Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 14

Nénajtsï uá sési irekani chári familia jingoni

Nénajtsï uá sési irekani chári familia jingoni
  • ¿Ambe uétarhisïni para ambakiti uámbeni?

  • ¿Néna uá uarhiiti úni imeri ánchikuarhita?

  • ¿Ambeski ambakiti tátiini o ambakiti nándiini?

  • ¿Nénaksï jarhuajpia sapiicha para familia sési irekani?

1. ¿Ambe jarhuataua familiechani paraksï úni sési irekani?

JEOBA uékasïndi eskaksï familiecha sési irekaaka. Jimbosï Bibliarhu, arhistakuajti ka eianguajti ambesï erokuarhijki mándani arhini imecheri. Engaksï újka ambe enga Biblia uandajka, sésiksï irekasïndi. Eska na uandapka tata Jesukristu: “Sánderuksï tsípisïndi imecha engaksï kurhandijka Diosïri uandakuani ka únksï eska na arhijka” (Lukasʌ 11:28).

2. ¿Ambechi jiókuarhia para juchari familia sési irekani?

2 Para juchari familia sési irekani, jatsiskachi para jiókuarhini eska Jeobasï kueraaka familiani. Jesusi mísmu uandasti eska Tata Diosï jindeska juchari “Táti” (Mateu 6:9). Jo ísïsti, juchari Táti auandarhu anapu kueraasti familiechani, jimbosï mítiti ambeksï uétarhinchasïni paraksï sési irekani. Jimajkani, ¿ambe uandasïni Biblia eska erokuarhisïnga Tata Diosï eskaksï uáka mándani familiarhu anapu?

TATA DIOSÏ UAASTI FAMILIECHANI

3. ¿Néna uandasïni Biblia eskaksï uénaska jarhani familiecha, ka nénachi mítiski eska i ambe ísïska?

3 Jeoba kueraauasti orheta kʼuiripuechani, engaksï Adani ka Eba arhinhaenga, ka tembuchataaspti. Sési jásï ma paraisurhu ireraaspti echerirhu, enga jardini de Edeni arhinhaenga, ka arhiaspti eskaksï kánguarhiapiringa uájpechani. Arhiaspti: “Kánguarhia je uájpechani ka uánikua úkuarhi je, uinira je echerini ka ánchita je” (Génesis 1:26-28; 2:18, 21-24). I ambe, no kuentusi máesti, ni uandantskua ma enga nema újtsïkuarhika. Tata Jesukristu xarhataspti eska ísïska eska Génesisiri libru na uandajka eska uénaska jarhani familiecha (Mateu 19:4, 5). Iásï uánikua problemechanchi jatsiaska, ka irekakua no ísïsti eska Tata Diosï na uékaenga uénakuarhu, peru útasïksï familiecha uáti sési irekani. Ju je exeni néna.

4. a) ¿Nénachi uá mándani, jarhuajpini para familia sési irekani? b) Paraksï familiecha sési irekani, ¿andisï jukaparhakue eskaksï jorhenguarhiaka na enga irekapka Jesusi?

4 Iáminduchi uáka jarhuajpini para juchari familia sési irekani. Peruchi jatsiska para Tata Diosïri ejempluni chúxapani ka xarhatani eskachi uékperasïnga (Efesu 5:1, 2). Peruchi no úsïnga exeni Tata Diosïni, jimajkani, ¿nénachi uá chúxapani imeri ejempluni? Ísïsti nochi exesïnga, peruchi uáka mítini néna jásïski, jimboka axaspka Echerirhu imeri orheta Uájpani (Juanu 1:14, 18). I Uájpa, tata Jesukristu, kánikua sési xarhataspti na enga jásïpka imeri Táti auandarhu anapu, jimbosï exeni ka kurhaani tata Jesukristuni, ísïspti eska Jeobani jingoni jarhani ka kurhaani (Juanu 14:9). Iáminduchi uáka jarhuajpeni para juchari familia sési irekani, engachi exeaka uékperakuani enga Jesusi xarhatapka ka engachi chúxapaska imeri ejempluni.

EJEMPLU MA PARA ACHATICHA

5, 6. a) Na enga Jesusi kaapka imeri jakajkutichani, ¿ambe ejemplu íntskuaski achatichani? b) ¿Ambe uétarhisïni úni para Tata Diosï puátspiantani pekaduechani?

5 Biblia arhisïndi eska achati jatsiska para ísï kámani témbani eska Jesusi na kaapka imeri jorhenguarhitichani. Exe je ambe enga juramujka Biblia: “Achaticha, uéa je chári uarhiitichani ístu eska Kristu na uéajka imeri jakajkutichani ka asta tsípikua íntspini imechani jimbo [...]. Ka ístu uétarhisïndi eskaksï achaticha uéauaka imecheri uarhiitichani eska imechajkumindu na uékakuarhijka. Ima enga uékajka imeri uarhiitini, jandiajkumindusï uékakuarhijti. Ka no nema jarhasti enga no exenchajka imeri mísmu kuerpuni, sino mejori sési tʼirerasïndi ka kuidarini ísï eska Kristu na újka imeri jakajkutichani jingoni” (Efesu 5:23, 25-29).

6 Uékperakua enga Jesusi xarhatakuapka imeri jakajkutichani, kʼéri ma ejempluesti para achaticha. Nájkirukaksï Jesusiri jorhenguarhiticha pekadoripka, Jesusi “uéaspti asta kʼamarhutani jamberi”, jimboka íntspiska imeri tsípikuani imechani jimbo (Juanu 13:1; 15:13). Jimbosï Biblia arhiajti achatichani “uéa je chári uarhiitichani, ka asï jáma je ísku jauenani ikiakuani” (Kolosasi 3:19). ¿Ambe jarhuataa achatini para ini ambe úni, ka sánderu jiáni enga imeri uarhiiti uáka ambe ma no sési eratsintaparini? Miántani eska imajtu no úsïnga iámindu ambe sési úni, ka eska jatsiska para ambe ma úni paraka Tata Diosï puákuntaaka. ¿Ambe uá? Jatsisti para orheta puákuantaani imechani engaksï no sési ambe úkujka, ka ístu témbani. Ka imeri témbajtu jatsisti para májkueni úni (arhinta je Mateu 6:12, 14, 15). Jimbosï uandanhajti eska ma temungurhiri enga sési irekajka, jindeska jimbokaksï tsimarani jorhenaska puátsperantani.

7. ¿Ambe exesïreni Jesusi, ka andisï i ambe ambakiti ejemplu máe para achaticha?

7 Achatichajtuksï jatsisti para exeni eska Jesusi méntkisï sési kaaspka imeri jorhenguarhitichani. Exesïrendi ambeksï úpirini úni ka ambe engaksï uétarhinchaenga. Ma jurhiatikua engaksï kuataratini japka, ima arhiaspti: “Ju je támu niárani jimanga no nema irekaka parakajtsï mintsikuarhiaka sáni” (Markusʌ 6:30-32). Ístu uarhiiti, uétarhinchasïndi eska májkueni sési kánhaaka. Biblia uandasïndi eska uarhiiti “no xáni uinhapitiska” —i ambe arhikuekasïndi eska uarhiiti iatsitakuarhu kángueska— ka juramukusïndi achatini eska jatsiska para ‘sési kámani’. ¿Andi? Jimboka achati ka uarhiiti, tsimaranksï májkueni intsïnhaati “Diosïri kóntperatani enga jindeka tsípikua” (1 Pedru 3:7). Achatichaksï jatsisti para miáni eska ambe enga újka eska Tata Diosï jukaparhaaka nemani, no jindeska jimboka nema tatakeuaka o nanakeni, sino imanisï jukaparharajti eskachi no méni jurajkuaka (Salmo 101:6).

8. a) ¿Andisïchi uandajki eska ima enga “uékajka imeri uarhiitini, jandiajkumindusï uékakuarhij[ka]”? b) ¿Ambe arhikuekasïni eska uámba ka témba “máechakua kuerpu[eska]”?

8 Biblia uandasïndi eska ima enga “uékajka imeri uarhiitini, jandiajkumindusï uékakuarhijti”. Ka i ambe ísïsti, jimboka ísï eska Jesusi na uandapka, “nóteruksï tsimani[s]tia sino solu máechakua” (Mateu 19:6). Ísï jimbo, temungurhirichaksï jatsisti para solu imeri témbani o uámbantku tsitini ka imantku jingoni uékani apondini (Proverbios 5:15-21; Ebreu 13:4). Ka paraka i ambe ísïuaka, mándanksï jatsisti para no imeri ambejku jimbo uandanhiani, sino ístu imani ambe jimbo enga máteru uétarhinchajka (1 Korintu 7:3-5). Biblia uandasïndi: “no nema jarhasti enga no exenchajka imeri misimu kuerpuni, sino mejori sési tʼirerasïndi ka kuidarini”. Ísï jimbo, achati jatsisti para uékani imeri témbani, ísï eska ima mísmu na uékakuarhijka ka jatsisti para miáni eska kuenta íntskuntaaka tata Jesukristuni jimboka ima juramukusïnga (Efesu 5:29; 1 Korintu 11:3).

9. ¿Ambe xarhataspi Jesusi enga ixú Filipusʌ 1:8 jimbo uandajka, ka andiksïsï achaticha jatsi para ini ambe xarhatani?

9 Apostuli Pablu uandasti “Jesukristueri uékperaku[eri]” (Filipusʌ 1:8). Tata Jesukristueri uékperakua, kánikua sési pʼikuastaasïrendi máteruechani. Uarhiiticha engaksï imeri jorhenguarhitipka, kánikuaksï sési pʼikuarherasïrendi na enga ima káuenga (Juanu 20:1, 11-13, 16). Májkueni, uarhiitichajtuksï uétarhinchasïndi eskaksï uámbecha uékperakua xarhatakuauaka ka eskaksï sési káuaka.

EJEMPLU MA PARA UARHIITICHA

10. ¿Ambe ejemplu íntskuasïni Jesusi uarhiitichani?

10 Ísï eska náki uéjki kúnguarhikuarhu ma, familiarhujtu jatsisti para nema orhejtsïkuni parakaksï uáka sési irekani. Jesusi jamberi jatsisti nemani enga juramukujka ka enga jatsika para kurhajchani. Biblia uandasïndi eska Tata “Diosï jindeska Kristueri juramuti”, ísï eska “achati, uarhiitiri” (1 Korintu 11:3). Tata Jesukristu méntkisï kurhajchasïndi Tata Diosïni, imeri juramutini. Ka ísïjtsïni íntskusïndi ambakiti ejemplu ma, jimbokachi iámindu jatsiska nemani engajtsïni juramuchijka ka engachi jatsika para kurhajchani.

11. ¿Na jásï jángua jatsiski para xarhatani uarhiiti imeri uámba jingoni, ka ambe úpirini úkuarhini enga ísï uáka?

11 Pekaduni jimbo, achatichajtuksï no iámindu ambe sési úsïndi, ka jimboksïsï mémindu no újti sésimindu orhejtsïkuni familiani. ¿Ambe uá uarhiiti enga i ambe úkuarhini jauaka? No jatsisti para no sési uandani uámberi ambe ka níjtu ima uékani juramukuni familiani. Jatsisti para miáni eska Tata Diosï kánikua jeiapanhintasïnga enga nema kaxumbitijka ka enga no sóntku újka ambe ma (1 Pedru 3:4). Enga i ambe xarhataaka, no úkua jukakuati kurhajchani uámbani, asta jiáni enga jauaka ambe ma, enga jimbo kánikua úkua jukakuaka kurhajchani. Ka ístu, Biblia uandasïndi: “Ka ístu uarhiiticha janhanharhiaueksï imeri achatichani” (Efesu 5:33). Peru, ¿ka enga achati no ísï exeaka tata Jesukristuni komueska imeri juramuti? Biblia arhiasïndi uarhiitichani: “Ka ístu uarhiiticha, janhanharhia je chári achatichani, paraka achaticha engaksï no jakajkujka Diosïri uandakuani, jakajkuakaksï chári sési jángua jimbo, nájkirukajtsï no ma ambe eianguauaka, jimbokaksï exeaka na engajtsï xáni sési jámajka janhanharhiaparini” (1 Pedru 3:1, 2).

12. ¿Andisï no no sésii eska uarhiiti iatsitakuarhu arhiaka uámbani ambesï eratsijki?

12 Ménisï jauati enga uarhiiti no jaiapanhintaaka ambe enga uámba eratsijka, nájkiruka uámba kristianueuaka o nómbe. Peru enga iatsitakuarhu arhiska uámbani ambe enga eratsijka, no xarhatakuni jauati eska no janhanharhisïnga. Úpirindi sési jarhani ambe enga uarhiiti eratsijka, ka enga uámba kasu úkuaka úpirindi sésiini para iámu familia. Biblia uandasïndi eska Sara, arhispka imeri achati Abraanini, ambe enga úpiringa úni para sési peentani uandanhiata ma engaksï jatsipka imeri kʼumanchikuarhu. Ka nájkiruka Abraani no tsitipka ambe enga Sara arhipka, Tata Diosï arhispti Abraanini: “Kurhajcha ambe engakini arhini jaka” (arhinta je Génesis 21:9-12). Peru enga achati uandaakia ambesï úkuarhia ka enga i ambe no uanajchakuaka ambe enga Tata Diosï uandajka, uarhiiti jiókuarhisïndi ka apoiarisïndi (Ukuecha 5:29; Efesu 5:24).

¿Andisï Sara jindee ambakiti ejemplu ma para uarhiiticha?

13. a) Titu 2:4, 5, ¿ambe pʼímarhiasïni uarhiitichani paraksï úni? b) ¿Ambe uandasïni Biblia jurajperakueri ka diborsiueri ambe?

13 Uarhiitiri ánchikuarhita kánikua jukaparhakuesti paraka imeri familia no ma ambe kueratanchaaka. Biblia arhiasïndi uarhiitichani eskaksï “uéauaka imeri achatichani ka ístu uájpembechani, ka paraksï sési eratsini ka pímbinhasïnksï ka sési únksï iámindu ambe imecheri kʼumanchikuarhu, ka ístu eskaksï ambakiaka, ka janhanharhianksï imecheri achatichani” (Titu 2:4, 5). Ima uarhiiti o nándi enga i ambe újka, úsïndi eska imeri familia kánikua uékaaka ka eska janhanharhiaka (arhinta je Proverbios 31:10, 28). Peru ma temungurhiri jimbo, tsimaranksï pekadoristi. Jimbosï ménisï jarhajti ambe ma, enga kʼéri ambejka ka engaksï jimbo niárajka jurajperani o diborsiarikuarhini. Tata Diosïri Karakata jiáratpesïndi eskaksï máru ambe jimbo jurajperaaka. Peru no nema jatsisti para fásilku exeni ini ambe, jimboka Biblia uandasïnga: “Eska uarhiiti no jarharintaaka imeri uámbani, [...] ka ístu achati asï chútantee imeri uarhiitini” (1 Korintu 7:10, 11). Jimboka Tata Diosïri Karakata jiájkantkusï jaiapanhintajti diborsiuni enga maisï, ima temungurhiriri, ísku jándikua ambe uáka (Mateu 19:9).

SÁNDERU KʼÉRI EJEMPLU PARA TÁTICHA

14. ¿Néna kaaspi Jesusi sapiichani, ka íksï ambe uétarhinchasïni táticheri?

14 Jesusi íntsaasti tátichani sánderu ambakiti ejemplu, para na engaksï jatsika para kaani uájpechani. Engaksï máru no jurajkuaenga eskaksï sapirhaticha andarherapiringa Jesusini, ima arhiaspti: “Jurajkua je sapirhatichani eskajtsïni juuaka andarhierani, ka asï jáma je no kastaani”. Biblia uandasïndi eska tátsekua Jesusi “kamanharhiasp[ka] sapirhatichani ka pʼájtsïkuaparini újchakuraaspti” (Markusʌ 10:13-16). Mítiparini eska Jesusi jarhasïrenga sapirhatichani jingoni, ¿nójtsï ísï exesïni eska chájtu jatsiska para májkueni úni chári sapiicha jingoni? Sapiichaksï uétarhinchasïndi eska cha kánikua tiempu úraaka para imecha jingoni jarhani ka no solu ma ratuchanku. Kánikua jukaparhakuesti eskajtsï jirinhaaka tiempu, parajtsï jorhendaani, jimboka Jeoba ísï juramukuasïnga tátichani (arhinta je Deuteronomio 6:4-9).

15. ¿Nénaksï uá táticha kuájchakuani uájpechani?

15 Parhakpinirhuchi ma irekaxaka enga méntku úndajka sánderu no ambakinhani. Ísï jimboksïsï sapiicha uétarhinchajti eskaksï táticha kuájchakuauaka imecha jingoni engaksï uékaaka no sési ambe úkuani, engaksï uékaaka ísku ambe úkuani. Jesusi kuájchakuaspti imeri jorhenguarhitichani, imechani enga uékperakua jingoni arhiauenga “juchiti uátsïcha”. Engaksï nípka jupikani Jesusini, sánisï ante de uándikunksï, jirinhakuntaspti nénaksï úpirini imecha sïpakuarhini (Juanu 13:33; 18:7-9). Engajtsï cha kájka sapiichani, jingontku ja je imani ambe jingoni enga Noambakiti uékaaka úrani para no sési úkuani. Ka ístu, arhia je andiksïsï jatsi para jingontku jámani (1 Pedru 5:8). * No méni xáni uétarhixapti, kuájchakuani sapiichani paraksï no ma ambe úminhani, paraksï no jarharini Tata Diosïni, ka paraksï no jorhendanhani no sési járhati úkuecha.

¿Ambeksï uá jorhenguarhini táticha exeparini na enga Jesusi kaapka sapiichani?

16. ¿Ambeksï uá jorhenguarhini táticha exeparini ambe enga Jesusi uénga engaksï imeri chúxapaticha no méntkisï sési uénga ambe ma?

16 Ima chúrikua ante de Jesusini uarhini, imeri jorhenguarhitichaksï arhirperaxapti, jimbokaksï uékasïrenga mítini né sánderu kʼéri ambespi. Jesusi no ikiaspti imecha jingoni, sánderu sési, uékperakua jingoni jurhimberantaaspti, uandakua jimbo ka ejemplu jingoni (Lukasʌ 22:24-27; Juanu 13:3-8). Engajtsï kánguarhiajka uájpechani, ¿nénajtsï uá májkueni úni eska Jesusi engajtsï jurhimberantauaka? Ísïsti, imaksï uétarhinchasïndi eskajtsï jurhimberantauaka ka ménisï eskajtsï ataauaka, peru i ambe jatsisti para xántkueni “eska xáni uétarhiaka,” no méni kánikua ikiaparini. Ante de cha uandani, méntkisï eratsinta je, parakaksï chári uandakuecha no méni ísï pʼikuastauaka enajkijtsï “espada ma jingoni chʼurhurini” jaki (Jeremías 30:11; Proverbios 12:18). Engajtsï jurhimberantaaka, o ménisï atani, ísï ú je i ambe paraka chári sapi kurhanguaka eska i ambe sésiska para ima (Efesu 6:4; Ebreu 12:9-11).

MA EJEMPLU PARA SAPIICHA

17. ¿Andisï Jesusi ambakiti ejemplu máe para sapiicha?

17 ¿Uáksï sapiicha jorhenguarhini ambe ma Jesusiri? Jo, uánikua ambe. Jesusi xarhatasti ejempluni jingoni, eskaksï sapiicha jatsiska para kurhajchaani tátembechani. Uandasti: “Ambe engarini Diosï Taati jorhendaka, ini ambesïni uandajka. [...], jimbokani ji siemprini imani ambesïni újka enga ima jeiapanhintajka” (Juanu 8:28, 29). Ísï eska Jesusi na kurhajchaka méntkisï imeri Táti auandarhu anapuni, sapiichajtuksï jatsisti para méntkisï ísï úni. Jimboka ísï juramukuasïnga Biblia (arhinta je Efesu 6:1-3). Nájkiruka Jesusi, Tata Diosïri uájpepka, ima méntkisï kurhajchasti Mariani ka Joseni, nájkirukaksï i kʼuiripuechajkuepka. Seguruchi jarhaska eska i ambe kánikua marhuaspka, paraka iámu Jesusiri familia sési irekapiringa (Lukasʌ 2:4, 5, 51, 52).

18. Uanda je andisï Jesusi méntkisï kurhajchapi imeri Táti auandarhu anapuni ka néchanksï sési pʼikuastaasïni sapiicha engaksï kurhajchaajka tátembechani.

18 ¿Nénaksï uá sapiicha sánderu sési chúxapani Jesusiri ejempluni ka ísïksï úni sési pʼikuastaani tátembechani? Ma ambe engaksï uáka úni, jindesti kurhajchaani. Nájkiruka méni úkua jukakuauaka, Tata Diosï i ambesï uékajti eskaksï uáka (Proverbios 1:8; 6:20). Jesusi méntkisï kurhajchasti imeri Táti auandarhu anapuni, jiáni jamberi enga sánderu úkua jukakupka. Enga niárapkia jurhiatikua para úni ambe ma enga Tata Diosï kurhakupka, ka enga kánikua úkua jukapka, Jesusi i ambe arhispti: “Késtatachirini ini itsïmakuani”. Kurhakuxapti eska jiáratapiringa para no úni imani ambe enga kurhakupka. Peru útasï ísï, úspti ambe enga Tata Diosï uékenga, jimboka exesïrenga eska imeri Táti mítispka ambe sánderu sésispi (Lukasʌ 22:42). Sapiicha engaksï jorhenguarhijka kurhandini, sésiksï pʼikuastaasïndi tátembechani ka ístu Jeobani, enga jindeka imecheri Táti auandarhu anapu (Proverbios 23:22-25). *

¿Ambeksï eratsintaa tumbicha engaksï tsʼéjkukua ma jatsiaka?

19. a) ¿Néna tsʼéjkuasïni Noambakiti tumbiichani? b) ¿Náksï pʼikuarherasïni táticha enga uájpa ma no sési ambe niátajka?

19 Noambakiti tsʼéjkuspti Jesusini, ka seguruchi jauaka eska ístu májkueni uáka tumbicha jingoni, parakaksï no sési jásï ambe uáka (Mateu 4:1-10). Engaksïni chíti kompanieruecha méntku mámaru arhini jarhajka, Noambakiti úpirindi úrani ini ambe, jimboka ima mítiska eska úkua jukaska ini ambe tekaantani. Ísï jimbo, kánikua jukaparhakuesti eskaksï tumbicha no kúnguarhiaka imechani jingoni engaksï uáka tsïjpaani (1 Korintu 15:33). Dina, Jakobueri uájpa kúnguarhispti imechani jingoni engaksï no marhuakuenga Jeobani, ka i ambe uánikua uandanhiatechani juaaspti (Génesis 34:1, 2). Uátsï ka tumbi, ¿eratsintaskiria na enga xáni no sési pʼikuarherajka familia, enga nema, ma repentku ísku jándikua ambe újka? (Proverbios 17:21, 25.)

AMBE JARHUATAA FAMILIANI SÉSI IREKANI

20. Para familia ma sési irekani, ¿ambeksï jatsiski para úni mándani?

20 Engaksï jarhajka problemecha familiarhu, sánderu fásilisïndi sési peentani engaksï újka ambe enga Biblia uandajka. Ka eskachi na exekia, úni ambe enga Biblia uandajka, jarhuajpesïndi paraksï familiecha sési irekani. Ísï jimbo, achaticha, uékaa je chári uarhiitichani ka ísï kaa je eska Jesusi na kaapka imeri jakajkutichani. Uarhiiticha, janhanharhi je chári achaticheri juramukuani, ka chúxapa je ambakiti ejemplu uarhiitiri enga Proverbios 31:10-31 jimbo jaka. Táticha, jorhendaa je chári sapiichani (Proverbios 22:6). Achaticha, ‘sési juramu je kʼumanchikuarhu’ (1 Timoteo 3:4, 5; 5:8). Ka cha sapiicha, kurhajchaa je chári tátichani (Kolosasi 3:20). Familia ma jimbochi iámindu pekadoriska; ka nochi úsïnga iámindu ambe sési úni. Ísï jimbo, ju je kaxumbitiini ka ju je méntkisï arhiani máteruechani eskajtsïni puáchentaaka.

21. ¿Ambe ambakiti ambechi erokuarhixaki, ka nénachi uá iásï sési irekani juchari familia jingoni?

21 Bibliarhu, uánikua ambakiti ambe jatasti enga uáka jarhuataani familiechani. Ka ístujtsïni aiangusïndi jimbanhi parhakpiniri ka ima Paraisueri enga jauaka ixú echerirhu, jima engaksï kánikua tsípikua jingoni irekaaka Jeobaeri marhuatspiricha (Jaŋaskuecha [Apocalipsis] 21:3, 4). ¡Ambakiti ambeesti engachi erokuarhini jaka! Peru ístu iásï, uákachi sési irekani familia jingoni, engachi úska ambe engajtsïni Tata Diosï arhistachijka imeri Karakatarhu, Biblia.

^ párr. 15 Kapitulu 32 jimbo, ini librueri Aprendamos del Gran Maestro, engaksï Jeobaeri testiguecha úka, uandasïndi ambejtsï uá úni para kuájchakuani sapiichani.

^ párr. 18 Sapi uáti no kurhajchani tátembechani jiáni engaksï kurhakuaka ambe enga Tata Diosï no jeiapanhintajka (Ukuecha 5:29).