Diosï aiachijka, uétarhisïndi sánderu sési míteni imani.

TATA DIOSÏ UÉKASÏNDI ESKA CHA MÍTEAKA

Enga cha uékajka nemeri amigueni, arhisïngajtsï na engajtsï arhinhajka. Tata Diosïjtsïni Bibliarhu arhisïndi na enga arhinhajka.

14. ¿Na arhinhasïni Tata Diosï ka andichisï uandajki eska ima uékasïnga eskachi úraaka?

14 Enga cha uékajka nemeri amigueni, ¿ambejtsï orheta arhisïni? A no eska chári nombri. Ka ambechi uá uandani Tata Diosïri ambe, ¿na arhinhajki ima? Uánikua relijionichaksï uandasïndi eska ima Diosï o Tata arhinhasïnga, peru indeksï no nombrichesti, sino títuluecha, komueska rei o presidenti. Tata Diosïjtsïni arhisïndi eska imeri nombri jindeska Jeoba. Biblia arhisïndi: “Tʼu, engari arhinhajka Jeoba, tʼujkuri jindeska enga Sánderu Kʼéri ambeeka iámu parhakpinirhu” (Salmo 83:18 [o 82:19 máru Bibliaechani jimbo]). Tata Diosï uékasïndi eskachi míteaka imeri nombrini ka eskachi úraaka. ¿Andichisï ísï uandajki? Jimbokaksï Bibliaeri kararicha uánikua xanhari úraspka imeri nombrini (Éxodo 3:15; 6:3). Tata Diosïjtsïni arhisïndi na enga arhinhajka parachi úni imeri amigueni.

15. ¿Ambe arhikuekasïni nombri Jeoba?

15 Ambakiti ambe arhikuekasïndi nombri Jeoba. Arhikuekasïndi eska Tata Diosï úsïnga úni iámindu ambe enga aiatspjika ka iámindu ambe enga uékaaka úni. No ma ambe úsïndi ójkutani. Solu Jeobajkusï jukanchati ísï arhinhani. *

16, 17. a) ¿Andisï Jeoba jinde ima enga “Iámindu ambe újka úni”? b) ¿Andisï Jeoba jinde “ima enga méntkisï jindeka Rei”? c) ¿Andisï Jeoba jinde “Kuerajpiri”?

16 Eskachi na exekia, Salmo 83:18 ari ambe uandasïndi Jeobaeri ambe: “Tʼujkuri jindeska enga Sánderu Kʼéri ambeka”. Biblia úraasïndi máteru títuluechani para Jeobani arhikuekani. Por ejemplu, Jaŋaskuecha 15:3 uandasïndi: “Juchari Tata Diosï engari iámindu ambe újka úni, [...] chíti úkuecha sési jimbo kʼéri ambesti”. ¿Ambe arhikuekasïni títulu eska ima jindeska enga “iámindu ambe újka úni”? Arhikuekasïndi eska Jeoba jindeska enga sánderu uinhapitika. Ka 1 Timoteo 1:17 arhisïndi eska Jeoba jindeska “ima enga méntkisï jindeka Rei”. I títulu arhikuekasïndi eska Jeoba méntkisï jarhaska. Ístu, Salmo 90:2 uandasïndi eska Tata Diosï méntkisï irekaaka. ¿A no eskajtsïni ísku pakatasïnga míteni ini ambe?

17 Biblia ístu jorhentpesïndi eska Jeobajkusï jindeka Kuerajpiri. Jaŋaskuecha 4:11 arhisïndi: “Tʼu juchari Tata, jukanchaskari tʼíntskua intsïnhani ka arhinhani eskari kʼéri ambeeska ka uinhapikua jatsindi, jimboka tʼu kueraaska iámindu ambe, ka jimbokari tʼu ísï uékaska, ísï jimboksïsï jarhani jati ka kueraakatenksï”. Jo, Jeoba kueraasti iámindu ambe enga xáni jaka: ánjelichani ka jóskuechani engaksï auandarhu jaka ka kuruchechani engaksï marirhu jaka ka iámindu jásï fruta engaksï anhatapuecha jukajka.

¿UÁJTSÏ JEOBAERI AMIGUENI?

18. a) ¿Andiksïsï máru uandajki eskachi no uáka Tata Diosïri amigueni? b) Peru ¿ambe uandasïni Biblia?

18 Máru kʼuiripuechaksï niárasïndi chéni engaksï mítejka na enga xáni ambakiti ambe xarhatajka Jeoba. Eratsesïndiksï eskajtsïni no jukaparharasïnga jimboka ima kánikua uinhapitiska, kʼéri ambeni ka eska jukari iauani jarhaska. Peru Tata Diosï no uékasïndi eskachi ísï pʼikuarheraaka. Jeoba uékasïndi juchari amigueni. Biblia arhisïndi eska Tata Diosï no iauani jarhaska mándani arini juchantsïni jingoni (Ukuecha 17:27). Ima uékasïndi eska cha míteaka. Engajtsï ísï úska, Tata Diosïksïni aiachesïndi eskaksïni ‘andarheraaka’ ka eska chári amigueuaka (Santiagu 4:8).

19. a) ¿Ambejtsï uá úni parajtsï Tata Diosïri amigueni? b) Ima amberi enga Jeoba xarhatajka, ¿nákijtsï sánderu tsitisïni?

19 ¿Ambejtsï uá úni cha parajtsï Tata Diosïri amigueni? Jesusi uandaspti: “I jindesti tsípikua para méntkisï, eskaksïni míteaka tʼunguini engari tʼujku jindeeka Diosï engari sési jimboeka, ka ístu Jesukristuni engari tʼu axaka” (Juanu 17:3). Engajtsï seguiriska jorhenguarhini Jeobaeri ka Jesusiri ambe, sánderujtsï sési míteauaka ka imecheri amigueuakajtsï. Ístujtsï uáka irekani para méntkisï. Ixú jamberi, jorhenguarhiskajtsïa eska Tata “Diosï jindes[ka] uékperakua” (1 Juanu 4:16). Peru ima útasï uánikua máteru ambe xarhatasïndi. Biblia jorhentpesïndi eska Jeoba jindeska Tata Diosï “pʼamojpiti ma ka enga sési kámpijka, enga no sóntku ikiajka ka enga kánikua uékpijka ka jurhimbitiini” (Éxodo 34:6). Ístu jorhentpesïndi eska Jeoba ambakiti Tata Diosï máeska ka eska listu jarhasïnga para puátspintani (Salmo 86:5). Ka ístu Tata Diosï tekantstisti ka mintsinharhikueni (2 Pedru 3:9; 1 Korintu 1:9). Engajtsï jorhenguarhiska Bibliaeri ambe, uákajtsï sánderu míteni imani xáni ambakiti ambe enga Tata Diosï xarhatajka.

20, 21. Nájkirukachi no újka exeni Tata Diosïni, ¿nénachi uá imeri amigueni?

20 ¿Nénajtsï uá Tata Diosïri amigueni engajtsï no újka exeni? (Juanu 1:18; 4:24; 1 Timoteo 1:17). Engajtsï arhintaaka Bibliani, exeakajtsï eska Jeoba meru jarhaska (Salmo 27:4; Roma 1:20). Engajtsï sánderu jorhenguarhiska Jeobaeri ambe, sánderujtsï xénchaaka ka sánderujtsï andarheraaka.

Uékperakua, juchari auandarhu anapu Tátiri, sánderu kʼésti ka eska tátiri uékperakua ma imeri uájpani jimbo.

21 Jorhenguarhiakajtsï eska Jeoba jindeska juchari Táti enga uékpitika (Mateu 6:9). Imajtsïni íntskusti tsípikuani ka uékasïndi eskajtsïni sési nicheaka. Inde ambesï uéjti táti uékpiti ma para imeri uájpecha (Salmo 36:9). Biblia jorhentpesïndi eska cha uáka Jeobaeri amigueni (Santiagu 2:23). ¿Nájtsï exesïni? Ima enga iámindu ambe Kueraaka, uékasïndi eska cha imeri amigueuaka.

22. Enga nema uékapiringa eskajtsï nóteru jorhenguarhiakia Bibliaeri ambe, ¿ambejtsï jatsipirini para úni?

22 Jamberiksï máru kʼuiripuecha uékaati úni eska cha nóteru jorhenguarhiakia Bibliaeri ambe. Jamberiksï no uéjti eskajtsï máteru relijioni jingoni úkuarhiaka. Peru ¿ambejtsï jatsipirini para úni engaksïni máteruecha uékaaka pʼínguni parajtsï cha Jeobaeri amigueni? Asï jurajku je eskaksï ísï uáka. Tata Diosï jindesti sánderu ambakiti amigu engajtsï uáka jatsini.

23, 24. a) ¿Andijtsïsï jatsi para seguirini jarhani kurhamarhikuechani uáni? b) ¿Ambechi jorhenguarhia máteru kapitulu jimbo?

23 Engajtsï jorhenguarhini jauaka Bibliaeri ambe, exentaakajtsï máru ambe engajtsï no kurhanguaka. Méntkisï engajtsï uétarhinchaaka, kurhanguarhi je ka ístu jarhuajperata kurhajkuarhi je. Jesusi uandaspti eskachi ísï kaxumbitiuaka eska sapiicha. Eskachi na exekia uénakuarhu, sapiichaksï uánikua ambe kurhanguarhisïndi (Mateu 18:2-4). Ka Tata Diosï uékasïndi eskajtsï chájtu exeantauaka mókuntskuechani chári kurhamarhikuecheri. Ísï jimbo, jánguarhinta je sési estudiarini Bibliani ka asegurarikuarhi je eska ima ambe engajtsï jorhenguarhiaka jurhimbikua ambeska (arhinta je Ukuecha 17:11).

24 Sánderu ambakiti jarhuajperata para úni sési míteni Jeobani jindesti Bibliaeri ambe jorhenguarhini. Máteru kapitulu jimbochi jorhenguarhiaka andisï Biblia libru máe enga sánderu ambakitika.

^ párr. 15 Engajtsï uékajka sánderu míteni ambe enga arhikuekajka ka na enga úrakuarhijka Jeobaeri nombri, exe je nota 1.