Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 5

“Jucha Tata Diosïnisï jatsika para kurhajchani [...], jimboka imasï jindeeka juchaari juramuti”

“Jucha Tata Diosïnisï jatsika para kurhajchani [...], jimboka imasï jindeeka juchaari juramuti”

Ambe engaksï úpka apostoliicha ejemplu máestiksï para iámindu kristianuecha

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 5:12–6:7

1-3. a) ¿Andiksïsï apostoliicha Kʼérati Juesiicha jingoni pánhapi ka ambeksï úspi imeecha? b) ¿Andichisï jatsi para míteni ambe engaksï úpka apostoliicha?

 KʼÉRATI Juesiichaksï uarhixati xáni ikiani. Iichani japarinksï jarhasti apostoliicha, imeecha engaksï arhinhani jaka eskaksï no sési ambe niátaska. José Kaifási, sánderu kʼéri saserdoti enga ístu jindeeka orhejtsïkuti jusgadurhu, kánikua ikiaxati enga no jamberi uékajka nisikiera Jesúsiiri nombrini uandani, arhiasïndi apostoliichani ambe engaksï no sési úka: “Arhispkaksïnia eskajtsï nóteru jámapiringia jorhentpini ima achamasïiri nombri jimbo. Joperu iásï iámu Jerusaléni anapuechaksï mítestia ambe engajtsï chá jorhentpini jaka. Chájtsï uékasïnga eskani jucha arhinhaaka enga ima achamasï ísï uándikunhaka” (Úku. 5:28). Ini ambe jingonksï arhiaxapti: “¡Ásteru jámia je aianhpini, arhiskaksïnia!”.

2 ¿Ambeksï uaa apostoliicha? Jesúsisï axapti paraksï aianhpini Tata Diosï Jeobaeri juramukua jimbo (Mat. 28:18-20). Jiájkani, ¿chépirinksï ka nóteruksï aianhpinia oksï jatsipirini balori paraksï seguiriini aianhpini? ¿Nénksï kurhajchapirini, Tata Diosïni o kʼuiripuechani? Pedru no sáni chéparini uandasïndi ambe engaksï uaaka ima ka imeeri kompanieruecha.

3 ¿Andichisï jatsi para ini ambe míteni? Jimboka ini jurhiatikuecha jimbo, juchajtuchi jatsiska para aianhpini ka jamberijtsïni niáraati no sési kámani imeecha engajtsïni ikiachejka (Mat. 10:22). Jamberijtsïni no jiárhitaati oksï meru no uékani eskachi uaaka ini ánchikuarhitani engajtsïni Tata Diosï Jeoba íntskuka. Ma ambe engajtsïni jarhuataaka parachi seguiriini marhuakuni Tata Diosïni, jindeesti exeni andiksïsï apostoliicha Kʼérati Juesiicha jingoni a pánhapi ka nénaksï kuájpikuarhispi.

“Tata Diosï Jeobaeri ánjeli, mítaaspti kárselirhu anapu puerteechani” (Úkuecha 5:12-21a)

4, 5. ¿Andisï Kaifási ka saduseuecha kánikua ikiani japi?

4 Jiáni enga Pedru ka Juanu arhinhapka eskaksï nóteru jámapiringia aianhpini, imaksï uandaspti: “Jucha no uaaka no uandantani ima ambeeri engachi exekuarhika ka engachi kurhaaka” (Úku. 4:20). ¿Ambe úkuarhispi tátsekua? Iámindu apostoliichaksï seguirispti aianhpini templurhu, sánderumindu jima “enga arhinhajka Salomóniiri Portali”. I lugari ójtsïtakata jarhaspti, templurhu jájtakurhini jarhaspti esteisï ka jimaksï uánikua judiuecha tánguarhisïreendi. Jimini, apostoliichaksï kʼérati milagruechani uaaspti, komu demoniuechani petarhitpiantani ka pʼamenchatiichani ambakeraantani. Asta Pedrueri kʼumanda ambakeraantaspti máru kʼuiripuechani. Uánikua engaksï ambakentapka, ístuksï jiókuarhispti Tata Diosïiri ambe. Ini ambe jimbo, “sánderuksï uániixapti acheetiicha ka ístu uarhiitiicha engaksï jakajkuni japka Tatani, ka Jesúsiiri chúxapatiksï úkuarhisïreendi” (Úku. 5:12-15).

5 “Kánikuaksï ikiaspti”, Kaifási ka imeeri kompanieruecha, saduseuecha, ónhatarkuarhiasptiksï apostoliichani (Úku. 5:17, 18). ¿Andiksïsï xáni ikiani japi saduseuecha? Primeru, jimbokaksï apostoliicha uandantasïreenga eska Jesúsi tsíntaspka ka imaksï no jakajkusïreendi tsíntskueri ambe. Ka segundu, jimbokaksï uandantasïreenga eskaksï solu imeecha úpiringa pʼímutanhantani engaksï mintsikapiringa Jesúsini, ka saduseuechaksï chésïreendi eska Roma kastigariuapiringa jimbokaksï kʼuiripuecha ueenapiringa ísï exeni Mesíasini komueska juramuti ma (Juanu 11:48). ¡Jimboksïsï no uékeendi eskaksï apostoliicha seguiripiringa aianhpini!

6. ¿Néksï jindeeski engaksï orherukujka paraksï no sési kaani Testiguechani, ka andijtsïnisï no ísku pakatajki i ambe?

6 Iásï májkueni úkuarhixati: imeecha engaksï no sési kaajka Jeobaeri testiguechani sáno méntkisïksï jindeesïndi relijioniiri orhejtsïkutiicha. Ka úraasïndiksï juramutiichani ka máteru ambe parajtsïni no jurajkuni aianhpini. ¿Jatsipirini parajtsïni ísku pakatani i ambe? Nómbe, jimboka ambe engachi aianhpijka xarhatasïndi eskaksï relijionicha chkuanderakua ambe jorhentpisïnga. Ka ístu, ambakiti kʼuiripuecha engaksï jiókuarhijka jurhimbikuani, nóteruksï jakajkusïndia chkuanderakua ambe ka ístuksï jurajkuasïndi imani pʼindekuechani engaksï no jaka Bibliarhu (Juanu 8:32).

7, 8. ¿Néna jarhuataaspi apostoliichani ambe enga ánjeli arhiapka, ka náki kurhamarhikua sési japirini eskachi úkuarhipiringa?

7 Engaksï apostoliicha kárselirhu erokuarhini japka paraksï jusgarinhani, jamberiksï kurhamarhikuarhini japti sinksï imeecheri enemiguecha uándikuapirini (Mat. 24:9). Joperu ima chúrikua ma repentku úkuarhispti ambe ma: “Tata Diosï Jeobaeri ánjeli, mítaaspti kárselirhu anapu puerteechani” (Úku. 5:19). b Ka arhiaspti: “Ní je templurhu ka jima aiangua je” (Úku. 5:20). I ambe enga úkuarhipka xarhatakuaspti eskaksï imeecha sési ambesï úni japka ka uinhaperaantaspti paraksï seguiriini aianhpini ambe uéjki úkuarhini. Kánikua mintsikaparini ka balori jingoni, apostoliichaksï xarhentku “inchaspti templurhu ka úndasptiksï jorhentpini” (Úku. 5:21).

8 Sési japirindi kurhamarhikuarhini: “Engani ji májkueni no sési kánhani japiringa, ¿útasïni mintsikani japirini ka balori jukani parani seguiriini aianhpini?”. Ma ambe engajtsïni uinhaperantaaka, jindeesti miántani eskajtsïni ánjeliicha jarhuatasïnga ka ístujtsïni orhechepani ini xáni kʼéri ánchikuarhitarhu enga jindeeka ‘iámindu ambe sési aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe’ (Úku. 28:23; Apok. 14:6, 7).

“Jucha Tata Diosïnisï jatsika para kurhajchani ka no kʼuiripuechani, jimboka imasï jindeeka juchaari juramuti” (Úkuecha 5:21b-33)

“Paasptiksï ka jimaksï peeraaspti nani engaksï Kʼérati Juesiicha japka” (Úkuecha 5:27).

9-11. ¿Ambeksï úspi apostoliicha engaksï juramutiicha arhiapka eskaksï nóteru aianhpepiringia, ka náki ejemplujtsïni jurajkucheski?

9 Kaifási ka Kʼérati Juesiichaksï listu jarhastia paraksï apostoliichani jusgariuani. No míteparini ambe enga úkuarhipka kárselirhu, arhiasptiksï kuáriichani eskaksï juápiringa apostoliichani. ¡Na xánksï ísku pakarapi engaksï mítepka eskaksï apostoliicha nóteru jima jarhaspkia nájkiruka ‘kárseli sési míkuarhetini japka, ka kuáriichaksï jamukuteni jarhani’! (Úku. 5:23). Templurhu anapu kuári sóntku mítespti eskaksï apostoliicha ménderu templurhu jarhaskia Jesúsiiri ambe aianhpini. Ísï jimbo, kapitani ka imeeri kuáriichaksï ménderu jupikaaspti apostoliichani ka paasptiksï juesiicha jingoni.

10 Eskachi na exekia ueenani, juramutiichaksï ikiatku arhiaspti apostoliichani eskaksï nóteru jámapiringia aianhpini. ¿Ambeksï úspi imeecha? Pedru no sáni chéparini uandaspti: “Jucha Tata Diosïnisï jatsika para kurhajchani ka no kʼuiripuechani, jimboka imasï jindeeka juchaari juramuti” (Úku. 5:29). Apostoliichaksï ambakiti ejemplu máesti para iámindu kristianuecha. Ka nájkirukachi ‘kurhajchaajka juramutiichani’, imeechajtsïni no uaati arhini eskachi no uaaka imani ambe engajtsïni Tata Diosï juramuchika, ka nijtujtsïni uaa arhini eskachi uaaka ambe enga Tata Diosï no jaiapanhintajka (Rom. 13:1). Ísï jimbo, ¿ambechi uaa engajtsïni nóteru jurajkuakia aianhpini? Nóchi jatsiska para kurhajchaani, jimboka ánchikuarhita máeska engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhika eskachi uaaka. Jiájkanchi jirinhakuntaaka néna seguiriini sési aianhpini Reinueri ambe.

11 Juesiichaksï kánikua ikiasïreendi engaksï exeauenga apostoliichani na engaksï no sáni chéenga ka kánikuaksï jánguarhintaspti paraksï uándikuani (Úku. 5:33). Apostoliichaksï eratsepti eskaksï iásï kʼóru uándikuapiringia. Joperu Tata Diosï Jeoba no ísku exeaspti, jarhuataaspti.

“Chájtsï no ma ambe uaaka úni para pʼínguani” (Úkuecha 5:34-42)

12, 13. a) ¿Náki konseju íntskuaspi Gamalieli máteru juesiichani, ka ambeksï úspi imeecha? b) ¿Néna jarhuatasïni Tata Diosï Jeoba imeeri iretani? c) ¿Ambeerichi uaa seguru jarhani engachi jurajkuska eskachi no sési nitamakuarhiaka jimbokachi sési jámasïnga?

12 Jimajkani ueenaspti uandani Gamalieli enga jorhentpienga “ambe enga Lei arhijka ka iámindu iretarhu anapuechaksï kánikua janhanharhisïreendi” ka ístu juesiicha. c Ka xánksï janhanharhisïreendi enga jiáni enga Gamalieli arhiapka “eskaksï petaapiringa sáni” apostoliichani, imeechaksï kurhajchaspti (Úku. 5:34). Ueenaspti aianguani ambe enga úkuarhipka máru grupuecha jingoni engaksï niárapka jarhani. Arhiaspti eska engaksï imeecheeri orhejtsïkutiicha uarhipka, ima grupuechaksï kʼamakurhispti. Jimbosï arhiapti eskaksï ísku exeapiringia apostoliichani jimboka imeecheeri orhejtsïkuti apenasi uarhispka. Ka iatsitakuarhu arhiaspti: “Jimboksïnisï arhini jaka eskajtsï no ma ambe úkuauaka ini achamasïichani ka eskajtsï ísku exeauaka. Jimboka enga i ambe engaksï [iicha] eratseni jaka úni o ambe engaksï úni jaka kʼuiripuni jimboeka, ísku kʼamakurhiati. Joperu enga Tata Diosïiri ambeeka, chájtsï no ma ambe uaaka úni para pʼínguani ka jamberijtsï Tata Diosïni jingoni uarhipeni japiringa” (Úku. 5:38, 39). Ka juesiichaksï kurhajchaspti. Joperuksï kʼóru kʼuikirhiaspti ka “arhiasptiksï eskaksï nóteru jámapiringia jorhentpini Jesúsiiri nombri jimbo” (Úku. 5:40).

13 Iásïjtu, Tata Diosï Jeoba uaati úraani xárhati kʼuiripuechani komueska Gamalieli paraksï jarhuatani imeeri iretani (Prov. 21:1). Úrasïndi imeeri espiritu santuni parakaksï politikuecha, juesiicha o imeecha engaksï leichani uaajka, ísïksï uaaka ambe ma paraka úkuarhiaka ambe enga ima uéjka (Neh. 2:4-8). Joperu ménisï jurajkusïndi eskachi no sési nitamakuarhiaka ‘jimbokachi sési jámasïnga’ (1 Ped. 3:14). Ka engachi ini ambe nitamakuarhiska, uaakachi seguru jarhani tsimani ambeeri: orheta, eskajtsïni Tata Diosï íntskuaka uinhapikua parachi úni tekaantani; ka ístu, eskaksï imeecha engajtsïni ikiachejka nóksï ambe ma uaaka úni paraksï anhaxustani imeeri ánchikuarhitani (Is. 54:17; 1 Kor. 10:13).

14, 15. a) ¿Ambeksï úspi apostoliicha engaksï atanhapka, ka andi? b) Uandanta je eksperiensia ma enga xarhatajka eska ma uaaka tsípini pʼikuarherani nájkiruka no sési kánhani jauaka.

14 Engaksï ísï kʼuikirhiapka apostoliichani, ¿chéraaspiksï ka úspiksï eskaksï nóteru aianhpepiringia? ¡Nómbe! Sánderu sési, “imeechaksï uéntaspti jima uératini engaksï Kʼérati Juesiicha japka ka kánikuaksï tsípixapti” (Úku. 5:41). ¿Joperu andiksïsï tsípini japi? No jimbokaksï atanhaspka, sánderu sési, jimbokaksï kurhajchaspka Tata Diosï Jeobani ka ísïksï úxapti eska Jesúsi (Mat. 5:11, 12).

15 Májkueni eska primeru siglurhu, tsípini pʼikuarherasïngachi engachi no sési kánhajka jimbokachi aianhpisïnga ambakiti aianhperakuani (1 Ped. 4:12-14). Ísïisti eskachi no tsitisïnga eskachi no sési arhinhaaka, eskachi no sési kánhaaka o eskachi ónhanhaaka, joperuchi kánikua sési pʼikuarherasïnga engachi kurhajchajka Tata Diosïni. Ju je exeni ejemplu ma, erachi Henryk Dornik ióni jamberi no sési nitamakuarhispti jiáni enga ima ambejku úkuarhienga engaksï gobiernuecha uandeenga. Agostuni 1944 jimbo, juramutiichaksï kampu de konsentrasionirhu ma jimbo paaspti erachini ka ermanu jémbani. Imeecha engaksï no sési kaani japka, uandasptiksï: “Kánikua úkua jukasti paraksï úni ambe engaksï arhinhajka. Masi úsïndiksï tsípini pʼikuarherani engaksï no sési kánhajka”. Ístu, erachi Dornik uandaspti: “Nájkirukani no tsitienga eskajtsïni no sési kámapiringa, ji tsípini pʼikuarherasïreenga jimbokani balori jingoni tekaantaxapka ka ísï xarhatakuxapka Tata Diosï Jeobani eskani uékasïreenga kurhajchani” (Sant. 1:2-4).

Ísï eskaksï apostoliicha, aianhpisïngachi “kʼumanchikuecharhu”.

16. ¿Nénaksï xarhataspi apostoliicha eskaksï eratsetixapka iámindu ambe sési aianhpini, ka nénachi májkueni úsïni eska apostoliicha?

16 Apostoliichaksï ménderu jirejiresï ueenaspti aianhpini. No sáni chéparini, “pauani pauanksï nirasïreendi templurhu ka kʼumanchikuecharhu paraksï jorhentpini ka uandantani ambakiti aianhperakuani Jesúsiiri ambe, enga jindeeka Kristu” (Úku. 5:42). d I aianhpiriicha engaksï no sáni cheenga, eratsetixaptiksïa iámindu ambe sési aianhpini. Ka aianhpisïreendiksï mándani kʼumanchikuecharhu ísï eska Jesúsi na jorhendaapka (Mat. 10:7, 11-14). Jamberi ísï úparini, úptiksï iámu Jerusaléni aianhpini. Iásïjtu, Jeobaeri testiguechachi ísï mítekateeska eskachi májkueni úsïnga eska apostoliicha. Engachi nirajka aianhpini iámindu kʼumanchikuecharhu, xarhatani jarhasïngachi eskachi uékasïnga iámu ambe sési aianhpini ka eskaksï iámindu kʼuiripuecha kurhauaka ambakiti aianhperakuani. ¿Újchakurasïni Tata Diosï Jeoba i jásï aianhperakuani? Jo. Ini últimu jurhiatikuecha jimbo, uánikua kʼuiripuechaksï jakajkusïndia Reinueri ambe ka uánikuechaksï jiánksï ueenaspti kurhaani enga Testigu ma uámutakuapka.

Erakunhasïndiksï máru achamasïicha paraksï úni “ánchikuarhitani enga xáni uétarhini” japka (Úkuecha 6:1-6)

17-19. ¿Náki peligru ueenaspi jarhani ka ambeksï úspi apostoliicha paraksï sési peentani imani ambe?

17 Ístu, ini jimbanhi kúnguarhikuarhu niáraspti jarhani máteru peligru: erachiichaksï ueenaspti arhukurhini. Eskachi na exekia, uánikuecha engaksï apenasi itsï atakuarhipka Jerusalénksï pakaraspti ma tiempu paraksï sánderu ambe jorhenguarhini, ka Jerusaléni anapu erachiichaksï tsípikua jingoni íntspispti sentabu paraksï tʼirekua piákuani ka máteru ambe (Úku. 2:44-46; 4:34-37). Joperu ueenaspti kʼéri uandanhiata ma jarhani: tsïndiicha engaksï ebreu uandeenga intsïnhaxaptiksï “tʼirekua enga pauani pauani íntsperanheenga”, joperu tsïndiichani engaksï griegu uandeenga nóksï intsïnhaxapti (Úku. 6:1). I ambe xarhatasïndi eskaksï no májkueni kánhaxapka iáminduecha, ka enga i ambe úkuarhijka, kʼuiripuechaksï no úsïndi májku kʼéri jarhani.

18 Apostoliichaksï kánikua ánchikuarhixapti para orhejtsïkuni kúnguarhikuani enga sánderu ka sánderu kʼépani japka. Ísï jimbo, uandasptiksï eska no sési japiringa eskaksï “nóteru jámapiringia jorhentpini Tata Diosïiri uandakuani para tʼirekua ambe jámani kéntpini” (Úku. 6:2). Ísï jimbo, arhiasptiksï Jesúsiiri chúxapatiichani eskaksï erakuapiringa siete achamasïichani ‘engaksï jatsipiringa espiritu santu ka engaksï jánhaskatiipiringa’ parakaksï apostoliicha “úpiringa jurajkukuani ini ánchikuarhitani enga xáni uétarhini” japka (Úku. 6:3). Uétarhisïreendiksï achamasïicha engaksï kánikua jánhastiipiringa, jimboka no solu uétarhipiringa tʼirekua ambe etsakuni, sino ístu sési úrani sentabuni, piáni ambe enga uétarhikuarhipiringa ka karani ambe engaksï xáni úpiringa. Iámindu imeecha engaksï erakunhapka imeecheeri nombriichaksï griegu jimboespti, ka i ambe, jamberi úpti eskaksï ima tsïndiichani engaksï griegu uandeenga sési pʼikuarherapiringa imeecha jingoni. Apostoliichaksï kómarhispti Tata Diosïni, exesptiksï neechaksï erakunhaspi ka tátsekuaksï íntsaaspti indeni siete achamasïichani “ini ánchikuarhitani enga xáni uétarhini” japka. e

19 Engaksï i siete erachiicha iásï tʼirekueri ambe exepiringia, ¿arhikuekasïni eskaksï nóteru aianhpepiringia ambakiti aianhperakua? Nómbe. Pori ejemplu, ma enga erakunhapka jindeespti Estebani, enga no ióndani xarhatapiringa eska tsípikua jingoni aianhpisïreenga ka no sáni chéparini (Úku. 6:8-10). Ka máteru jindeespti Felipe, Úkuecha 21:8 uandasïndi eska ‘ambakiti aianhperakuani jámasïreenga uandantani’. Jiájkani xarharasïndi eskaksï i siete achamasïicha no méni jurajkuspka tsípikua jingoni aianhpini Reinueri ambe.

20. ¿Néna májkueni úxaki Tata Diosï Jeobaeri ireta iásï ísï eska apostoliicha?

20 Ini jurhiatikuecha jimbo, Tata Diosï Jeobaeri ireta májkueni úsïndi eskaksï apostoliicha paraksï erakuani erachiichani engaksï ánchikuarhita ma intsïnhaaka kúnguarhikuarhu. Erachiicha engaksï erakunhajka para orhejtsïkutiini o sierbo ministerialiini, jatsistiksï para xarhatani eskaksï jatsiska Tata Diosïiri jánhaskakua ka kualidadichani engaksï espiritu santu jimboejka. Ka Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani jarhuajpesïndi paraksï ima erachiicha engaksï ísï úni jauaka eskaksï Biblieri juramukuecha na uandajka niáraakaksï jindeeni orhejtsïkutiicha o sierbo ministerialiicha (1 Tim. 3:1-9, 12, 13). f Jiájkani, úpiringachi uandani eskaksï erachiicha espiritu santu jimbosï erakunhajka, jimbokaksï juramukuecha engaksï Bibliarhu jaka espiritu santu jimboeska. Íksï erachiicha kánikua ánchikuarhisïndi ka uánikua ambeksï úsïndi. Pori ejemplu, jamberiksï orhejtsïkutiicha jánguarhintajti jarhuataani erachiichani engaksï jatiriikia ka engaksï sési marhuakuni jaka Tata Diosïni (Sant. 1:27). Ka máruksï jarhuajpexati paraksï Kʼumanchikuechani Reinueri uaani, organisariuani kʼérati tánguarhikuechani ka máruksï jarhasti Grupuecharhu engaksï Jarhuataajka Testiguechani engaksï Uétarhinchajka Tratamientu ma. Ka sierbo ministerialiichaksï mámaru jarhuajpesïndi kúnguarhikuarhu parakaksï orhejtsïkutiicha uaaka jorhentpini ka nirani pʼorhembiani erachiichani paraksï uinhaperaantani. Iámindu i erachiicha engaksï jatsiaka responsabilidadiichani kúnguarhikuarhu ka Jeobaeri organisasionirhu, jatsistiksï para sési úni indeecheeri ánchikuarhitani joperuksï ístu jatsisti para aianhpini ambakiti aianhperakuani (1 Kor. 9:16).

“Uápurisï mítekuarhixaptia Tata Diosïiri uandakua” (Úkuecha 6:7)

21, 22. ¿Nénachi míteski eska Tata Diosï Jeoba újchakuraxapka jimbanhi kúnguarhikuani?

21 Tata Diosï Jeoba jarhuataspti jimbanhi kúnguarhikuani para úni tekaantani engaksï imeeri ikiatspitiicha no sési kámani japka ka ístu parakaksï erachiicha no arhukurhitini japiringa. I ambe xarhatasïndi eska Tata Diosï Jeoba újchakuraxapka, jimboka Úkuecha 6:7 arhisïndi: “Uápurisï mítekuarhixaptia Tata Diosïiri uandakua, ka Jerusaléni, sánderuksï uániixaptia Jesúsiiri chúxapatiicha. Ka ístu, uánikua saserdotiichaksï ueenasptia jakajkuni”. Libru Úkuecha jimbo, uánikua uelta arhisïndi na enga kúnguarhikua sánderu ka sánderu kʼéni japka ka i jindeesti ejemplu ma (Úku. 9:31; 12:24; 16:5; 19:20; 28:31). ¿A no eskachi iásï kánikua sési pʼikuarherasïnga kurhaani na enga uápurisï mítekuarhini jaka Tata Diosïiri uandakueri ambe?

22 Primeru siglurhu anapu relijioniiri orhejtsïkutiichaksï kánikua ikiaxapti ka nóksï ísku pakarapirindi. I ambe apenasi ueenakuarhixapti paraksï no sési kaani Jesúsiiri chúxapatiichani. Ka eskachi na exeaka máteru kapitulu jimbo, niárapirindiksï kánikua no sési kamani Estebanini.

b Ukuecha, 20 uelta uandasïndi ánjeliicheeri ambe ka i jindeesti primeru xanhari, ka nájkiruka Úkuecha 1:10 solu arhijka: “Achamasïicha engaksï xukuparhakua urapiti jukarini japka”, iichaksï tsimani ánjeliispti.

d Exe je rekuadruni “ Aianhpikua ‘kʼumanchikuecharhu’”.

e Ima ‘ánchikuarhita enga xáni uétarhini’ japka, kʼéri ambeespti. Ísï jimbo, i erachiichaksï jatsiapti ambakiti kualidadiichani komu paraksï úni orhejtsïkutiini. Joperu Bibliarhu no nani uandasïndi káni engaksï ueenaka erakunhani orhejtsïkutiicha kristianuecheeri kúnguarhikuarhu.

f Primeru siglurhu jarhasptiksï achamasïicha engaksï sési jorhendakata japka ka jatsisptiksï sésikua paraksï erakuani orhejtsïkutiichani (Úku. 14:23; 1 Tim. 5:22; Titu 1:5). Iásï, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani erakuasïndi sirkuitueri orhejtsïkutiichani ka iichaksïsï jatsiti para erakuani orhejtsïkutiichani ka sierbo ministerialiichani.