Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

APENDISI

1914: uéxurhini ma enga jukaparhakueka, Bibliarhu

1914: uéxurhini ma enga jukaparhakueka, Bibliarhu

ANTE de 1914, ma grupu enga jorhenguarhini japka Bibliani, 40 uéxurhini ísï páxaptia eianhpini eska 1914 jimbo, uánikua ambe úkuarhipiringa. ¿Ambe úkuarhipirini? ¿Ambe xarhatasïni eska 1914 uéxurhini máeska enga jukaparhakueka?

Jesusi uandaspti Lukasʌ 21:24 jimbo: “Ka no Israeli anapuecha dueniu úkuarhiati [o tʼauanduntani] ireta Jerusalenini astakaksï jamberi kumplirikuarhiaka tiempuecha eskaksï no Israeli anapuecha juramukua jatsiaka”, o “Gentilicheri tiempuecha”, eska na uandajka Reina-Valera 1865 anapu. Jerusaleni sánderu kʼéri iretespti judiuecheri. Jima uératinksï juramusïrendi juramuticha engaksï rei Dabidiri desendientipka (Salmo 48:1, 2). I juramutichaksï no májkuenispti eska máteru iretecheri juramuticha, jimbokaksï i juramuticha “Jeobaeri tronurhu” uaxakasïrenga, jo, Jeoba jimboksï juramusïrendi (1 Crónicas 29:23). Jo, Jerusaleni xarhatasïrendi Jeobaeri gobiernuni.

Jiájkani, ¿néna ka kánksï uénaski nasionicha tʼauanduni Tata Diosïri gobiernuni? Uéxurhini 607 jimbo ante de Jesusi (a.de J.), engaksï babiloniuecha inchaakupka Jerusaleni. Nóteru nema uaxakasptia “Jeobaeri tronurhu”, ka jimajkani uératini nóteru ma Dabidiri desendienti juramusptia (2 Reyes 25:1-26). ¿“Tʼauandunhapirini” Jerusaleni para méntkisï? Nómbe, jimboka Pablu uandaspka ambe enga Isaiasi uandapkia profesiarhu ma: “Jauati ma Isaíri desendientemba enga juramukuauaka imechani engaksï no Israeli anapueka, ka imaksï iáminduecha mintsikaati imani” (Roma 15:12). I kʼuiripu Jesukristuesti (Lukasʌ 1:32, 33). Ísï jimbo, enga Jesusi niárapiringa juramutiini Jerusaleni nóteru tʼauandurhinhapirindia.

¿Káni úkuarhispi i ambe? Jesusi uandaspti eskaksï gentilicha (engaksï no judiuepka) juramupiringaksï ma tiempu enga uandanhapkia. Danieli kapitulu 4 íntspesïndi ambe ma parachi mítini na xáni tiempuepirini. Jima profesieri ma uandasïndi enga tsánharhipka juramuti Nabukodonosori Babilonia anapu. Tsánharhikua jimbo, i juramuti exespti na engaksï chʼapapka kʼéri anhatapuni ma. Ka jurajkunhasïrendi imeri tronkuntku ka tiámu ka kobri jimbo jójtsïkunhaspti paraka nóteru tsikintapiringa. Ka tátsekua ánjili ma juramuspti: “Eska siete tiempu nitamaaka” (Daniel 4:10-16).

Ménichanisï enga Biblia anhatapuecheri ambe uandajka, gobiernuechani arhikuekaasïndi (Ezequiel 17:22-24; 31:2-5). Ísï jimbo, enga ísï chʼapanhapka anhatapu arhikuekasïrendi eska nóteru nema juramupiringia Tata Diosïri gobiernurhu, jimboka Tata Diosïsï jatsiani japka reichani Jerusaleni. Peru ístu inde bisioni jimbo xarharasïrendi eska ma tiempujkusï “Jerusaleni” “jatandunhapiringa”: jindepirindi “siete tiempu”. Peru ¿na xánipirini i tiempu?

Jaŋaskuecha (o Apocalipsis) 12:614 xarhatasïndi eska tanimu tiempu ka terujkani, jindestiksï “mili dosientu sesenta jurhiatikua”. Ísï jimbo, “siete tiempu” jindepirindiksï: 2,520 jurhiatikua. Peru enga na nitamapkia 2,520 jurhiatikua, jima uératini enga Jerusaleni uekopanhapka, Jerusaleni útasï tʼauandunhaxapti máteru nasionichani jimbo. Xarharasïndi jiájkani eska sánderu tiempu nitamapiringa paraka i profesia úkuarhipiringa. Engachi jirinhantaska Números 14:34 ka Ezequiel 4:6, exeakachi eskaksï uandasïnga: “ma jurhiatikua ma uéxurhini jimbo”. Engachi ísï kuenta uáska i “siete tiempu”, jindesïndiksï 2,520 uéxurhini.

I 2,520 uéxurhini oktubrini uénasti uéxurhini 607 a. de J. —jiáni engaksï babiloniuecha inchaakupka Jerusaleni ka engaksï nóteru jurajkupkia eska Dabidiri desendienti ma juramupiringa— ka kʼamakurhisti oktubrini 1914 jimbo. Jiánksï kʼamakurhispti “nasionicheri tiempuecha” enga uandanhapkia ka jiánisï Tata Diosï Juramuti úti Jesukristuni auandarhu (Salmo 2:1-6; Daniel 7:13, 14). *

Jesusi uandasti eska enga juramuni japiringia auandarhu, xarharani japiringa, uarhiperakuecha, kʼarhinguecha, jenchekuecha, ka mámaru jásï pʼamenchakuecha (Mateu 24:3-8; Lukasʌ 21:11). Ka ísï úkuarhixati. I ambe xarhatasïndi eska 1914 jimbo uénaska Tata Diosïri Reinu juramuni ka eska jima uénaska “últimu jurhiatikuecha” para i no ambakiti parhakpini (2 Timoteo 3:1-5).

^ párr. 2 Engachi miiuska oktubrini de 607 a. de J. asta oktubrini uéxurhini 1 a.de J., 606 uéxurhinisti. No jarhasti uéxurhini seru, oktubrini uénani uéxurhini 1 a. de J. asta oktubrini uéxurhini 1914 jimbo despuesi de Jesusi (d. de J.) 1,914 uéxurhinisïndi. Engachi kúndaska 606 ka 1,914, 2,520 uéxurhinisti. Parajtsï sánderu mítini andichisï uandajki eska Jerusaleni 607 a. de J. kʼamajkunhaska, exe je artikuluni “Cronología”, librurhu Perspicacia para comprender las Escrituras, engaksï Jeobaeri testiguecha úka.