Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 20

Etsakurhixapti ka uinhapikua jatsixapti nájkiruka ójkutakua ambe japka

Etsakurhixapti ka uinhapikua jatsixapti nájkiruka ójkutakua ambe japka

Apolosi ka Pablu, jarhuajpesïndiksï paraka seguiriuaka mítekuarhini ambakiti aianhperakua

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 18:23–19:41

1, 2. a) ¿Ambeksï úkuarhinchaspi Pablu ka imeeri kompanieruecha Éfesu? b) ¿Ambechi exea ini kapitulurhu?

 ÉFESU anapu xanharuecharhisï kánikua no sési jánhaskuarhixati, uánikua kʼuiripuechaksï niraxati uiriipani ka úndaxatiksï sánderu no sési jámani ka uinhachani. Jupikaastiksï tsimani achamasïichani engaksï Pabluni nípka pámbetani ka antsikupaaxatiksï. Íksï kʼuiripuecha jimeesïsï nitamaxati enga mámaru ambe ataranhantajka; ka jimbokaksï sánderu uánikua kʼuiripuecha kúrhiasïngia, xanharu sánhani arhisïndi pínandintani. Iáminduechaksï jima niraxati enga teatru jaka nani engaksï 25,000 kʼuiripuecha jatanhejka. Uánikuechaksï no mítesti ambe úkuarhixaki, joperuksï eranhaskasïndi eska no sési ambe uandanhaxaka imeecheeri templueri ambe ka Ártemisiiri ambe enga jindeeka imeecheeri diosa, jimboksïsï méntku úndajti uandani: “¡Kʼéri ambeesti Ártemisi, Éfesu anapu diosa!” (Úku. 19:34).

2 Ménderu, Satanási kʼuiripuechani úraaxati paraka no mítekuarhiaka ambakiti aianhperakua, ka i ma ambejkuesti enga Satanási úrajka para pʼínguni juchaari ánchikuarhitani. Ini kapitulu jimbochi exeaka ambe xáni úski Satanási paraka nóteru aianhpinhapiringia ka paraksï primeru siglurhu anapu kristianuecha no májku kʼéri jarhani. Joperuchi exeaka eska no sési uérakuspka, jimboka ‘Tata Diosï Jeobaeri uandakua sánderu etsakurhixapkia ka sánhani arhixapti sánderu uinhapikua jatsini’ (Úku. 19:20). Ísïisti, Tata Diosï Jeobasï úpti eskaksï imeeri marhuariicha úpiringa orhepani uérani, ísï eskajtsïni juchantsïni na jarhuatajka méntkisï, joperu mándani arhinchi jatsiska para úni ambe ma. Espiritu santueri jarhuajperata jingoni, uaakachi jatsiani imani kualidadiichani engajtsïni jarhuataaka parachi sési aianhpini. Joperu orheta ju je exeni ambechi uaa jorhenguarhini Apolosiiri ambe.

“Sési mítespti ambe engaksï arhijka Karakateecha” (Úkuecha 18:24-28)

3, 4. ¿Ambeksï exespi Ákila ka Prisila engaksï kurhaapka Apolosiiri arhijtsïkperatani ka ambeksï úspi?

3 Enga Pablu Éfesu nirani japka, jiáni enga tanimu uelta úni jámeengia para aianhpini, judiu ma niáraspti iretarhu enga Apolosi arhinheenga. Alejandría (Ejiptu) uératini jurhaspti ka uánikua ambe jorhenaspti úni. I achamasï “kánikua sési uandasïreendi ka sési mítespti ambe engaksï arhijka Karakateecha”. Ístu kánikua espiritu santu intsïnhaspti. Ísï jimbo, tsípiparini ka no sáni chéparini niraspti arhijtsïkuani judiuechani jima engaksï imeecha tánguarhienga (Úku. 18:24, 25).

4 Jimaksï jarhaspti Ákila ka Prisila, ka kánikuaksï tsípipti engaksï exepka eska Apolosi sési jorhentpisïreenga Jesúsiiri ambe. Joperu nájkiruka sési uandanteenga Kristueri ambe, exesptiksï eska ima imani ambejkusï mítepka ambe enga Juanu uandanteenga, eskaksï kʼuiripuecha jatsispka para itsï atakuarhini. Ísï jimbo, nájkiruka Apolosi sési uandeenga, i temungurhiri engaksï kʼumanchikua sïkuiriiri uaauenga, nóksï sáni chéspti, andarhierasptiksï Apolosini ka “támuksï páspti ka sánderuksï sési aianguspti Tata Diosïiri xanharueri ambe” (Úku. 18:25, 26). ¿Ambe úspi Apolosi? Xarhataspti kualidadi ma enga kánikua jukaparhakueka para iámindu kristianuecha: kaxumbikua.

5, 6. ¿Andisï Tata Diosï seguiriini japi úrani Apolosini ka ambechi jorhenguarhisïni jucha?

5 Enga Apolosi jiókuarhipka eska i temungurhiri jarhuatapiringa, niáraspti sánderu ambakiti kristianu máeni. Tátsekua Akaia niraspti ka jima kánikua jarhuataaspti Jesúsiiri chúxapatiichani. Ístu aianguaspti imani judiuechani engaksï jimeesïsï irekapka eska Jesúsi jindeespka Mesíasi. Lukasï ísï uandaspti Apolosiiri ambe: “No sáni chéparini, exeraaspti judiuechani eskaksï támisï jarhaspka, ka Karakateecha jingoni exeraasïreendi eska Jesúsi jindeeska Kristu” (Úku. 18:27, 28). Ísï jimbo, ima niáraspti kánikua jarhuajpeni paraka Tata Diosï Jeobaeri uandakua etsakuarhipiringa. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Apolosiiri ambe?

6 Uétarhisïndi eskachi iámindu kristianuecha kaxumbitiuaka. Ísïisti, iáminduechachi uánikua ambe jorhenaska úni ka míteni uánikua ambe, joperu i ambejtsïni no marhuachesïndi engachi no kaxumbitiuaka. Engachi no xarhataska kaxumbikua, i ambe engachi jorhenaka úni, uaati eskachi kʼéramakuarhiaka (1 Kor. 4:7; Sant. 4:6). Engachi sési jimbo kaxumbitiuaka, jánguarhintaakachi ísï exeani máteruechani eskaksï sánderu kʼéri ambeeska eska jucha (Filip. 2:3). Engajtsïni nema uékaaka arhistachini ambe ma ojtsïni uékani jurhimberantani, nóchi jatsiska para ikiani. Ístuchi no afuersa uékaaka eska ísï úkuarhiaka ambe ma eskachi jucha na uéjka ka jini espiritu santujtsïni máteru ambe arhini jarhani eskachi uaaka. Engachi kaxumbitiiska, Tata Diosï Jeoba ka Jesúsijtsïni seguiriini jauati úrani (Luk. 1:51, 52).

7. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Pablueri ka Apolosiiri ambe?

7 Ístu kaxumbitiini, jarhuatasïndijtsïni parachi no andaperani jámani. Eranhaskasïntsï na enga xáni uékani japka Satanási eskaksï ima kristianuecha ikiatsperapiringa. ¡Na xáni tsitipirini eska Apolosi ka Pablu, engaksï xáni sési jorhentpienga, andaperani jámapiringa paraksï exeni aberi nénksï sánderu uánikua erachiicha apoiaripirini! Ka kúnguarhikuechaksï no sáni úkua jukanchapirindi ísï úni, jimbokaksï máru Korintu anapuecha jamberi niáraspka uandani: “Ji Pablueri chúxapatiiska”. Ka máteruechajtuksï uandasïreendi: “Ji Apolosiiri chúxapatiiska”. Nájtsï exesïni, ¿íksï tsimani achamasïicha uékani japi eskaksï kúnguarhikuarhu anapuecha ísï jámapiringa? Nómbe, sánderu sési, apostoli Pablu uandaspti na enga xáni jarhuajpeni japka Apolosi ka asta jurajkukuaspti sánderu responsabilidadiichani. Ka Apolosi méntkisï ísï úsïreendi eska Pablu na arhienga (1 Kor. 1:10-12; 3:6, 9; Titu 3:12, 13). ¡Kánikuaksï kaxumbitiispti ka kánikuaksï jarhuajperasïreendi!

Arhijtsïkuasïreendi “Tata Diosïiri Reinueri ambe ka jánhastaasïreendi paraksï imeecha jakajkuni” (Úkuecha 18:23; 19:1-10)

8. ¿Pablu náki xanharu jimbo niraspi Éfesu ka andi?

8 Pablu uandaspti eska ménderu nipiringa Éfesu, a ka ísï úspti (Úku. 18:20, 21). Joperu ju je exeni nani enga ísï nípka. Ima, orheta Antiokía de Siria jámaxapti, ísï jimbo, úpirindi Seleusia nirani enga jima no iauani japka. Ka tátsekua barkuni ma jatani para Éfesu nirani, joperu no ísï úspti, sánderu sési, Pablu juátarhisï teruakuspti ka 1,600 kilometrisï (1,000 miia) biajariispti. ¿Andisï Pablu xáni iauanisï nípi? Jimboka ísï úpiringa iápurisï jámani para chúxapatiichani uinhaperaantani (Úku. 18:23; 19:1). Ini jingoni, tanimu xanhariisptia enga Pablu iauanisï jámapka aianhpini ka mítespti eska májkueni úkua jukanchapiringa eska ima tsimani xanhari enga nípkia, joperu eska kánikua jarhuajpepiringa. Iásï, iámindu sirkuitueri orhejtsïkutiicha ka imeecheeri témbeechaksï xarhatasïndi eskaksï májkueni xénchpesïnga ka jarhuajpeni eska Pablu. ¿A no eskachi kánikua agradesidu jarhaska?

9. ¿Andiksïsï uánikua Juanueri chúxapatiicha ménderu itsï atakuarhipi ka ambejtsïni jorhendasïni i ambe?

9 Enga na niárapkia Éfesu, exeaspti 12 kʼuiripuechani engaksï chúxapatiipka Juanueri enga itsï atauenga kʼuiripuechani. Iichani Juanu itsï ataaspti joperu xántku marhuasptia. Ístu, nóksï ambe ma mítespti espiritu santueri ambe o sántku ambejku. Joperu Pablu ménderu ueenaspti jorhendaani, ka iichaksï májkueni úspti eska Apolosi, xarhatasptiksï eskaksï kaxumbitiispka ka eskaksï uékasïreenga jorhenguarhini. Tátsekua engaksï na ménderu itsï atakuarhipkia Jesúsiiri nombri jimbo, intsïnhasptiksï espiritu santu ka ístu sésikua paraksï máru milagruechani uaani. ¿Ambechi jorhenguarhisïni? Eska Tata Diosï Jeoba újchakuraasïnga imeechani engaksï sési exejka ambe enga imeeri kúnguarhikua mójtakujka (Úku. 19:1-7).

10. ¿Andisï iásï Pablu eskuelarhu ma nípia aianhpini ka nénachi uaa májkueni úni?

10 Ju je exeni ambe enga úkuarhipka tátsekua. Pablu tanimu mesi páxaptia no sáni chéparini aianhpini jima engaksï judiuecha tánguarhienga paraksï Tata Diosïni kómarhini, ka “Tata Diosïiri Reinueri ambe arhijtsïkuasïreendi ka jánhastaasïreendi paraksï imeecha jakajkuni”. Joperu enga exepka eskaksï máru no uékasïreenga kurhajchani ka eskaksï no sési ambe uandasïreenga “Tateeri Xanharueri ambe”, ima máteru naniisï niraspti aianhpini para no ísku jatini tsïtani jarhani tiempu imeechani jingoni (Úku. 19:8, 9). Eskuelarhu ma niraspti ka uánikua kʼuiripuechaksï niraspti chúxapani, jimbokaksï uékasïreenga kurhajchani ka sánderu ambe míteni Reinueri ambe. Ísï eska ima, sésichi uaaka engachi kéndikuska engajtsïni nema no uékaaka kurhajchani o enga solu uékaaka arhirperani juchantsïni jingoni. ¡Ka nóchkaksï útasï uánikua kʼuiripuecha jarhaski engaksï uétarhinchani jaka míteni ambakiti aianhperakuani!

11, 12. a) ¿Néna xarhataspi Pablu eska jánguarhintasïreenga aianhpini ka eska adaptarikuarhisïreenga? b) ¿Nénachi uaa juchajtu májkueni úni?

11 Jamberi apostoli Pablu pauani pauani nireendi jima arhijtsïkpini, 11 de la maniana uératini asta a las 4 de la tarde jamberi (exe je nota para sánderu ambe jorhenguarhini para Úkuecha 19:9, Biblia de estudio jimbo). Jamberi inde jandora, kʼuiripuechaksï mintsikuarhini jarheendi, jimboka kánikua aparhikuarhisïreenga ka uánikuechaksï erokuarhisïreendi sáni para mintsikuarhini ka para tʼireni. Eranhaska je, indeni tsimani uéxurhini enga Pablu pauani pauani nireenga jima aianhpini, jukari 3,000 ora arhijtsïkpipti. b Jimajkani exesïngachi eska indeni ambe jimbosï Tata Diosï Jeobaeri Uandakua úpka sánderu etsakurhini ka sánderu uinhapikua jatsini. Pablu kánikua jánguarhintaspti sési jorhentpini ka adaptarikuarhispti. Mójtakusïreendi imeeri orariuni para úni jarhuataani jima anapu kʼuiripuechani. “Ísï jimbo, iáminduecha engaksï Asiaisï irekapka, judiuecha ka grieguecha, kurhaasptiksï Tateeri uandakuani” (Úku. 19:10). ¡Pablu kánikua sési aianhpispti, ísïsï jindeeti sési aianhpini!

Jánguarhintasïngachi aianhpini nani uéjkisï.

12 Iásïjtuchi májkueni úsïnga Jeobaeri testiguecha, uinhamuchi ánchikuarhisïnga ka adaptarikuarhisïngachi. Jánguarhintasïngachi exeni nanichi uaa exeantani kʼuiripuechani ka na jandora. Jimbochisï nirajka aianhpini xanharuecharhisï, plasecharhisï ka jima enga sánderu uánikua kʼuiripu jámajka. Ístuchi aianhpisïnga telefonu ka kartecha jimbo. Ka ima jandorachi nirasïnga kʼumanchikuecharhu engachi uaaka exeantani kʼuiripuechani.

Uandakua sánderu etsakuarhixapti ka sánderu uinhapikua jatsispti nájkirukaksï no sési járhati espirituecha uékeenga pʼínguni (Úkuecha 19:11-22)

13, 14. a) ¿Ambe ka ambe úspi Pablu Tata Diosï Jeobaeri uinhapikua jimbo? b) ¿Ambeksï no sési úspi Eseba uájpeecha ka nénaksï májkueni úsïni uánikua máteru relijionirhu anapuecha?

13 Lukasïjtsïni aiangusïndi eska ísï tátsekua kánikua ambakiti ambe úkuarhispka. Tata Diosï Jeoba úspti eska Pablu kʼérati milagruechani uaapiringa, asta Pablueri xukuparhakua ka imeeri tánharhikua jamberi úsïreendi ambakeraantani pʼamenchatiichani ka petarpiantani demoniuechani (Úku. 19:11, 12). c Nájkirukaksï uánikuecha ísku pakareenga exeparini na engaksï demoniuecha uérhiantauenga kʼuiripuechani, máteruechaksï no sési exesïreendi.

14 Jarhasptiksï judiuecha engaksï iápurisï jámeenga demoniuechani petarpiantani, ka uékasïreendiksï májkueni járhati milagruechani uaani eska Pablu. Karakata arhisïndi eskaksï Jesúsiiri ka Pablueri nombrini úrasïreenga paraksï demoniuechani petarpiantani. Inde kʼuiripuecha engaksï ísï uékeenga úni sieteesptiksï, ka jindeesptiksï kʼéri saserdoti uájpeecha enga Eseba arhinheenga. Joperu ma jurhiani engaksï uékeenga petarpintani demoniu ma, demoniu arhiaspti: “Ji míteska Jesúsini ka ístuni míteska Pabluni. Joperujtsï, ¿chá neeski?”. Tátsekua, ima achamasï enga no sési jásï espiritu incharhitini japka, uiriispti andanguani ka no sési kaantaspti Eseba uájpeechani, tátsekuaksï iicha uiriispti sïpakuarhini xásku ka atakata (Úku. 19:13-16). Ka iáminduechaksï exespti eska Tata Diosïsï íntskupka uinhapikua Pabluni, joperu nómbe indeni achamasïichani engaksï relijioni no jurhimbitirhu jámeenga. Ka ísïsï Tata Diosï Jeobaeri uandakua sánderu uinhapikua jatsini japti. Iásï, uánikua kʼuiripuechaksï eratsesïndi eska Tata Diosï jaiapanheantauaka engaksï solu úraska Jesúsiiri nombrini o uandani eskaksï kristianueska, joperu inde ambe méntku no ísïisti. Jesúsi jorhentpispti eskaksï imeechajkusï uaaka ambakiti ambe erokuarhini engaksï úni jaka ambe enga imeeri Taati uéjka (Mat. 7:21-23).

15. ¿Nénachi uaa májkueni úni eskaksï Éfesu anapuecha engaksï kristianu úkuarhipka?

15 Éfesu, uánikua kʼuiripuechaksï jakajkusïreendi sïkuamikueri ambe. Sïkuajpinksï jámasïreendi, amuletu ambeksï kámasïreendi ka libruechani engaksï majieri ambe uandeenga. Joperu jiáni engaksï xáni kʼuratsekua jingoni pakarapka Eseba uájpeecha, úspti eskaksï uánikua iretarhu anapuecha ueenapiringa chénharhini Tata Diosïni, kristianuksï úkuarhispti ka nóteruksï kámasïreendia sïkuamikua ambe. Uánikuechaksï tánaantaspti imeecheeri libruechani enga majieri ambe uandeenga ka kurhiraasptiksï iáminduechani japarini nájkirukaksï uánikua dolari jukaparhapka. d Lukasï uandantasïndi: “Ísï jimbo, Tata Diosï Jeobaeri uandakua sánderu etsakurhixaptia ka sánhani arhixapti sánderu uinhapikua jatsini” (Úku. 19:17-20). ¡Jo, Tata Diosï Jeoba andasïndi Noambakitini ka imeeri demoniuechani! Éfesu anapuechajtsïni exerasti ambechisï jatsi para úni. Juchajtuchi irekaxaka parhakpini ma jimbo engaksï kʼuiripuecha mámaru ambe újka demoniuecheeri jarhuajperata jimbo. Engachi ma repentku kuenta íntskukuarheaka eskachi jatsiska ambe ma enga sïkuamikueriika, ju je májkueni úni eska Éfesu anapuecha ka sóntku kʼuanikuni na uéjki xáni jukaparhani. Nóchi ambe ma uékasïnga jatsini enga sïkuamikueri ambeeka.

“Ueenaspti kánikua no sési jánhaskuarhini” (Úkuecha 19:23-41)

“Tateecha, chájtsï sési mítetixaka eskachi ini ánchikuarhita jimbosï xáni sentabu andajka” (Úkuecha 19:25).

16, 17. a) ¿Ambe úspi Demetriu parakaksï máru Éfesu anapuecha ueenapiringa no sési jámani? b) ¿Nénaksï xarhataspi Éfesu anapuecha eskaksï kánikua tsitisïreenga imeecheri relijionini?

16 Lukasï uandantasïndi máteru ambe enga ístu úrajka Satanási. Úkuecha 19:23 arhisïndi eska ueenaspka “kánikua no sési jánhaskuarhini Tateeri Xanharu ambe jimbo”, ka kánikua peligru jarhaxapti. e Acheeti ma jarhaspti enga Demetriu arhinheenga ka enga plata jingoni ánchikuarhienga. I acheeti tánaantaspti imeeri kompanieruechani ka arhiaspti eskaksï seguiriipiringa diosï úkateechani ataraantani engaksï uékeenga útasï sentabu andani. Ístu arhiaspti eska inde ambe enga Pablu uandanteenga no sési japiringa para imeecheeri negosiu, jimbokaksï imeecha engaksï kristianu úkuarhienga nóteruksï kómarhiasïreengia diosï úkateechani. Últimu, imeecheeri ireteeri ambe arhiaspti ka uandaspti eska engaksï kʼuiripuecha seguiriipiringa kurhajchani Pabluni, kʼuiripuechaksï niárapirindi ísku exeni imeecheeri templuni ka eska nóteru nema kʼéri ambe arhipiringia imeecheeri diosa Ártemisini (Úku. 19:24-27).

17 Ísï úkuarhispti ambe enga Demetriu uékeenga. Imeecha engaksï plata jingoni ánchikuarhienga, ueenasptiksï uinhachani: “¡Kʼéri ambeesti Ártemisi, Éfesu anapu diosa!”. Ueenaspti kánikua no sési jánhaskuarhini iretarhu, ísï eskachi na uandaka primeru párrafurhu. f Pablu, enga méntku no sáni chéenga, uandaspti eska nipiringa teatrurhu para kʼuiripuecha jingoni uandontskuarheni, joperu chúxapatiichaksï méntku úndaspti arhini eska no nipiringa jimboka úpiringa uándikunhani. Jiájkani kʼuiripu ma enga Alejandru arhinheenga, ueenaspti uandani para arhiani ambesï úkuarhini japi. I kʼuiripu judiuespti ka jamberi uékeendi uandani eska no májkueniispka imeeri relijioni ka kristianuecheeri. Joperu no nema kurhajchasïreendi jimboka kánikua no sési jánhaxapka. Ka sánderia engaksï exepka eska ima judiuespka, nóteruksï jurajkuspti eska uandapiringa ka ménderuksï uinhachaspti: “¡Kʼéri ambeesti Ártemisi, Éfesu anapu diosa!”, ka ísïksï úspti tsimani ora. Ka iásïjtu ima kʼuiripuecha engaksï kánikua tsitijka imeecheeri relijioniiri ambe, májkuenksï jámasïndi ka nóksï sáni uékasïndi kurhaani Tata Diosïiri ambe (Úku. 19:28-34).

18, 19. a) ¿Iretarhu anapu juramuti ma néna úspi kuámukuni kʼuiripuni? b) ¿Juramutiichaksï néna kuájpiasïni Tata Diosï Jeobaeri marhuariichani ka nénachi uaa jarhuajpeni paraksï indeecha seguiriini ísï úni?

18 Últimu niáraspti iretarhu anapu juramuti ka kuámukuspti kʼuiripuni. I acheeti kʼéri ambeespti ka arhiaspti eskaksï kristianuecha no jindeespka peligru ma para imeecheeri templu nijtu para imeecheeri diosa. Ka ísïisti, Pablu ka imeeri kompanieruechaksï no ma ambe no sési uandaspti templueri ka nijtu imeecheeri diosaeri. Ka enga japka ambe ma, úpirinksï juramutiichani jingoni nirani. Ka jamberiksï jiáni kurhanguptia enga arhiapka eska no sési jarhaspka ambe engaksï úni japka, jimboka ísï uandasïreenga Roma anapu lei, ka Roma anapu juramuti úpirindi kastigariuani. Tátsekua inde achamasï axaantaspti iáminduechani. Enga i achamasï na kurhangutaraapkia, iáminduechaksï ísku jarhasptia (Úku. 19:35-41).

19 No i primeru xanhariispti nijtu últimuepirini enga achamasï ma enga kánikua jánhastiipka ka juramukua jatsini kuájchakuapiringa Jesúsiiri chúxapatiichani. Jimboka jánhaskua ma jimbo enga últimu jurhiatikuechani jimbo úkuarhipiringa, apostoli Juanu exespti na engaksï máru juramutiicha o “echeri”, apiringa “iurhekuani”, enga arhikuekajka na enga Satanási no sési kaapiringa kristianuechani (Apok. 12:15, 16). Ka ísïsï úkuarhini jati, uánikua juesiichaksï kuájpiasïndi juchaari derechuechani parachi úni aianhpini ambakiti aianhperakuani ka parachi Tata Diosïni kómarhini. Ka jamberijtsïni jimbosï jarhuatajti jimbokaksï exesïnga eskachi sési jámasïnga. Pori ejemplu, jimboka Pablu sési jámasïreenga, Éfesu anapu juramutiichaksï niáraspti respetariini ka sési kámani, jimboksïsï no uékeendi eska Pablu no sési ambe úkuarhinchapiringa (Úku. 19:31). Engachi juchajtu sési jámaska ka respetarpini, máteruechajtsïni sési exeati. Nóchi uaaka míteni na xánchi uaa jarhuajpeni engachi sési jámaska.

20. a) ¿Nénachi pʼikuarherasïni exeni eska primeru siglurhu Tata Diosï Jeobaeri uandakua sánderu uinhapikua jatsixapka ka eska iásïjtu májkueni uinhapikua jatsiska? b) ¿Nénachi uaa jarhuajpeni iásï paraka Tata Diosï Jeoba seguiriini jauaka andani?

20 Ísïisti, kánikua sési ambeesti exeni na enga primeru siglurhu Tata Diosï Jeobaeri uandakua sánderu etsakuarhini japka, ka na enga sánhani arhini japka sánderu uinhapikua jatsini, ka ístu kánikua sésiisti exeni na enga Tata Diosï Jeoba jarhuataani jaka iásï imeeri marhuariichani. ¿Chájtu uékapirini jarhuajpeni sáni? Enga ísïika, asï méni mirikurhi je arini ambe engachi jorhenguarhika: jánguarhi je kaxumbitiini, méntkisï chúnguma je Tata Diosï Jeobaeri kúnguarhikuani, asï jurajku je aianhpini, asï ambe ma jiókuarhi je sïkuamikueri ambe ka jánguarhinta je sési jámani ka respetu jingoni paraka méntkisï kʼéri ambe arhinhaaka Tata Diosï.

a Exe je rekuadruni “ Éfesu kapitaliispti Asiaeri”.

b Enga Pablu Éfesu japka, ístu jima karaspti Primera Karakata para Korintu anapuecha.

c Inde uandakua enga ixú úrakuarhejka “xukuparhakua” jamberi imani takusïichani arhikuekajti enga Pablu tsʼérukuarhu jorhuenga para no iorhenharhini enga aparhini jarheenga ka éskuarhu inchanharhini. Ka enga uandajka eska úrasïreenga “tánharhikua”, arhikuekajti eska jiáni enga tiempu jatsienga kʼumanchikua sïkuiriirichani uaauendi, ka jamberi xarhintku uaauendi (Úku. 20:34, 35).

d Lukasï uandasïndi eskaksï inde libruecha 50,000 moneda plateeri jukaparhaspka. Engaksï inde monedeecha denariuepka, jiájkani nema ma jatsipirindi para 50,000 jurhiatikua ánchikuarhini, o 137 uéxurhini.

e Máruksï uandasïndi eska Pablu indeni jurhiatikuanisï arhikuekani japka enga uandapka eska sáno uarhispka ima ka imeeri kompanieruecha (2 Kor. 1:8). Joperu jamberi ístu jiáni arhikuekani japti enga uarhipepka animali ikiminharhicha jingoni Éfesu. Enga ísï uandapka, jamberi jiánipti enga estadiu ma jimbo uarhipepka animaliicha jingoni o jiáni enga jupiperapka imeeri enemiguecha jingoni engaksï ísï jámeenga komueska animaliicha (1 Kor. 15:32). Uaati ísïini i tsimani ambe engachi kurhanguni jaka.

f Íksï grupuecha engaksï artesania ambe ueenga kánikuaksï juramukua jatsispti. Pori ejemplu, 100 uéxurhini tátsekua, máru kurhinda úriicha engaksï Éfesu anapuepka májkuenksï ambe ueenaspti úni.