Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 11

‘Seguiriixaptiksï espiritu santu intsïnhani ka kánikuaksï tsípixapti’

‘Seguiriixaptiksï espiritu santu intsïnhani ka kánikuaksï tsípixapti’

Pablu aianguaspti jurhimbikua ambe imani kʼuiripuechani engaksï no sési kámpienga ka engaksï no uékeenga kurhajchani

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 13:1-52

1, 2. ¿Naniksï axanhasïni Bernabé ka Saulu paraksï aianhpini ambakiti aianhperakuani? ¿Nénaksï uaa jarhuajpeni paraka kumplirikuarhiaka ambe enga uandajka Úkuecha 1:8?

 AMBAKITI jurhiatikua máesti para kúnguarhikua enga Antiokía de Siria jaka. Iámindu Tata Diosïiri uandakua páriicheeri ka jorhentpiriicheeri engaksï jima jaka, espiritu santu jimbo Bernabé a ka Saulu erakunhasïndiksï paraksï iauanisï nirani aianhpini ambakiti aianhperakuani (Úku. 13:1, 2). No i primeru xanhariispti enga nema axanhajka para nirani aianhpini, joperu asta iásï jamberi imani lugariicha jimbojku aianhpinhaxapti nani engaksï japkia erachiicha (Úku. 8:14; 11:22). Joperu iásï Bernabé ka Saulu ka ístu Juanu Markusï, enga jarhuataani jámajka, niuatiksï imani ireteecharhisï nani enga no nema míteka ambakiti aianhperakueri ambe.

2 Ma 14 uéxurhinisïistia enga Jesúsi arhiapka imeeri chúxapatiichani: “Chájtsï juchiiti ambe uandantaaka Jerusaléni ka iámu Judea ka Samariaisï ka asta jima jamberi enga sánderu iauaniika parhakpinirhu” (Úku. 1:8). Engaksï Bernabé ka Saulu erakunhapka paraksï ísï nirani aianhpini, sóntku niárapirindi kumplirikuarhini ambe enga Jesúsi uandapka. b

“Míndachejtsïni je Bernabéni ka Sauluni jimbokani erakuaska paraksï úni ambe ma” (Úkuecha 13:1-12)

3. ¿Andisï primeru siglurhu xáni úkua jukeeni nirani nani?

3 Ini jurhiatikuecha jimbo, jarhastiksïa karruecha, abioniicha o máteru ambe paraksï kʼuiripuecha iauanisï nirani ka sóntkuksï niárani. Joperu no májkueniispti primeru siglurhu, jiánisï jatsisïreendiksï para xanharapani ka jimeesïsï enga kánikua no sési jándeenga. Jiánisï nóksï jamberi ma 30 kilometru (20 miia) xanharasïreendi joperu kánikua kuatarakuarhisïreendi. c Ísï jimbo, nájkirukaksï Bernabé ka Saulu kánikua tsípini japka jimbokaksï nipiringia, ístuksï kurhanguendi eska úkua jukapiringa ka eskaksï jatsispka para kánikua jánguarhintani (Mat. 16:24).

4. a) ¿Nénaksï erakunhaspi Bernabé ka Saulu, ka nénaksï pʼikuarheraspi erachiicha? b) ¿Nénachi apoiariuasïni imeechani engaksï erakunhaka paraksï mámaru ambe úni kúnguarhikuarhu?

4 ¿Andiksïsï Bernabé ka Saulu erakunhapi espiritu santu jimbo? (Úku. 13:2). Biblia no uandantasïndi andi. Joperu ambe engachi seguru jaka jindeesti eska espiritu santusï erakuapka. Ka no nani uandasïndi eskaksï Tata Diosïiri uandakua páriicha ka jorhentpiriicha Antiokía anapuecha nóksï sési exespka indeni ambe. Sánderu sési, jarhuataasptiksï xáni eskaksï na xáni úpka ka nóksï enbidia pákuaspti. Sánderu sési, “kʼarhinda[ksï] jarhaspti ka kómarhisptiksï, ka ísï tátsekua, pʼájtsïkuasptiksï ka axaasptiksï” (Úku. 13:3). ¡Kánikua sési pʼikuarherapti Bernabé ka Saulu! Juchajtuchi jatsiska para apoiariuani imeechani engaksï erakunhaka para mámaru ambe úni kúnguarhikuarhu, komu orhejtsïkutiichani. Nóchi méni jatsiska para enbidia pʼikuarherani, sánderu sési, úsïngachi ambe enga arhijka i konseju: “Kánikua sési kaa je ka xénchaa je jimbokaksï imeecha uinhamu ánchikuarhisïnga” (1 Tes. 5:13).

5. Uandanta je nénaksï xáni jámaspi paraksï aianhpini Chipre.

5 Antiokía uératini Seleusiaksï nirasïndi xanharapani, ka jima uératini barkunksï ma jatasïndi paraksï Chipre niárani enga 200 kilometrisï (120 miia) iauaniika d. Bernabé Chipre anapuespti ka jamberi kánikua uékani japtia aianguani jima anapuechani ambakiti aianhperakuani. “Engaksï na niárapkia Salamina, ueenasptiksï Tata Diosïiri uandakuani aianhpini jima engaksï judiuecha tánguarhijka para Tata Diosïni kómarhini” (Úku. 13:5). e Tátsekua, Bernabé ka Saulu iápurisïksï jámaspti islarhu, ka aianhpisptiksï iámindu imani ireteecharhu engaksï nitamapka. Nájkirukachi no míteka naniisïisïksï niraspi, jamberiksï ma 160 kilometrisï (100 miia) xanharapti.

6, 7. a) ¿Neespi Serjiu Paulu? ¿Andisï Bar-Jesúsi no uékeeni kurhaani ambakiti aianhperakuani? b) ¿Ambe úspi Saulu paraka Bar-Jesúsi no pʼíngupiringa Serjiu Pauluni?

6 Primeru siglurhu, Chipre uánikua diosï úkateechanksï kómarhiasïreendi. Ka Bernabé ka Saulu exesptiksï ini ambe engaksï na niárapka Pafosi. Tátsekua, “jimaksï exentaspti judiuni ma enga Bar-Jesúsi arhinheenga, i achamasï sïkuami máespti ka uandasïreendi eska Tata Diosïiri uandakua páriispka. Ka juramuti ma jingoni jarhaspti enga Serjiu Paulu arhinheenga, achamasï ma enga kánikua jorhenapka”. f Primeru siglurhu, uánikua Roma anapuecha engaksï juramukua jatsienga, nirasïndiksï xérkuarhini sïkuamiicha jingoni ka astrologuecha jingoni paraksï jarhuajperata kurhajkuarhini ante deksï úni ambe ma. Asta Serjiu Paulu enga “kánikua jorhenapka”, imajtu ísï úsïreendi. Joperu uékaspti kurhandini ambakiti aianhperakuani Reinueri ambe ka ístu ‘uékaxapti míteni Tata Diosïiri uandakueri ambe’. Ini ambe jimbo, Bar-Jesúsi kánikua ikiaspti, achamasï máespti enga ístu ísï mítekateepka komueska Elimasi, enga arhikuekajka “sïkuami” (Úku. 13:6-8).

7 Bar-Jesúsi méntku no uékaspti kurhandini Reinueri ambe. Kurhanguspti eska para seguiriini arhistakuni Serjiu Pauluni, jatsispka para pʼínguni para no mintsikani Tatani (Úku. 13:8). Joperu Saulu no ísku pakarapirindi nomasi exeni jarhani na enga ima sïkuami pʼínguni japka Serjiu Pauluni. ¿Ambe úspi Saulu? Relatu seguiriisïndi arhini: “Jiájkani Saulu enga ístu arhinheenga Pablu, kánikua espiritu santu intsïnhaspti, tátsekua eratespti [sïkuamini] ka uandaspti: ‘Tʼuri no sési chkuanderasïnga ka pururi no sési ambe niátasïnga, tʼuri Noambakiti uájpeeska ka méntkuri no jaiapanhentasïnga imani ambe enga jurhimbitiika. ¿Andiresï támisï jorhentpini jaki ka no imani ambe enga Tata Diosï Jeoba uandajka? Exe na engakeni no sési úchiaka Tata Diosï Jeoba: nóteruri uaakia exeni ka nóri uaaka exeni ióni sáni na enga tʼíntskajka jurhiata’. Ka ima iámu xurhanharhispti ka mátirku pápkʼanhaskaspti ka úndaspti pʼápʼajkurhani para nema jupijtatini pántani”. g ¿Ambe úkuarhispi ini milagru jimbo? “Enga juramuti exepka ambe enga xáni úkuarhipka, niáraspti jakajkuni jimboka kánikua tsitispka ambe enga Tata Diosï Jeoba jorhentpijka” (Úku. 13:9-12).

Ísï eska Pablu, ju je no sáni chéparini kuájpini jurhimbikua ambe, nájkirukaksï kʼuiripuecha no uékaaka kurhaani ambakiti aianhperakuani.

8. ¿Nénachi uaa balori jingoni aianhpini ísï eska Pablu?

8 Eskachi na exekia, Pablu no chérhispti Bar-Jesúsini. Juchajtuchi no jatsiska para chérhiani imeechani engaksï uéjka pʼínguani imeechani engaksï tsitijka kurhaani ambakiti aianhperakuani. Ísïisti, jatsiskachi para “méntkisï sési uandani”, ísï uandani enajkichi “itukua jingoni ásperaantapirini” juchaari uandakuechani (Kol. 4:6). Joperuchi jatsiska para jarhuataani imani kʼuiripuechani engaksï uéjka míteni Tata Diosï Jeobaeri ambe, nájkirukaksï máru kʼuiripuecha ikiauaka. Ka ístuchi no jatsiska para chéni, jimboka inde ambe uaaka eskachi no uandantaaka imani chkuanderakua ambe enga relijioni no jurhimbiti jorhentpijka, ísï eska Bar-Jesúsi enga “támisï jorhentpini ja[pka] ka no imani ambe enga Tata Diosï Jeoba uandajka” (Úku. 13:10). Májkueni eska Pablu, balori jingonchi aianhpiaka jurhimbikua ambe ka jarhuatauakachi imani kʼuiripuechani engaksï uéjka míteni. Ísïisti, Tata Diosï Jeobajtsïni no íntskuati uinhapikua parachi milagruechani uaani ísï eska na íntskupka Pabluni. Joperuchi uaaka seguru jarhani eska úraaka imeeri espiritu santuni parakachi exeantauaka imani kʼuiripuechani engaksï uékajka míteni jurhimbikua ambe (Juanu 6:44).

“Engajtsï uéjka [...] uinhaperaantani” (Úkuecha 13:13-43)

9. ¿Náki ejempluksï jurajkukuaski Pablu ka Bernabé imeechani engaksï iásï orhejtsïkujka kúnguarhikuarhu?

9 Pafosi uératini, Pablu, Bernabé ka Markusï barkunksï ma jatasïndi paraksï Perga nirani, Asia Menori uanamukutenisï enga ma 250 kilometrisï (150 miia) iauani jaka. Úkuecha 13:13 uandasïndi “Pablu ka imeecha engaksï imani jingoni jámani japka” inde uandakuechaksï xarhatasïndi eska ixú para orhepatini, Pablu orhekupaaxapkia ka arhiani ambeksïsï jatsipi para úni. Joperu no nani uandasïndi eska Bernabé enbidia pákuspka. Sánderu sési, seguiriisptiksï tsimarhani májku kʼéri ánchikuarhini paraksï imani ambe úni ambe enga Tata Diosï uékeenga. ¡Pablu ka Bernabéksï ambakiti ejemplu máesti para imeecha engaksï kúnguarhikuarhu orhejtsïkujka! Enbesi dechi kʼéri pʼikuarherani, kristianuechachi miásïndi ambe enga Jesúsi uandapka: “Chájtsï iámindu erachiiska”. Ka ístu uandaspti: “Ima enga kʼéri ambe exekuarhijka, kʼuratsekua jingoni pakaraati, joperu ima enga kaxumbikua jingoni jámajka kʼéri ambe exenhaati” (Mat. 23:8, 12).

10. Uandanta je andisï úkua jukapi nirani Antiokía de Pisidia.

10 Engaksï niárapkia Perga, Juanu Markusï jima jurajkuasïndi Pablu ka Bernabéni ka kʼuanhatsentasïndi Jerusaléni, nóchi míteska andi. Joperu Pablu ka Bernabé seguiriisïndiksï jima uératini Antiokía de Pisidia nirani. I biaji no fásiliispti, jimboka i ireta 1,100 metru (3,600 piesi) karhakua jarhaspka mariiri. Ka ima xanharu engaksï jimbo nireenga, juátarhisïispti, jimeesïsï engaksï uánikua euakuarpitiicha jámeenga. Ka jamberi Pablu jiánisï tʼuini pʼamenchani japtia. h

11, 12. ¿Ambe úspi Pablu paraksï kʼuiripuecha uékani kurhajchani jima engaksï judiuecha tánguarhienga para Tata Diosïni kómarhini Antiokía de Pisidia?

11 Antiokía de Pisidia, sábadu jurhiatikua jimbo, Pablu ka Bernabé nirasïndiksï jima engaksï judiuecha tánguarhijka para Tata Diosïni kómarhini. Uandasïndi relatu: “Enga na arhikuarhintapkia ambe enga xáni karakata jaka Leirhu ka ambe engaksï xáni uandaka Tata Diosïiri Uandakua Páriicha, imeecha engaksï jima orhejtsïkuenga nani engaksï judiuecha tánguarhijka para Tata Diosïni kómarhini, uandakua axakuasptiksï ka arhiasptiksï: ‘Erachiicha, engajtsï uéjka arhistakuani kʼuiripuechani parajtsï uinhaperaantani, uaakajtsï arhiani ambe engajtsï uéjka’”. (Úku. 13:15). Ísï jimbo, Pablu jauaraspti ka arhijtsïkuaspti kʼuiripuechani.

12 Jimaksï jarhaspti judiuecha ka imeecha engaksï judiu úkuarhipka, ísï jimbo, ísï ueenaspti: “Israeli anapu achamasïicha ka chá engajtsï chénharhijka Tata Diosïni, kurhaa je” (Úku. 13:16). Imeechaksï no jakajkusïreendi eska Jesúsi jindeespka Mesíasi, jiájkani, ¿ambe arhiapirini Pablu paraksï imeecha uékani kurhajchani? Orheta uandantaspti ireta Israeliiri ambe. Uandaspti eska Tata Diosï Jeoba kʼéri ambe úspka iretani jiáni engaksï Ejiptu jatsïpeni japka, ka tátsekua enga na petaatantaapkia, “sáno 40 uéxurhinisï tekaakuantaspti jiáni engaksï desierturhisï jámani japka”. Tátsekua miátantaspti na engaksï israeliteecha inchaakupka imani echerirhu enga Tata Diosï Jeoba aiakuapka ka “arhukukuaspti imani echeriichani” (Úku. 13:17-19). Jarhastiksï máru engaksï jakajkujka eska Pablu imani karakateecheeri ambe uandaspka engaksï apenasi arhikuarhintapka imani sábadu jimbo. Enga i ambe ísïika, ambakiti ejemplu máesti na enga xáni jánguarhintapka para “iámindu kʼuiripuechani terukukuani” (1 Kor. 9:22).

13. ¿Ambe uaa úni paraksï kʼuiripuecha uékani míteni ambakiti aianhperakuani?

13 Juchajtuchi uékasïnga eskaksï kʼuiripuecha tsitiaka kurhaani ambakiti aianhperakuani. Pori ejemplu, jirinhaasïngachi máru temeechani engaksï kʼuiripuecha tsitijka kurhaani, jatsiskachi para exeni ambeksï jakajkusïni. Ka engaksï míteka Biblieri ambe, uaakachi arhikuantani imani tekstuechani engaksï imeecha ménisï kurhandiakia. Jamberichi uaaka arhiani eskaksï uaaka arhintani imeecheeri Biblia jimbo. Ísï jimbo, jatsiskachi para jánguarhintani paraksï kʼuiripuecha uékani míteni ambakiti aianhperakuani.

14. a) ¿Pablu néna inchaataspi Jesúsini jiáni enga máteru ambe uandani japka, joperu ístu ambe arhiaspi? b) ¿Ambeksï uandaspi kʼuiripuecha engaksï kurhaapka imani ambe?

14 Tátsekua Pablu uandaspti eskaksï Israeli anapu reiicha jindeespka Jesúsiiri ióntki anapu parientiicha ka eska pʼímutaantapiringa, ka eska Juanu Bautista jarhuataaspka iretarhu anapuechani paraksï jakajkuni Jesúsini. Tátsekua arhiaspti eska Jesúsi uándikunhaspka joperu eska tsítanhantaspka (Úku. 13:20-37). Ka tátsekua arhiaspti: “Mítetini ja je eskaksïni jucha aianguxaka eska imani jimbo, chájtsï uaaka puáminhaantani chaari pekaduechani. [...] Iásï enga i achamasï ísï uarhika, Tata Diosï arhiauati imeechani engaksï jakajkuaka eskaksï ambakiti kʼuiripueska”. Joperu ístu ini ambe arhiaspti: “Jingontku jáma je parakajtsï no ísï úkuarhinchaaka eskaksï Tata Diosïiri Uandakua Páriicha na karaka: ‘Chá engajtsï tsitijka teresmarpeni, exe je, ji úxaka ambe ma iáiasï engajtsï chá irekani jaka, ka chájtsï no jamberi jakajkuaka na uéjkiksïni nema iámindu ambe sési aianguni, ískujtsï pakareeraaka ka jimajkujtsï uarhiaka’”. Tátsekua, “kʼuiripuechaksï arhiaspti eskaksï máteru sábadu jimbo ménderu indeeri ambe uandapiringa”. Ístu: “Enga na kʼamakurhipkia tánguarhikua jima engaksï judiuecha tánguarhijka para Tata Diosïni kómarhini, uánikua kʼuiripuecha engaksï Tata Diosïni marhuakuenga, judiuecha ka imeecha engaksï judiu úkuarhipka, nirasptiksï chúxapani Pabluni ka Bernabéni” (Úku. 13:38-43).

“Jimbochisï iásï imeechani niuakia aianguani engaksï no judiueka” (Úkuecha 13:44-52)

15. ¿Ambe úkuarhispi máteru sábadu jimbo?

15 “Máteru sábadu jimbo, sáno iámindu iretarhu anapuechaksï tánguarhintaspti” paraksï kurhajchani apostolini. Máru judiuechaksï kánikua ikiaspti ka “úndasptiksï no sési arhini Pabluni, ka ísï úparini, no sési ambeksï uandaxapti Tata Diosïiri ambe”. Joperu Pablu ka Bernabé, nóksï sáni chéparini arhiaspti: “Chájtsï orheta jatsispka para aiangunhani Tata Diosïiri uandakueri ambe. Joperujtsï no jiókuarhiska ka eratsesïngajtsï eskajtsï no jukanchaska intsïnhani tsípikua para méntkisï..., jimbochisï iásï imeechani niuakia aianguani engaksï no judiueka. Tata Diosï Jeobajtsïni juramuchisti ini ambe engajtsïni arhika: ‘Jíkeni erakuska parari tʼíntskakuani imeechani engaksï no judiueka, parari nirani aianhpini eskaksï kʼuiripuecha uaaka pʼímutanhantani asta jima jamberi enga sánderu iauaniika parhakpinirhu’” (Úku. 13:44-47; Is. 49:6).

“Úndasptiksï no sési kámani Pabluni ka Bernabéni”, joperu “Jesúsiiri chúxapatiichaksï seguiriixapti espiritu santu intsïnhani ka kánikuaksï tsípixapti” (Úkuecha 13:50-52).

16. ¿Ambeksï úspi judiuecha imani ambe jimbo engaksï Pablu ka Bernabé arhiapka, ka ambeksï úspi Pablu ka Bernabé?

16 Imeecha engaksï no judiuepka kánikuaksï tsípispti, “ka imeecha engaksï mintsita jingoni uékeenga tsípikua para méntkisï jatsini niárasptiksï jakajkuni” (Úku. 13:48). Ísï jimbo, Tata Diosï Jeobaeri uandakua sóntku etsakurhispti jimeesïsï. Joperu judiuechaksï no ísï úspti. Ísï jimbo, Pablu ka Bernabé arhiaspti eskaksï kastigarinhapiringa, jimbokaksï imeecha orheta jatsispka para aiangunhani Mesíasiiri ambe, joperuksï no jakajkuspti. Ka judiuechaksï kánikua ikiaspti ka ‘mámaru ambeksï arhiaspti imani uarhiitiichani engaksï kʼéri ambeepka ka ístuksï mámaru ambe arhiaspti imani achamasïichani engaksï kʼéri ambeepka iretarhu. Ka úndasptiksï no sési kámani Pabluni ka Bernabéni ka petaatantaasptiksï iretarhu uératini’. ¿Ambeksï úspi Pablu ka Bernabé? “Imeechaksï uarhanduntaspti tʼupurini paraksï iretarhu anapuecha mítetini jarhani eskaksï no sési úspka ka tátsekuaksï Ikoniu niraspti”. ¿Nóteruksï aianhpipirinia Antiokía de Pisidia? ¡Jo! Máru Jesúsiiri chúxapatiichaksï jima pakaraspti ka ‘seguiriixaptiksï espiritu santu intsïnhani ka kánikuaksï tsípixapti’ (Úku. 13:50-52).

17-19. ¿Nénachi uaa májkueni úni eska Pablu ka Bernabé, ka i ambejtsïni néna jarhuataa parachi seguiriini tsípikua jingoni irekani?

17 Indeni ambe jingoni engaksï úpka Pablu ka Bernabé, ambakiti ambechi jorhenguarhisïnga iámindu jucha. Jatsiskachi para seguiriini aianhpini, nájkiruka kʼuiripu enga kʼéri ambeeka, nójtsïni jurajkuaka. Ka ístu engaksï Antiokía anapuecha no jakajkupka ambakiti aianhperakuani, imaksï tsimani misioneruecha uaranduntaspti tʼupurini. I ambe no arhikuekaxapti eskaksï ikiaxapka, sánderu sési, imeechaksï kumpliriisptia ka nóteru imeecheeri jájki jimbo jarhasptia ambe engaksï úkuarhinchapiringa ima kʼuiripuecha. Kurhangusïreendiksï eskaksï no úpiringa afuersa jakajkutaraani. Joperuksï kʼóru úpirindi máteru naniisï nirani aianhpini, jimboksïsï Ikoniu nípti.

18 ¿Ambe úkuarhispi Jesúsiiri chúxapatiicha jingoni engaksï Antiokía de Pisidia pakarapka? Nájkirukaksï jima japka nani engaksï kʼuiripuecha ikiakuauenga, indeechaksï no indeni jimbosï tsípeendi sinksï kurhajchaapirini o nómbe. Jesúsi uandaspti: “¡Sánderuksï tsípisïndi imeecha engaksï kurhaajka Tata Diosïiri uandakuani ka ísïksï úni eska jima na arhijka!” (Luk. 11:28). Ka indeni ambeksïsï úpti Jesúsiiri chúxapatiicha Antiokía anapuecha.

19 Májkueni eska Pablu ka Bernabé, ju je no mirikurhini eskachi jatsiska para aianhpini ambakiti aianhperakuani, kʼuiripuechaksïsï jatsiti para erakukuarhini sinksï kurhaua o nómbe. Ka engajtsïni no uékaaka kurhajchani, ju je májkueni úni eska Jesúsiiri chúxapatiicha siglu primeru jimbo. Engachi xénchajka jurhimbikuani, ísïchi uaaka eskajtsïni espiritu santu na arhiaka ka tsípikua jingonchi irekaaka nájkirukajtsïni kʼuiripuecha ikiacheaka (Gal. 5:18, 22).

a Exe je rekuadruni “ Bernabé, ima enga sési pʼikuastpentajka”.

b Asta jiáni jamberi, uápurisïksï jarhastia kúnguarhikuecha, asta Antiokía de Siria jamberi, nájkiruka iauani jaka Jerusaléni uératini ma 550 kilometrisï (350 miia) nortisï.

c Exe je rekuadruni “ Xanharuecha jimbo”.

d Primeru siglurhu enga sési tarhiani jarheenga, barku ma úsïreendi 160 kilometru (100 miia) iauanisï nirani ma jurhiatikua jimbo. Joperu enga no sési jánhaskuarheenga, sánderu tiempu uétarhisïreendi.

f Chipre Roma anapu juramukua jimbo jarhaspti. Roma erakusïreendi gobernadorini para islarhu juramuni ka ísï peerasïreendi komueska prokonsuli.

g Ixú para orhepatini, nóteru úrakuarhesïndia nombri Saulu (enga ebreu jimbo jindeeka Saúli) ka iásï úrakuarhesïndia Pablu (enga latíni jimboeka), inde nombri Roma anapuespti. Máruksï uandasïndi eska apostoli erakuspka indeni nombrini Pablu (o Paulu) para miántani Serjiu Pauluni, joperu jamberi no ísïiti, jimboka enga na níntapkia Chipre uératini, seguiriixapti indeni nombrini úrani; jamberi desde sapiitini ísï arhinheendia ka iásï uékania eskaksï Pablu arhipiringa, jimboka jindeespka apostoli enga axanhapka para “no judiuechani aianguani”. Máteru ambe jimbo enga mójtakupka nombrini, jindeepti jimboka griegu jimbo “Saulu” sáno májkueniispka eska máteru uandakua enga no sési ambe arhikuekeenga (Rom. 11:13).

h Namuni uéxurhini tátsekua Pablu karta ma axakuaspti Galasia anapu kristianuechani ka arhiaspti: “Chá míteska eskani ji pʼamenchaxapka jiáni engani chánksïni jingoni pakarapka ka jíksïni jiánisï ueenapka aianguni ambakiti aianhperakuani” (Gal. 4:13).