Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

UANDANTSKUA 76

Jerusaleni kʼamajkunhasïndi

Jerusaleni kʼamajkunhasïndi

JUKARI 10 uéxurhini nitamastia enga juramuti Nabukodonosori Babilonia pápka sánderu jánhasti israelitechani. ¡Ka iásï exe! Jerusaleni kurhiranhantaxati, ka israelitecha engaksï no uándikunhajka, Babiloniaksï pánhasïndi.

Miánta, i ambesïksï eianhpipti profetecha eska úkuarhipiringa engaksï no jurajkuapiringa imecheri no sési jarhati úkuechani. Peru israelitechaksï no kurhajchasti profetechani. Seguiristiksï diosï no jurhimbitichani kómarhiani ka nóteru Jeobani. Jimbosïksï jatsipti para kastigarinhani. Mítiskachi i ambe, jimboka Esekieli, Tata Diosïri profeta, eiangusïndijtsïni na engaksï xáni no sési jásï ambe uáenga israelitecha.

¿Mítiskiri néski Esekieli? Tumbi máesti enga Nabukodonosori Babilonia pápka, 10 uéxurhini ante de Jerusaleni kʼamajkunhani. Ístu Danieli ka imeri tanimu amiguecha, Sadraki, Mesaki ka Abednegu jiájkantuksï pánhasti.

Enga Esekieli útasï Babilonia jarhajka, Jeoba milagru ma úsïndi, exerasïndi na enga xáni no sési jásï ambe úkuarhini jaka templurhu, jini Jerusaleni. Esekieli útasï Babilonia jarhasti, peru Jeoba úsïndi eska Esekieli exeaka ambe enga úkuarhini jaka templurhu. ¡Ikichakueni jásï ambe exesïndi!

Jeoba arhisïndi Esekielini: ‘Exe na enga xáni ikichakueni jásï ambe únhani jaka templurhu’. ‘Exe na engaksï akuitsicha ka mámaru jásï animalicha kuirunharhikukata jaka paredicharhu. ¡Ka exe israelitechani na engaksï kómarhiani jaka!’ Esekieli úsïndi exeni i ambe enga úkuarhini jaka ka karasïndi ini ambe.

Jeoba kurhamarhisïndi Esekielini: ‘¿Exesïniri ambe engaksï úni jaka sïpatekuarku inde engaksï israelitechani orhekuapajka?ʼ. Jo, Esekieli exesïndi i ambe. Jarhastiksï 70 achaaticha, ka iáminduechaksï kómarhini jarhasïndi diosï no jurhimbitichani. Uandasïndiksï: ‘Jeoba nójtsïni exesïndi. Nóteru jarhastia ini paisini jimboʼ.

Tátsekua Jeoba úsïndi eska Esekieli exeauaka máru uarhitichani templurhu, puertarhu norti ladu. Jimaksï uaxakatini jarhasïndi ka kómarhinksï jarhasïndi Tamusini, diosï no jurhimbitini. ¡Ka exea indeni achaatichani engaksï Jeobaeri templurhu puertarhu jaka! Sáno 25 ísïstiksï. Ka Esekieli exeasïndi. ¡Jurhiata uérakuarhu ísïksï kʼutitsexati ka Jurhiatanksï kómarhixati!

Jeoba uandasïndi: ‘I kʼuiripu norini janhanharhisïndiʼ. ‘¡Nóksï solu no sési ambe úsïndi, jurhasïndiksï juchiti templurhu ka ixuksï úsïndi indeni ambe!ʼ Jimbosï Jeoba uandajti: ‘Exeatiksï na engani xáni ikiani jaka. Ka no pʼamojkuauaka engaksï kʼamajkunhakaʼ.

Tanimu uéxurhini ísï nitamasïndi enga Jeoba exerapka i ambe Esekielini, ka israelitechaksï nóteru uékasïndia Nabukodonosorini kurhajchani. Jimbosï, Nabukodonosori nirajti uarhiperani imechani jingoni. Ma uéxurhini ka terojkani nitamasïndi ka babiloniuechaksï nirasïndi, ka kuaskuasïndiksï Jerusaleni anapu bardechani ka kurhirasïndiksï iretani. Sáno iáminduechaksï uarhisïndi o Babiloniaksï pánhasïndi.

¿Andisï jurajku Jeoba eskaksï i ambe úkuarhinchaka israelitecha? Jimbokaksï no kurhajchaska Jeobani ka ni imeri juramukuechani. I ambe xarhatasïndi eska kánikua jukaparhakueska úni méntkisï ambe enga Tata Diosï uandajka.

Orheta, jurajkuasïndiksï eskaksï máru Israeli pakaraka irekani. Juramuti Nabukodonosori jurajkusïndi judiuni ma enga Guedaliasi arhinhajka para kuidariani israelitechani. Peru máru israelitechaksï uándikusïndi Guedaliasini. Ka iásïksï chésïndi eskaksï babiloniuecha juuaka uándikuani ini ambe jimbo. Ísï jimbo, afuersaksï úsïndi eska Jeremiasi niuaka imechani jingoni ka sïpakuarhisïndiksï Ejiptu.

Jimbosï, nóteru nema pakarajti irekani Israeli. No nema irekasïndi jima 70 uéxurhini. Peru Jeoba aiatspesïndi eska uáka eska imeri ireta kʼuanhatsintaka ménderu enga nitamakia 70 uéxurhini. ¿Ambe úkuarhinchasïni Tata Diosïri ireta jini Babilonia? Ju exeni.

2 Reyes 25:1-26; Jeremías 29:10; Ezequiel 1:1-3; 8:1-18.