Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 23

“Kurhaa je, jurajkuksïni aianguni ambemindusï úkuarhi”

“Kurhaa je, jurajkuksïni aianguni ambemindusï úkuarhi”

Pablu kuájpispti jurhimbikuani kʼuiripuechani japarini ka Kʼérati Juesiichani japarini

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 21:18–23:10

1, 2. ¿Andisï Pablu nípi Jerusaléni, ka ambe úkuarhinchapirini jima?

 PABLU ménderu Jerusalénisï jámaxati, jimeesïsï enga uánikua kʼuiripu jámajka. Ióniistia engaksï judiuecha Jerusaléni nirajka paraksï kómarhini Tata Diosï Jeobani. Uánikua jima anapuechaksï sési pʼikuarherasïndi míteparini eska Jerusaléni no náki uéjki ireta máeska. Ka apostoli Pablu exesïndi eskaksï útasï uánikua Jerusaléni anapu kristianuecha imani ambe úxaka enga Moisésiiri Lei uandajka ka nóksï chúngumani jarhani Tata Diosï Jeobaeri kúnguarhikuani. Ísï jimbo jiáni enga Pablu Éfesu japka, eratsespti eska nipiringa Jerusaléni para sentabu pákuani erachiichani, joperu ístu para jarhuataani kurhanguni eska Tata Diosï Jeoba nóteru uékasïreengia eskaksï Moisésiiri Leini chúngumapiringa (Úku. 19:21). Ka nájkiruka ima mítepka eska no sési nitamakuarhipiringa, uandasptia eska ísï úpiringa.

2 ¿Ambe úkuarhinchaa Pablu Jerusaléni? Exeauati máru erachiichani engaksï jakajkukia imani chkuanderakuechani enga Pablueri ambe uandanhani jaka. Ka ístu jatsiati para orhepani uérakuani imeechani engaksï Jesúsini ikiakujka. Iichaksï chkuanderakua ambe uandaaka Pablueri, no sésiksï kámaati ka asta jamberiksï uékaati uándikuni. Joperu iámindu i ambe enga nitamakuarhiaka, jarhuataati Pabluni para úni kuájpini ambe enga jakajkujka. Ambe enga uaaka Pablu para orhepani uérakuni ini ambe, xarhataati eska kaxumbitiiska, eska balori jukaska ka eska mintsikasïnga Tata Diosïni. Imeeri ejemplujtsïni uaati uánikua ambe jorhendani.

“Ueenasptiksï kʼéri ambe arhini Tata Diosïni” (Úku. 21:18-20a)

3-5. a) ¿Pablu neecha jingoni tánguarhintaspi Jerusaléni, ka ambeeriksï uandontskuarhespi? b) ¿Ambechi uaa jorhenguarhini enga Pablu tánguarhintapka Jerusaléni anapu orhejtsïkutiicha jingoni?

3 Engaksï na niárapkia Jerusaléni, ísï pauandikua Pablu ka imeeri kompanieruechaksï kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiicha jingoni niraspti. Bibliarhu no uandasïndi eskaksï jima jarhaspka apostoliicha engaksï tsípiti pakarani japka, jamberiksï máteru naniisï nípti marhuani. Joperu né enga kʼóru útasï jima japka, jindeespti Santiagu, Jesúsiiri ermanu jémba (Gal. 2:9). Jamberi inde ka apostoli Pablu orhejtsïkupti tánguarhikuani jima engaksï “iámindu orhejtsïkutiicha” japka (Úku. 21:18).

4 Tátsekua enga Pablu na uandajpaapkia orhejtsïkutiichani “ueenaspti aianguani ambe enga xáni úpka Tata Diosï imani kʼuiripuechani jimbo engaksï no judiuepka enga ima ísï jámapka aianhpini” (Úku. 21:19). ¡Kánikuaksï sési pʼikuarherapti! ¿A no eskachi juchajtu kánikua sési pʼikuarherasïnga engachi mítejka eskaksï máteru paisiicha jimbo kʼuiripuecha seguiriixaka kurhaani jurhimbikuani? (Prov. 25:25).

5 Imani tánguarhikua jimbo, jamberi Pablu aianguapti eskaksï Europa anapu kúnguarhikuecha sentabu axakuaspka paraksï jarhuataani. Orhejtsïkutiichaksï jamberi kánikua sési pʼikuarherapti míteni eskaksï xáni iauani anapu erachiicha kánikua xénchaasïreenga. Engaksï na kurhaapkia ini ambe “ueenasptiksï kʼéri ambe arhini Tata Diosïni” (Úku. 21:20a). Iásïjtu májkueni úkuarhisïndi, uánikua erachiicha engaksï no sési nitamakuarhijka desastre naturali ambe jimbo ka pʼamenchakua ambe jimbo, kánikuaksï sési pʼikuarherasïndi engachi jarhuataajka ka uinhaperaantani.

Útasïksï uánikua jarhaspti engaksï tsitienga eska ísï úkuarhipiringa eska Lei na uandeenga (Úkuecha 21:20b, 21)

6. ¿Ambeksï arhispi Pabluni?

6 Tátsekua, orhejtsïkutiichaksï arhispti Pabluni eskaksï Judea anapu erachiicha uandanhiaxapka imani ambe jimbo enga ima jorhentpini japka: “Erachi, míteskari eskaksï ixú uánikua judiuecha jarhaska engaksï jakajkukia ka iáminduechaksï tsitisïndi eska iámindu ambe ísï úkuarhiaka eska Lei na uandajka. Joperu imeechaksïnha kurhajchpesti eskarinha tʼu jorhendaaxaka iámindu imani judiuechani engaksï no Israeli anapuechani jingoni irekani jaka, eskaksï nóteru jatsiskia para úni ambe enga Moisésiiri Lei uandajka, jimbokarinha arhiaxaka eskaksï nóteru jatsiskia para sirkunsidariuani uájpeechani ka níjtuteruksï ísï únia eskaksï na pʼindeka iónisï” (Úku. 21:20b, 21, nota). a

7, 8. a) ¿Ambeksï seguiriixapi eratseni uánikua Judea anapu kristianuecha? b) ¿Andichisï uandajki eskaksï i erachiicha no apostata úkuarhispka nomasi jimbokaksï no úxapka sési kurhanguni ambe ma?

7 Jukari 20 uéxurhini nitamasptia enga Moisésiiri Lei nóteru marhuauengia, jiájkani, ¿andiksïsï xáni uánikua kristianuecha uékeeni útasï Moisésiiri Lei seguiriini? (Kol. 2:14). Uéxurhini 49 jimbo, apostoliicha ka orhejtsïkutiicha engaksï Jerusaléni japka axakuasptiksï karakata ma kúnguarhikuechani enga uandeenga eskaksï no judiuecha no jatsispka para sirkunsidarikuarhini ka nijtu úni ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga (Úku. 15:23-29). Ka jimboka indeni karakatarhu no uandasïreenga ambeksï úpirini erachiicha engaksï judiuepka, uánikua judiuechaksï seguiriixapti eratseni eskaksï útasï jatsispka para kurhajchani Moisésiiri Leini.

8 ¿Íksï erachiicha apostata úkuarhispi nomasi jimbokaksï no úxapka sési kurhanguni ambe ma? Nómbe, jimbokaksï no méni niáraspka kómarhiani diosï úkateechani oksï uékani imani pʼindekuechani uaani engaksï no jurhimbitiika. Ima Leini enga xáni ambakiti ambeepka para imeecha, Tata Diosï Jeoba mismu íntsaaspti. Ísï jimbo, no no sési jarhaspti nijtu demoniuecheriipi. Joperu iásï, kristianuechaksï jimbanhi pakatperakua ma jatsisptia, jimbosï ióntki anapu Lei enga jimbo Tata Diosï pakatperakua ma úpka israeliteechani jingoni, nóteru marhuauendia. Ka Tata Diosï Jeoba nóteru erokuarhisïreendia eskaksï kristianuecha úpiringa ambe enga Lei uandeenga paraksï úni kómarhini. Joperu inde kristianuechaksï seguirixapti úni ambe enga Lei uandeenga jimbokaksï no sési kurhanguxapka jimbanhi pakatperakuani ka nóksï xáni mintsikaxapti kristianuecheeri kúnguarhikuani. Ísï jimbo, jatsisptiksï para sési eratsentani ka pʼindeni imani ambe úni enga Tata Diosï Jeoba xáni mójtakuni japka (Jer. 31:31-34; Luk. 22:20). b

‘Méntku no ma ambe ísïisti ambe engaksï uandani jaka chiiti ambe’ (Úkuecha 21:22-26)

9. ¿Ambe jorhentpisïreeni Pablu Moisésiiri Leiiri ambe?

9 ¿Ambe xáni uandanhaxapi Pablueri ambe? Kʼuiripuechaksï uandaxapti eska Pablu jorhendaaxapka judiuechani eskaksï no jatsipka para sirkunsidariuani uájpeechani nijtu ísï úni eskaksï na pʼindepkia iónisï. ¿Ísïispi? Ju je miáni eska Pablu erakunhaspka para no judiuechani nirani aianguani ambakiti aianhperakuani, jimbosï jorhendauendi eskaksï no jatsispka para úni ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga. Ístu uandaspti eska no sési japiringa eskaksï afuersa úraapiringa ambe enga Lei uandeenga ka sirkunsidariuani uájpeechani (Gal. 5:1-7). Joperu ístu ju je miáni eska aianguasïreenga judiuechani imani ireteecha jimbo enga nireenga. Ísï jimbo, aianguauendi ini judiuechani eska Jesúsiiri uarhikuani jimbo nóteru marhuasïreengia Lei, ka eskaksï iásï jatsispkia para mintsikani Tata Diosïni para ima úni ísï exeani komueska kʼuiripuecha engaksï sési jámajka ka nóteru Leini jimboia (Rom. 2:28, 29; 3:21-26).

10. ¿Néna exesïreeni Pablu Leiiri ambe ka sirkunsisioniiri ambe?

10 Joperu Pablu kurhangukuasïreendi imani judiuechani engaksï útasï uékeenga uaani máru pʼindekuechani, pori ejemplu, engaksï uékeenga mintsikuarhini sábadu jurhiatikua jimbo o engaksï no uékeenga arhani máru ambe (Rom. 14:1-6). Nájkiruka arhipka Timoteuni eska sirkunsidarikuarhipiringa parakaksï judiuecha no no sési exepiringa jimboka iiri taati jémba grieguespka, no nemani arhispti ambesï meru jatsipi para úni (Úku. 16:3). Jandiajkuksïsï jatsipti para exeni sini sirkunsidarikuarhini o nómbe. Arhiaspti Galasia anapuechani: “Méntku no marhuasïndi eska pasïri pʼikujtsïkukuaka tsʼiuerakuani nijtu no pʼikujtsïkukuni. Ambe enga kʼóru uétarhijka jindeesti mintsikani, ka enga nema mintsikajka, xarhatasïndi eska xénchpesïnga” (Gal. 5:6). Joperu ambe enga kʼóru no sési japka, jindeespti sirkunsidarikuarhini nomasi para meru ísï úni eska Lei na uandeenga o arhiani máteruechani eskaksï meru ísï úpiringa para Tata Diosï Jeoba jaiapanheantani. ¿Andi? Jimbokaksï ísï xarhatani jarhasïreenga eskaksï no mintsikasïreenga.

11. ¿Ambeksï arhispi orhejtsïkutiicha Pabluni ka ambe no úpirini ima? (Ístu exe je notani).

11 Nájkiruka chkuanderakua ambeepka ambe enga uandanhani japka Pablueri ambe, ima erachiicha engaksï judiuepka nóteruksï jánhaskasïreendi ambe jakajkuni. Ísï jimbo, orhejtsïkutiichaksï arini ambe arhispti Pabluni: “Ixúksï jarhasti tʼámu achamasïicha engaksï aiakuka ambe ma Tata Diosïni. Ísï jimbo, paa ka indeechani jingoni pímbinhaxenta ka tʼu maiampikua iámu ambe paraksï ima úni kuinakuarhini. Ísïksï iáminduecha míteati eska méntku no ma ambe ísïiska ambe engaksï uandani jaka chiiti ambe, jimbokari tʼu sési jámaxaka ka ísïri úxaka eska Lei na uandajka” (Úku. 21:23, 24). c

12. ¿Néna xarhataspi Pablu eska uékasïreenga kurhajchaani Jerusaléni anapu orhejtsïkutiichani?

12 Pablu úpirindi uandani eska problema no jindeespka ambe enga uandanhani japka imeeri ambe, sino eskaksï judiuecha afuersa uékasïreenga úni ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga. Joperu ima uékaspti úni ambe engaksï orhejtsïkutiicha arhipka jimboka no imani ambesï úpiringa enga Tata Diosï no jaiapanhentajka. Jimboka sánititu antesi karaspka: “Imeechani jingoni engaksï újka ambe enga lei arhijka, jíjtuni ísï jámaska enajkini újki ambe enga lei arhijka no na mintsitarhu niárakuani imeechani engaksï újka ambe enga lei arhijka nájkirukani ji no újka ambe enga lei arhijka” (1 Kor. 9:20). Pablu ísï úspti eskaksï Jerusaléni anapu orhejtsïkutiicha na arhipka, ka enga ísï úpka, ísï jámaspti enajki úni japi “ambe enga lei arhijka”. Jiájkani, apostoli Pablu ambakiti ejemplujtsïni ma íntskusti parakachi juchajtu kurhajchauaka orhejtsïkutiichani ka no inchandimeni paraka ambe ma ísï úkuarhiaka eskachi jucha na eratsejka (Ebr. 13:17).   

Ísï eska Pablu, juchajtuchi no afuersa uékasïnga eska ísï úkuarhiaka ambe ma eskachi jucha na eratsejka jiáni enga no ma Biblieri karakata uanajchakuranhani jauaka.

“¡Ásteru jurajkia para útasï jámani jarhani!” (Úkuecha 21:27–22:30)

13. a) ¿Andiksïsï máru judiuecha ueenapi no sési jámani templurhu? b) ¿Néna úspi tsípiti pakarani Pablu?

13 Nóteru ióni kuerataxaptia paraksï i achamasïicha kumpliriini ambe engaksï aiakupka Tata Diosïni, ka apostoli Pablu templurhu niraspti, joperu no káni sési nikuspti. Máru judiuecha engaksï Asia anapuepka nirasptiksï templurhu jima enga Pablu japka, ueenasptiksï uandani eska Pablu templurhu incharaaspka máru kʼuiripuechani engaksï no judiuepka, uánikua kʼuiripuechanksï tánaaspti ka ueenasptiksï atani. Enga no kuájpepiringa Roma anapu sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheeri, uándikupirindiksï Pabluni. Ini ambe jimbo enga úkuarhini japka, i sondadu juramuspti eskaksï ónhapiringa Pabluni, ka jiáni uératini tʼámu uéxurhini nitamapirindi paraka Pablu jurajkunhapiringa. Joperuksï útasï úpirindi uándikuni. Enga i sondadu kurhamarhiapka judiuechani andiksïsï atani japi, imeechaksï ueenaspti uinhachani ka uandani eska Pablu no sési ambe úspka. Ka sondadu no ma ambe kurhangukuasïreendi jimbokaksï mámaru ambe uandaxapka. Ka xánksï no sési jámaxapti enga jamberi i sondadu arhiapka máru sondaduechani eskaksï petantapiringa kamanharhitini. Engaksï na inchani jámeengia jima engaksï sondaduecha jarheenga, apostoli Pablu kurhakuspti sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheerini eska íntskupiringa ‘sésikua para arhiani ambe ma iretarhu anapuechani’ (Úku. 21:39). Ka ima jurajkuspti, ísï jimbo, Pablu ueenaspti no sáni chéparini kuájpini ambe enga jakajkuenga.

14, 15. a) ¿Ambe arhiaspi Pablu judiuechani? b) ¿Ambe úspi sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheeri para míteni andiksïsï xáni ikiani japi judiuecha?

14 Pablu ini ambe arhiaspti: “Kurhaa je, jurajkuksïni aianguni ambemindusï úkuarhi” (Úku. 22:1). Engaksï kurhachakupka Pabluni ebreu jimbo uandani, pínaskuksï pakaraspti. Aianguaspti andisï kristianu úkuarhipi. Jirinhakuntaspti néna aianguani iatsitakuarhu parakaksï judiuecha úpiringa exeni eska ísïispka. Pori ejemplu, arhiaspti eska Gamalieli arhistakuspka ka eska ióntki no sési kaasïreenga Jesúsiiri chúxapatiichani, ka jamberiksï máru engaksï jima japka mítepti ini ambe. Ístu arhiaspti eska jiáni enga Damasku nirani japka, Kristu enga tsíntapkia, jánhastaspka ka eska uandajpaspka. Ístu arhiaspti eskaksï imeeri kompanieru jémbeecha tʼíntskua ma exespka ka eskaksï kurhaaspka eska nema uandaxapka, joperu eskaksï no ma ambe kurhanguspka (exe je nota para sánderu ambe jorhenguarhini para Úkuecha 9:7 ka 22:9 Biblia de estudio jimbo). Indeni jánhaskakua jimbo, ima nóteru úsptia exeni, jimboksïsï jupijtatini pápti Damasku. Ananíasi milagru ma úspti jima paraka ima éskantapiringa, ka judiuechaksï sési mítespti Ananíasini.

15 Ka seguiriispti aianguani eska enga na kʼuanhatsentapkia Jerusaléni, Jesúsi templurhu xarhakuspka. Enga ísï arhiapka, ima judiuecha engaksï kurhajchani japka kánikuaksï ikiaspti ka uinhachasptiksï: “¡Mátirku uándiku ini achamasïni! ¡Ásteru jurajkia para útasï jámani jarhani!” (Úku. 22:22). Paraksï no uándikuni, sánderu kʼéri orhejtsïkuti jima incharaspti Pabluni engaksï sondaduecha jarhajka, ima uékasïreendi míteni andiksïsï xáni ikiakueni, jimbosï juramupti eskaksï kʼuikirhepiringa paraksï uandarani. Joperu ante deksï ueenani atani, Pablu arhiaspti eska jimboka Roma anapuespka, úpiringa kuájpikuarhini leiichani jimbo. Iásïjtu Tata Diosï Jeobaeri marhuariichachi leiichani úraasïnga parachi kuájpini ambe engachi jakajkujka (exea je rekuadruechani “ Lei ka Roma anapueni” ka “ Ejempluecha engaksï xarhatajka na engachi andakia juramutiichani japarini”). Enga sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheeri mítepka eska Pablu Roma anapuespka, kurhanguspti eska jatsispka para máteru ambe úni para uandarani. Jimbosï pauandikua tánaantapti Kʼérati Juesiichani ka indeechani japarini páspti Pabluni.

“Ji fariseueska” (Úkuecha 23:1-10)

16, 17. a) Uandanta je ambe úkuarhispi jiáni enga Pablu uandontskuarhekuapka Kʼérati Juesiichani. b) ¿Néna xarhataspi Pablu eska kaxumbitiispka nájkirukaksï atapka?

16 Pablu ísï ueenasïndi kuájpekuarhini Kʼérati Juesiichani japarini: “Erachiicha, ji sési mítetixaka eskani iásï jamberi no ma ambe no sési úxaka ka eskani sési jámaxaka Tata Diosïni japarini” (Úku. 23:1). Joperu no úspti sánderu ambe uandani, jimboka enga “sánderu kʼéri saserdoti Ananíasi kurhaapka ini ambe, arhiaspti imeechani engaksï Pablueri máekandu japka eskaksï jimintku pasarhimukupiringa ma” (Úku. 23:2). Xáni engaksï no sési kámapka Pabluni. Eratsespti eska Pablu chkuanderaxapka ka jini no jamberi kurhajchani jarhani. Jimbosï Pablu jimintku mókukupti: “Tʼu ísku apari, tʼunginisï ataati Tata Diosï. Tʼuri jimini uaxakatixaka parareni jusgarini ísï eska na uandajka Lei, jiájkani ¿andiresï uanda eskajtsïni ataaka ka jini Lei uandani eska no sési jarhaska ísï úni?” (Úku. 23:3).

17 Máru engaksï jima japka, kánikuaksï ikiaspti, joperu no jimbokaksï ataspka apostoli Pabluni, sino jimbokaksï exespka na enga uandapka Pablu, jimboksïsï arhipti: “¿Andiresï xáni no sési arhini jaki Tata Diosïiri sánderu kʼéri saserdotini?”. Joperu Pablu xarhatakuaspti eska ima kaxumbitiispka ka eska respetarisïreenga Leini, jimbosï arhiapti: “Erachiicha, ji no mítespka eska inde jindeeska sánderu kʼéri saserdoti. Jimboka karakata jarhaska: ‘Asï jáma no sési arhiani chiiti iretarhu anapu orhejtsïkutiichani’” (Úku. 23:4, 5; Éx. 22:28). d Tátsekua Pablu máteru ambe uandaspti para jánhastaani. Ima mítespti eskaksï máru Kʼérati Juesiicha fariseuespka ka máru saduseuecha, ísï jimbosï arhiapti: “Erachiicha, ji fariseueska, fariseuecheeri uájpeeska. Iásï jusgarinhaxaka jimbokani jakajkusïnga eskaksï uarhiriicha tsíntaaka” (Úku. 23:6).

Ísï eska Pablu, juchajtuchi exesïnga ambe ka ambechi sáno májkueni jakajkusïni eska máteru relijionirhu anapuecha.

18. ¿Andisï Pablu uandapi eska fariseuespka, ka nénachi uaa juchajtu májkueni úni eska ima jiáni engachi aianhpini jámaaka?

18 ¿Andisï Pablu uandapi eska fariseuespka? Jimboka ima ‘fariseuecheeri uájpeespka’, imeeri taati jémbeechaksï ini grupu jimbo jámasïreendi, ka jimboksïsï uánikuecha úpirindi uandani eska ima fariseuespka. e Ístu uandaspti eska jakajkusïreenga tsíntskuani nájkirukaksï fariseuecha méntku máteru ambe eratseenga indeeri ambe, fariseuechaksï jakajkusïreendi eska enga nema uarhienga imeeri alma tsípiti pakarasïreenga. Uandasïreendiksï eska enga ambakiti kʼuiripu ma uarhienga, imeeri alma úpiringa ménderu máteru kuerpurhu irekani. Joperu Pablu imani ambe jakajkusïreendi ísï eska Jesúsi na jorhentpipka tsíntskueri ambe (Juanu 5:25-29). Pablu sáno májkueni eratsesïreendi eskaksï fariseuecha, jimboka ístu uandasïreenga eska nema úpiringa tsíntani. Joperuksï ménderu saduseuecha méntku no sáni jakajkusïreendi tsíntskueri ambe. ¿Ka juchachi néna uaa májkueni úni eska Pablu jiáni engachi aianhpini jámaaka? Engachi katolikuecha ka protestantiicha jingoni uandontskuarheni jauaka, uaakachi arhiani eskachi juchajtu jakajkusïnga Tata Diosïni, ka nájkirukaksï imeecha trinidadini jakajkujka juchachi imani Tata Diosïni jakajkusïnga enga Biblia uandajka, ísï jimbo, jucha ka imeechaksï jakajkusïnga eska jarhaska Tata Diosï.

19. ¿Andiksïsï últimu xáni no sési arhirperapi Kʼérati Juesiicha?

19 Ambe enga Pablu uandapka úspti eskaksï juesiicha táchanisï eratsepiringia. Biblia uandasïndi: “Iáminduechaksï ueenaspti mámaru ambe uinhachani. Jimajkani jauarasptiksï máru karariicha engaksï fariseuechani jingoni jámeenga ka ueenasptiksï no sési uinhachani. Uandasïreendiksï: ‘Jucha no ma ambe exekuntaxaka ini achamasïni. ¿Ka enga espiritu ma uandajpakia o ánjeli ma?’” (Úku. 23:9). Saduseuechaksï no jakajkusïreendi eskaksï jarhaspka ánjeliicha, ka engaksï kurhaapka eska ánjeli ma úpiringa Pablu jingoni uandontskuarheni, i ambe kánikua ikiataaspti (exe je rekuadruni “ Saduseuecha ka fariseuecha”). Kʼuiripu ménderu ueenaspti kánikua no sési jámani, ísï jimbo, sánderu kʼéri orhejtsïkuti sondaduecheeri ménderu kuájpintaspti apostoli Pabluni (Úku. 23:10). Joperu Pablu útasï úpirindi no sési úkuarhinchani. ¿Néna nikupirini? Ju je exeni máteru kapitulurhu.

a Jimbokaksï uánikua judiuecha kristianu úkuarhispkia, uánikua kúnguarhikuechaksï jarhasptia ka jamberiksï jatsiendi para erachiicheeri kʼumanchikuecharhu tánguarhini.

b Máru uéxurhini tátsekua, Pablu karakuaspti imeechani engaksï ebreu uandeenga ka jimini xarhataspti na enga jimbanhi pakatperakua sánderu ambakiti ambeepka eska ióntki anapu enga nóteru marhuauengia. Ambe enga karapka, marhuaspti tsimani ambe jimbo: jarhuataaspti kristianu judiuechani paraksï úni sési mókukuantani imeechani engaksï útasï kurhajchani japka Lei, ka ístu jarhuataaspti ini erachiichani paraksï sánderu mintsikani Tata Diosïni ka nóteruksï únia ambe enga Lei uandeenga (Ebr. 8:7-13).

c Máruksï uandasïndi eskaksï i achamasïicha aiakuspka Tata Diosïni paraksï nasareueni (Núm. 6:1-21). Inde aiatsperakua jiáni únhasïreendi enga útasï Moisésiiri Lei marhuani japka, joperu iásï nóteru ísïisptia. Jamberi Pablu no no sési exepti eskaksï ima achamasïicha ísï úpiringa eskaksï na aiakupkia Tata Diosï Jeobani, jimbosï jamberi maiampikuapti ka pámbetaani templurhu. Joperuchi no káni sési míteska na jásï aiantsperakuaksïsï úpi. Joperu engaksï inde achamasïicha aiakupiringa Tata Diosï Jeobani paraksï kéjtsïtani animalini ma paraksï puáminhantaani imeecheri pekaduechani ísï eskaksï na ueenga nasareuecha, Pablu no apoiariuapirindi indeni ambe jingoni. Tata Jesukristueri uarhikua jimbo, inde kéjtsïtakuechaksï nóteru marhuasïreendia. Nájkirukachi no iámindu ambe míteka ambe enga xáni úpka apostoli Pablu, uaakachi seguru jarhani eska méntku no úpiringa imani ambe enga no sési pʼikuastapiringa imeeri konsiensiani.

d ¿Andisï no mítepi Pablu eska sánderu kʼéri saserdotisï uandapka eskaksï atapiringa? Úpirindi mámaru ambe jimboeni, máruksï uandasïreendi eska Pablu nóteru uinhanharhisïreengia, o jamberi jimboka ióniispkia enga Pablu nóteru Jerusaléni japkia ka no míteni nésï jindeepia sánderu kʼéri saserdoti imani tiempu jimbo, o eska xáni uánikua kʼuiripu jarhaspka enga no jamberi exepka nésï juramupi eskaksï atapiringa Pabluni.

e Uéxurhini 49 jimbo, jiáni engaksï apostoliicha ka orhejtsïkutiicha jatsipka para exeni sinksï no judiuecha jatsipirini para kurhajchani Leini, máru kristianuecha engaksï jima japka jindeesptiksï “kʼuiripuecha engaksï fariseuechani jingoni jámeenga ka engaksï jakajkupkia tata Jesukristuni” (Úku. 15:5). Ka jimbokaksï fariseuespka antesi, kʼuiripuechaksï útasï uandasïreendi eskaksï imani grupu jingoni jámasïreenga.