Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 4

“Nájkirukaksï ísïipka eska náki uéjki kʼuiripu ma” ka nóksï ióni jámani eskuela

“Nájkirukaksï ísïipka eska náki uéjki kʼuiripu ma” ka nóksï ióni jámani eskuela

Apostoliichaksï no sáni chéparini jámasïndi, ka Tata Diosï Jeoba újchakuraasïndi

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 3:1–5:11

1, 2. ¿Náki milagrunksï úsïni Pedru ka Juanu templueri puertarhu jamukutenisï?

 TERUXUTINIISTIA, kánikua tsándexati ka uánikua kʼuiripuechaksï jámaxati. Templurhuksï jurhaxati imeecha engaksï sési jimbo újka ambe enga judiuecheeri relijioni jorhentpijka ka ístu Kristueri chúxapatiicha. Oreexatiia “para kómarhini Tata Diosïni” (Úku. 2:46; 3:1). a Ka Pedru ka Juanu, jimeesïsïksï nirasïndi enga uánikua kʼuiripu jámani jaka, ka nirasïndiksï jima enga arhinhajka Sési Jásï Puerta, i puerta máesti para templurhu inchani. Nájkiruka uánikua kʼuiripu kurhaakuarhini jaka ka ístuksï méntku jini ka jini jámani jarhani, acheeti ma kurhakuarhisïndi uinhachani jarhani jimboka limosna kurhajkuarhixaka. I acheeti no úsïndi xanharani desde enga andajpenuka (Úku. 3:2; 4:22).

2 Engaksï apostoliicha andarhierani jarhajkia acheetini, i seguirisïndi limosna kurhakuani. Ka engaksï apostoliicha imeeri máekandu niárajka, acheeti eratsesïndi eskaksï sentabu íntskuaka. Joperu Pedru arhisïndi: “No kámaxaka plata ni oru, joperuni máteru ambe kámaxaka engakeni uaaka íntskuni. ¡Tata Jesukristueri nombri jimbo enga Nasareti anapueka, xanhara!”. Enga Pedru jupijkujka ka jauatani, kʼuiripuechaksï ísku pakarasïndi engaksï exejka eska ima úsïngia anhaxurhini (Úku. 3:6, 7). ¿Eranhaskasïntsï ini acheetini exekuarhini jarhani jimboka ambajtarhantaskia ka eska úxakaia xanharani? ¡Jo, i acheeti meru kánikua tsípixati ka kʼéri ambe arhixati Tata Diosïni indeni ambe jimbo!

3. ¿Ambe aiakusïni Pedru imani acheetini enga tsinaka ka iámindu kʼuiripuni?

3 Pedruni ka Juanu, Salomóniiri Portalirhuksï jarhastia ka kʼuiripuechaksï kánikua tsípikua jingoni niraxati andarhieraani. Indeni Portalirhu, jima mismu enga ma xanhari Jesúsi jorhentpipka, Pedru arhiasïndi kʼuiripuechani andisï úkuarhipi inde milagru (Juanu 10:23). Indeni ambe jingoni, Pedru aiakuxati acheetini ka iámindu iretani sánderu ambakiti ambe eska oru ka plata enga i parhakpini íntspijka ka ístu eska ambakeranhantani pʼamenchakua ma jimbo. Ka i ambe enga sánderu ambakiti ambeeka, jindeesti eskaksï kʼuiripuecha uaaka móantani, borrariminhaani pekaduechani ka Jesukristueri chúxapatiini, imeeri enga Tata Diosï Jeoba erakuka komu ‘Sánderu Kʼéri Orhejtsïkuti enga tsípikua íntspijka’ (Úku. 3:15).

4. a) ¿Ambe úkuarhia imani milagru jimbo enga Pedru ka Juanu úpka? b) ¿Ambechi exea ini kapitulu jimbo?

4 ¡Ambakiti ambe úkuarhisïndi i jurhiatikua! Kʼuiripu ma enga no ueenga xanharani, iásï xanharaxatia ka uánikua kʼuiripuechaksï intsïnhaxati sésikua paraksï kurhanguni ambe enga Tata Diosï uéjka ka ísïksï irekani eska ima na jaiapanhentajka (Kol. 1:9, 10). Peru i ambe enga úkuarhika, uaati eskaksï juramutiicha kánikua ikiauaka ka eskaksï nóteru jurajkuauakia kristianuechani paraksï aianhpini (Úku. 1:8). Ini kapitulu jimbochi exeaka eska Pedru ka Juanu sésiksï aianhpispka Reinueri ambe, ka ístuchi exeaka na engaksï aianhpipka, nájkirukaksï para juramutiicha “ísïipka eska náki uéjki kʼuiripu ma ka nájkirukaksï no ióni jámapka eskuela” (Úku. 4:13). b Ka ístuchi exeaka ambe enga úpka Pedru ka Juanu ka máteru chúxapatiicha engaksï ueenapka no sési kánhani ka nénachi uaa juchajtu májkueni úni.

Nóchi juchaari uinhapikua jingoni ambakerantaska (Úkuecha 3:11-26)

5. ¿Ambejtsïni jorhendasïni Pedru na enga aianguapka uánikua kʼuiripuechani Reinueri ambe?

5 I tsimani apostoliichaksï uánikua kʼuiripu japarini jarhaspti ka asta imeechani japarini engaksï uinhachaparini uandapka eska Jesúsi uándikunhapiringa (Mar. 15:8-15; Úku. 3:13-15). ¡Pedru kánikua balori jingoni uandaspti eska ima acheeti niáraspka ambakentani Jesúsiiri nombri jimbo! Ka no sáni chéparini arhiaspti eska ístu imeecheeri kulpeespka enga Kristu ísï uarhipka. Peru no ikiaparini ísï arhiaspti. Sánderu sési, arhiaspti: ‘Chájtsï no uékaparinisï ísï úka’ (Úku. 3:17). Ka asta jamberi arhiaspti “erachiicha” ka sánderu jánguarhintaspti Reinueri ambe aianguani. Engaksï imeecha móantapiringa ka mintsikanksï Kristuni, Tata Diosï Jeoba sési pʼikuastaantapirindi (Úku. 3:19). Ka juchajtuchi jatsiska para no sáni chéparini aianhpini eska Tata Diosï Jeoba jusgarpiaka. Peruchi no jatsiska para no sési arhiani kʼuiripuechani nijtu uinhamarhikuani, enajkichi jucha jusgariuapirini. Sánderu sési, májkuenchi uaaka eska Pedru, enga jánguarhintapka ambakiti ambe aianguani Reinueri ka ísïchi exeani eskaksï imeechajtu jamberi niáraaka erachiini.

6. ¿Nénaksï xarhataspi Pedru ka Juanu eskaksï kaxumbitiispka?

6 Apostoliichaksï kaxumbitiispti, jimboksïsï no uékeendi eskaksï kʼéri ambe exenhapiringa imani milagru jimbo. Ísï jimbo, Pedru arhiaspti: “¿Andijtsïsï ísku pakareera? ¿Andijtsïnisï ísï exeni jaki enajkichi juchaari uinhapikua jingoni ambakeranta ini acheetini o jimbokachi jucha xáni sési marhuakuxaka Tata Diosïni?” (Úku. 3:12). Pedru ka máteru apostoliichaksï sési mítetixapti eska ambe engaksï xáni úpkia aianhpikuarhu, Tata Diosïiri uinhapikua jimboespka ka no imeecheri uinhapikua jimbo. Kaxumbikua jimbo, úsptiksï eska Tata Diosï Jeoba ka Jesúsi kʼéri ambe arhinhapiringa.

7, 8. a) ¿Nénachi jarhuataaxaki kʼuiripuechani? b) ¿Néna kumplirikuarhixaki i aiatsperakua eska “sési peenhantaaka iámindu ambe”?

7 Ístuchi iásï jatsiska para kaxumbikua jingoni aianhpini. Ísïisti, espiritu santujtsïni nóteru íntskusïndia uinhapikua parachi ambakeraantani kʼuiripuechani milagru jimbo. Joperuchi uaaka jarhuataani eskaksï niáraaka mintsikani Tata Diosïni ka Kristuni, ka ísï eska Pedru na úpka, jarhuataani paraksï puáminhaantani pekaduechani ka eska Tata Diosï Jeoba sési pʼikuastantauaka. Mándani uéxurhini, uánikuechaksï ísï úsïndi, itsï atakuarhisïndiksï ka niárasïndiksï Kristuni chúxapani.

8 Juchachi irekaxaka imani jurhiatikua jimbo enga Pedru uandapka: jurhiatikua “enga sési peenhantaaka iámindu ambe”. I jurhiatikua 1914 jimbo ueenakuarhisti, jiáni enga Tata Diosï auandarhu uaxastaka Reinuni, ísï eska na uandarini japkia “imeeri pímbinharhati uandakua páriichani jimbo engaksï ióntki irekapka” (Úku. 3:21; Sal. 110:1-3; Dan. 4:16, 17). Ka sánisï tátsekua, Jesúsi ueenaspti sési peentani iámindu ambe Echerirhu para ísï kómarhini Tata Diosïni eska na jindeeka. Desde jiáni uératini, uánikua kristianuechaksï aianhpixati Reinueri ambe ka kuenta úkuarhisïndiksïa Tata Diosïiri ireta jingoni. Nóteruksï ísï jámasïndia eska ióntki, mójtakurhistiksïa “enga ísïika komueska xukuparhakua ambe jukantani, indeni jimbanhi jángua jingoni enga Tata Diosï kueraaka ka enga ísï terukuntajka eska Tata Diosï na uéjka” (Éfes. 4:22-24). Ísï eska ima acheetini na ambakentapka Tata Diosïiri uinhapikua jimbo, iásïjtuksï uánikua kʼuiripuecha niárasïndi mójtakurhini jimboka espiritu santusï jarhuataajka ka no kʼuiripueri uinhapikua jimbo. Ísï eska Pedru, juchajtuchi solu jatsiska para jánguarhintani sési úrani Bibliani ka no chéni. Engachi jarhuataska nemani para Kristuni chúxapani, Tata Diosï Jeobaeri uinhapikuani jimboesti ka no juchaari uinhapikua jimbo.

“Jucha no uaaka no uandantani” (Úkuecha 4:1-22)

9-11. a) ¿Ambeksï úspi judiuecheeri orhejtsïkutiicha engaksï mítepka eska Pedru ka Juanu aianhpixapka? b) ¿Ambeksï úpirini apostoliicha?

9 Enga Pedru ísï arhijtsïkpipka ka enga ísï tsípini japka ka tsanguarani ima acheeti engaksï ambakerantapka, kʼuiripuechaksï ueenaspti mámaru ambe uandani. Jimbosï templurhu anapu kuári ka kʼérati saserdotiicha uiriipti uérani paraksï exeni ambe úkuarhixapi. Jamberiksï iicha saduseuepti, máru achamasïicha engaksï kánikua jatsikuarheriipka, ístuksï kánikua juramukua jatsini ka apoiarisïreendiksï Roma anapu juramukuani. Iichaksï no ísïispti eskaksï fariseuecha, engaksï méntku iámindu ambe ísï ueenga eska lei na uandeenga. Saduseuechaksï méntku no jiókuarhisïreendi ambe enga lei uandeenga ka ístuksï no jakajkusïreendi tsíntskuani. c ¡Nájtuksï xáni ikiapi engaksï exepka eska Pedru ka Juanu aianguaxapka kʼuiripuechani eska Jesúsi tsíntaspka!

10 Íksï acheetiicha ónhaaspti Pedruni ka Juanuni, ka ísï pauandikuaksï Judá anapu juesiicha jingoni paaspti. Para i juramutiicha engaksï kʼéramakuarhienga, Pedru ka Juanu ísïisptiksï “eska náki uéjki kʼuiripu ma” ka engaksï “no ióni jámapka eskuela”. Ka jimbokaksï no ma templurhu niraspka jorhenguarhini, nóksï sésikua jatsispti para templurhu jorhentpini. Nájkiruka ísïipka, juesiichaksï ísku pakaraspti na engaksï xáni sési ka seguru uandeenga. ¿Andiksïsï xáni seguru uandani japi? Ma ambe jindeesti jimbokaksï Jesúsi jingoni jarhasïreenga (Úku. 4:13). Jimboka Jesúsi ísï jorhentpisïreenga eska kʼuiripu ma enga Tata Diosï sésikua íntskupka ka no ísï eska karariicha (Mat. 7:28, 29).

11 Juesiichaksï arhiaspti apostoliichani eskaksï nóteru aianhpepiringia. Ka jiánisï, íksï juesiicha kánikua juramukua jatsispti. Ju je miáni eska máru semanecha antesi, i mismu juesiichaksï juramuspka ambe enga úkuarhipiringa Jesúsi jingoni, uandasptiksï: “¡Jurajku uándikunhani!” (Mat. 26:59-66). Joperu Pedru ka Juanu nóksï chéspti. Ini kʼuiripuechani japarini engaksï jatsikuarheriipka, jorhenapka ka mítekateenksï, Pedru ka Juanu no chéparinksï ísï uandaspti joperu janhanharhikua jingoni: “Enga Tata Diosï sési exejka paraksïni jucha chánksïni kurhajchani ka no Tata Diosïni, chájtsï míteskia. Joperu jucha no uaaka no uandantani ima ambeeri engachi exekuarhika ka engachi kurhaaka” (Úku. 4:19, 20).

12. ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi seguru ka balori jingoni uandani?

12 ¿Ka juchaia? ¿Xarhatasïnchi balori? Pori ejemplu, ¿nénachi pʼikuarherasïni engachi aianguajka imeechani engaksï jatsikuarheriika, engaksï juramukua jatsika oksï kánikua jorhenani? ¿Ochi chéni pʼikuarherasïni engajtsïni familiari ma o kompanieruecha teresmarhujka jimbokachi Testigueska? Ju je no uandanhiani, uaakachi orhepani uérani. Jiáni enga Jesúsi Echerirhu jámani japka, jorhendaaspti imeeri apostoliichani parakaksï balori ka respetu jingoni kuájpini ambe engaksï jakajkuenga (Mat. 10:11-18). Ka enga tsíntapkia, aiakuaspti imeeri chúxapatiichani eska imeecha jingoni japiringa “pauani pauani astaka kʼamaraaka i tiempu” (Mat. 28:20). Iásï, Kristu úrasïndi “jántspirini enga mintsinharhikueka ka jánhastiini” parajtsïni jorhendani néna kuájpini ambe engachi jakajkujka (Mat. 24:45-47; 1 Ped. 3:15). Pori ejemplu, tánguarhikuecharhu Kristianuecheeri irekua ka aianhpikua jorhenguarhisïngachi néna aianguani máteruechani ambe engachi jakajkujka, ka ístu pájinarhu jw.org, jarhastiksï artikuluecha partirhu “Kurhamarhikuecha enga Biblia mókuantajka” engajtsïni ístu jarhuatajka ísï úni. Engachi sési úraska ini ambe, uaakachi seguru ka balori jingoni aianhpini. Májkueni eska apostoliicha, nóchi jurajkuaka eskajtsïni nema o ambe ma ójkutaaka parachi aianhpini xáni ambakiti ambe enga Tata Diosïirika ka engachi exeka ka kurhaani.

Asï jurajku je eskaksïni nema o ambe ma ójkutaaka parajtsï uandantani Tata Diosïiri ambe engajtsï jorhenguarhikia.

“Májku kʼériksï kómarhispti Tata Diosïni” (Úkuecha 4:23-31)

13, 14. Engachi niáraska no sési kánhani, ¿ambechi jatsiski para úni, ka andi?

13 Engaksï na jurajkuapkia Pedruni ka Juanuni, iichaksï tánguarhintaspti kúnguarhikuarhu anapuecha jingoni ka “májku kʼériksï kómarhispti Tata Diosïni” ka kurhakusptiksï balori paraksï úni seguiriini aianhpini (Úku. 4:24). Pedru sési mítetixapti eska kʼuiripu ma uétarhinchasïnga Tata Diosïiri jarhuajperatani jimboka ma no úsïnga jandiajku ísï úni. Máru semana antesi, xarhataspti eska kánikua mintsinharhikuarhisïreenga ka no sési ambe úspti jimboka arhispka Jesúsini: “Nájkirukaksïni iáminduecha jurajkuaka jimbokari ísï nitamakuarhiaka, ¡jíkeni no méni jurajkuaka!”. Joperu eska na uandapkia tata Jesukristu, apostoli kánikua chéspti ka uandaspti eska no mítespka imeeri amiguni ka jorhentpirini. Joperu tátsekua exespti eska no sési úspka (Mat. 26:33, 34, 69-75).

14 Ísï jimbo, no solu uétarhisïndi uandani eskachi uékasïnga Jesúsiiri ambe uandantani. Enga nema no uékaaka eskachi aianhpiaka o marhuakuni Tata Diosï Jeobani, ju je májkueni úni eska Pedru ka Juanu. Ju je kurhakuni Tata Diosï Jeobani eskajtsïni íntskuaka uinhapikua ka ju je aianguani orhejtsïkutiichani ka máteru erachiichani engaksï jánhaskatiika ambe engachi nitamakuarhini jaka. Ju je no mirikurhini eska kánikua marhuasïnga engajtsïni juchaari erachiicha kómarhijpichejka (Éfes. 6:18; Sant. 5:16).

15. ¿Andijtsïsï jatsi para no no sési pʼikuarherani engajtsï ma tiempu jurajkupka aianhpini?

15 Engajtsï nóteru aianhpijkia jimbokaksïni nema arhiska eskajtsï ísï uaaka, asï no sési pʼikuarhera je. Miá je eskaksï apostoliichajtu nóteru aianhpispkia enga Jesúsi na uarhipkia, joperu tátsekuaksï ménderu ueenaspti aianhpini (Mat. 26:56; 28:10, 16-20). Enbesi de no sési pʼikuarherani jarhani imani ambe jimbo engajtsï no sési úpka, jánguarhintsï je parajtsï nóteru ísï únia ka úra je indeni ambe para máteruechani uinhaperaantani.

16, 17. ¿Ambejtsïni jorhendasïni ima kómarhikua engaksï Jesúsiiri chúxapatiicha úpka Jerusaléni?

16 ¿Ambechi jatsiski para kurhakuni Tata Diosïni engajtsïni juramutiicha no sési kámani jauaka? Buenu, apostoliichaksï no kurhakuspti Tata Diosïni eskaksï no ísï kánhapiringa, jimbokaksï sési mítetixapka ambe enga uandapka Jesúsi: “Engajtsïni imeecha ísï no sési kámaka jíndeni, chánksïntuksïni no sési kámaati” (Juanu 15:20). Jimboksïsï arhipti Tata Diosï Jeobani: “Kurhaa na engajtsïni chérani jaka” (Úku. 4:29). Sésiksï mítetixapti ka kurhangusïreendiksï eska Biblia tʼuini uandarixapkia eskaksï no sési kánhapiringa. Ístuksï mítetixapti eska Echerirhu úkuarhipiringa ambe enga Tata Diosï uéjka, ambe uéjkiksï úni o uandani juramutiicha (Mat. 6:9, 10).

17 Jimbokaksï chúxapatiicha uékasïreenga kurhajchani Tata Diosï Jeobani, kurhakusptiksï: “Jarhuataa chiiti jántspiriichani paraksï seguiriini no sáni chéparini uandantani chiiti uandakuani”. Ka Tata Diosï Jeoba sóntku mókukuantaspti, karakata arhisïndi: “Ueenaspti jencheni jima engaksï imeecha tánguarhintatini japka, ka espiritu santu iáminduechani andarhieraaspti mándani arhini ka ueenasptiksï no sáni chéparini uandantani Tata Diosïiri uandakueri ambe” (Úku. 4:29-31). Ísïisti, no ma ambe uaati eska no úkuarhiaka ambe enga Tata Diosï Jeoba uéjka (Is. 55:11). Engachi arhiska Tata Diosï Jeobani eskajtsïni jarhuataaka, imajtsïni íntskuati uinhapikua parachi úni seguiriini aianhpini na uéjki úkua jukani ambe ma ochi ísï exeni enajkichi no uaa andani juchaari enemiguni.

“Nóri kʼuiripunisï chkuanderakuka, Tata Diosïndisï chkuanderakuka” (Úkuecha 4:32–5:11)

18. ¿Nénaksï jarhuajperasïreeni Jerusaléni anapu kristianuecha?

18 No ióni jimbo, Jerusaléni anapu kúnguarhikua sánderu kʼésptia jimbokaksï 5,000 kristianuecha jarhaspkia. d Nájkirukaksï táchanisï anapuepka ‘májku mintsita ka májku eratsekuaksï jatsispti’, i ambe arhikuekasïndi eskaksï iáminduecha májku ambe uékasïreenga úni (Úku. 4:32; 1 Kor. 1:10). Joperuksï no solu kurhakuspti Tata Diosï Jeobani eska jarhuataapiringa, ístuksï imeecha mismu jarhuajperasïreendi paraksï sánderu mintsikani Tata Diosïni ka ístuksï intsïmperasïreendi ambe ma (1 Juanu 3:16-18). Indeni ambesï úpti Jesúsiiri chúxapati José, engaksï apostoliicha arhienga Bernabé. Ma xanhari, Bernabé echeri ma atarantaspti ka iámu sentabuni íntspispti para jarhuatani imani erachiichani engaksï iauanisï anapuepka ka engaksï Jerusaléni pakarapka paraksï sánderu jorhenguarhini ka paraksï sánderu mintsikani imani ambe engaksï jorhenguarhini japka.

19. ¿Andisï Tata Diosï Jeoba uándikupi Ananíasi ka Safirani?

19 Ananíasi ka imeeri témba Safira, ístuksï atarantaspti echeri ma paraksï íntspini sentabu. Joperu i temungurhiri uandaspti eskaksï iámu sentabu íntskuantaxapka apostoliichani, joperuksï ‘arhutaspti sáni sentabu paraksï ima pakatakuarhini, ka nóksï nemani aianguspti’ (Úku. 5:2). Ka Tata Diosï Jeoba uándikuaspti, joperu no jimbokaksï sántku sentabusï íntspini japka, sino jimbokaksï no sési jimbosï ísï úni japka ka chkuanderaxaptiksï. Nóksï kʼuiripunisï chkuanderakuni japti, sino Tata Diosïni (Úku. 5:4). Ananíasi ka Safira ísïisptiksï eska ima ísku apariicha enga Jesúsi no sési arhiapka, jimbokaksï sánderu uékasïreenga sési pakarani kʼuiripuni japarini ka eska Tata Diosïni jingoni (Mat. 6:1-3).

20. ¿Ambechi jorhenguarhiski imeeri ambe engachi Tata Diosï Jeobani íntskujka?

20 Májkueni eska Jerusaléni anapu chúxapatiicha, ístuchi uánikua Testiguecha kánikua jarhuajpexaka para interu parhakpini aianhpini, jimbokachi íntspisïnga sáni sentabu ka ístuchi úrasïnga juchaari tiempuni. Ka mintsita jingonchi ísï úsïnga, jimboka Tata Diosï Jeoba no uékasïnga eska nema pʼamondakuarhiparini marhuakuaka, nijtu afuersa (2 Kor. 9:7). Tata Diosï Jeoba jukaparharasïndi engachi mintsita jingoni íntspijka ka no na engachi xáni íntspijka (Mar. 12:41-44). Ísï jimbo, ju je no májkueniini eska Ananíasi ka Safira, engaksï interesi jimbo marhuakuni japka Tata Diosïni ka paraksï sési exenhani. Sánderu sési, ju je ísïini eska Pedru, Juanu ka Bernabé, ju je úni iámindu ambe jimbokachi meru xénchasïnga Tata Diosïni ka ístu máteruechani (Mat. 22:37-40).

a Ima ora engaksï templurhu kómarhienga, ístuksï ima mismu ora uaasïreendi kéjtsïtakuechani engaksï jindeepka para tsípa ka ístu para xatini. Últimu kéjtsïtakua enga únheenga, jindeespti a las tresisï.

d Para uéxurhini 33 jimbo, peekaksï solu ma 6,000 fariseuecha japka Jerusaléni ka saduseuechaksï sánderu namunituespti. Jamberi ini ambe jimboepti engaksï i tsimani grupuecha no uékeenga eskaksï apostoliicha uandantapiringa ambe enga Jesúsi jorhentpipka.