Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 13

No sésiksï arhirperasïndi

No sésiksï arhirperasïndi

Kurhamarhiasïndiksï apostoliichani ka orhejtsïkutiichani sini uétarhisïni sirkunsidarikuarhini.

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 15:1-12

1-3. a) ¿Náki uandanhiata jarhasïni ka enga uaaka úni eska kúnguarhikua nóteru májku kʼéri jauakia? b) ¿Nénajtsïni marhuachea i relatu?

 PABLU ka Bernabé ménderuksï kʼuanhatsentasïndi Antiokía de Siria engaksï primeru uelta nípka aianhpini. Kánikuaksï tsípixati jimboka “Tata Diosï mítakuaspkia puertani parakaksï no judiuechajtu úpiringa jakajkuni” (Úku. 14:26, 27). Ambakiti aianhperakua iápuru Antiokíaisï mítekuarhixatiia ka uánikua kʼuiripuecha engaksï no judiueka, jiókuarhixatiksï (Úku. 11:20-26).

2 Engaksï Judea anapu máru kristianuecha mítepka ini ambe nóksï xáni tsípispti. Ka ueenasïndiksï sánderu arhirperani jimbokaksï máru uandasïnga eska para úni kristianu máeni, uétarhisïnga sirkunsidarikuarhini ka máteruechaksï uandasïndi eska nómbe. ¿Nénaksï jatsiski para pájperani kristianu judiuecha imeecha jingoni engaksï no judiueka? ¿Ima kristianuecha engaksï no judiueka jatsiskiksï para úni ambe enga Lei uandajka? I uandanhiata xáni kʼésti enga uaaka úni eska kúnguarhikua nóteru májku kʼéri jauakia. ¿Nénaksï sési peentaa ini ambe?

3 Engachi exeaka ambe enga úkuarhipka jiáni, jorhenguarhiakachi ambechi jatsiski para úni enga uandanhiata ambe jauaka kúnguarhikuarhu ka enga uaaka úni eskachi no májku kʼéri jauaka.

“Engajtsï chá no sirkunsidarikuarhiska” (Úkuecha 15:1, nota)

4. ¿Ambeksï jorhentpixapi máru kristianuecha engaksï judiuepka ka ambechi jatsipirini para kurhamarhikuarhini?

4 Lukasï karaspti: “Jimajkani máru achamasïicha engaksï Judea uératini kétsemupka, ueenasptiksï arini ambe jorhendaani erachiichani: ‘Engajtsï chá no sirkunsidarikuarhiska ísï eska na arhijka Moisésiiri Lei, chájtsï no uaaka pʼímutantskata uérani’” (Úku. 15:1, nota). Nóchi míteska sinksï i achamasïicha jindeepi fariseuecha ante deksï kristianu úkuarhini. Joperuksï kʼóru pʼindespti indeni ambe úni ka kánikuaksï janhanharhisïreendi Leini. Jamberiksï arhiauendi erachiichani eskaksï sésikua jatsispka Jerusaléni anapu apostoliicheeri ka orhejtsïkutiicheeri paraksï úni ambe ma (Úku. 15:23, 24). ¿Andi Tata Diosï no juramukuspia Pedruni 13 uéxurhini antesi eska jurajkuapiringa kúnguarhikuarhu jarhani imeechani engaksï no sirkunsidadu japka? Jiájkani, ¿andiksïsï judiuecha seguiriini japi uandani eskaksï jatsispka para sirkunsidarikuarhini? (Úku. 10:24-29, 44-48). a

5, 6. a) ¿Andiksïsï útasï máru judiuecha uékeeni eskaksï tatakeecha sirkunsidarikuarhipiringa? b) ¿Májkueniiski sirkunsisioniiri pakatperakua ka pakatperakua enga Tata Diosï Abraánini jingoni úpka? (Exe je nota).

5 Ima kristianuechaksï ísï uandasïreendi uánikua ambe jimbo. Pori ejemplu, Tata Diosï Jeobasï juramupti eskaksï tatakeecha sirkunsidarikuarhipiringa. I ambe xarhatasïreendi eska tataka ambakiti pájperakua ma jatsispka Tata Diosï jingoni. Tata Diosï, Abraánini ueenaspti arhini eska ísï úpiringa ka ístu imeeri kʼumanchikuarhu anapu tatakeechani, ka jiáni enga Leiiri pakatperakua úpka israeliteecha jingoni, arhiaspti eskaksï iámindu tatakeecha jatsispka para sirkunsidarikuarhini (Lev. 12:2, 3). b Lei uandasïreendi eskaksï uérakisï anapuecha jatsispka para sirkunsidarikuarhini engaksï uékeenga úntani kʼuínchikua ma komueska Paskua (Éx. 12:43, 44, 48, 49). Jimboksïsï judiuecha uandeendi eska no pímbinhasï jarhasïreenga ima acheeti enga no sirkunsidarikuarhienga ka eska no úpiringa Tata Diosïni marhuakuni (Is. 52:1).

6 Ísï jimbo, ima kristianuecha engaksï judiuepka, uétarhinchasïreendiksï mintsikani ka kaxumbitiini paraksï ísï exeni ambe ma eska Tata Diosï Jeoba na uékeenga. Leiiri pakatperakua nóteru japirindia, sino jimbanhi pakatperakua. Ísï jimbo, enga judiu ma andajpenupiringa, nóteru arhikuekasïreendia eska Tata Diosïiri iretarhu anapuepiringa. Ístu, ima kristianuecha engaksï Judeaisï irekani japka, jatsipirindiksï para kánikua balori xarhatani paraksï uandani eskaksï jakajkusïreenga Jesúsini ka imeecha jingoni marhuakuni Tata Diosïni engaksï no sirkunsidadu japiringa (Jer. 31:31-33; Luk. 22:20).

7. ¿Ambeksï no kurhanguspi achamasïicha engaksï Judea uératini kétsemupka?

7 I ambe no arhikuekaxapti eskaksï Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha mójtakukuarhispka. Sánderu sési, jimbanhi pakatperakua úxapti eska kurhangunhapiringa ambesï arhikuekeeni Moisésiiri Lei (Mat. 22:36-40). Máru uéxurhiniichani tátsekua enga apostoli Pablu sirkunsisioniiri ambe uandapka, karaspti: “Kʼuiripu ma mintsita jingonisï xarhatajti eska judiueska ka imeeri mintsitarhu ísï úsïndi enajki pasïri pʼikujtsïku tsʼiuerakuani ka i ambe espiritu santu jimbosï ísï úkuarhijti ka no jimboka ísï karakata jarhaska Leirhu” (Rom. 2:29; Deut. 10:16). Ima achamasïicha engaksï Judea uératini kétsemupka, nóksï sési kurhanguspti ini ambe ka uandasïreendiksï eska Tata Diosï útasï uékasïreenga eskaksï tatakeecha sirkunsidarikuarhipiringa. ¿Uékapirinksï jiókuarhini ini jimbanhi ambe?

No sésiksï arhirperasïndi (Úkuecha 15:2)

8. ¿Andiksïsï kuerpu gobernantini nípi kurhamarhini sirkunsisioniiri ambe?

8 Lukasï ístu karasïndi: “Pablu ka Bernabé nóksï májkueni eratsesïreendi” eska ima achamasïicha engaksï Judea uératini kétsemupka. Ísï jimbo, “engaksï na no sési arhirperapkia, pakatperasptiksï eska Pablu ka Bernabé ka máteru erachiicha, karhamapiringa apostoliichani jingoni ka Jerusaléni anapu orhejtsïkutiichani jingoni paraksï iiri ambe uandontskuarheni” (Úku. 15:2). c Antiokía anapu erachiichaksï no sési arhirperaspti, jimbokaksï ima tsimani grupuecha kánikua kuájpisïreenga ambe engaksï eratseenga ka ambe engaksï jakajkuenga. Paraksï úni seguiriini sési pájperani ka pínandikua jatsini, kúnguarhikuarhu anapuechaksï sési exespti eskaksï máru erachiicha nipiringa indeeri ambe kurhamarhiani apostoliichani ka orhejtsïkutiichani engaksï Jerusaléni japka, grupu enga orhejtsïkuauenga iámindu kúnguarhikuechani. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Antiokía anapu orhejtsïkutiicheeri?

Máruksï seguiriixati uandani eskaksï arhiapiringa no judiuechani eskaksï jatsispka para úni ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga.

9, 10. ¿Ambejtsïni jorhendasïni Antiokía anapu erachiicha ka ístu Pablu ka Bernabé?

9 Primeru, eskachi jatsiska para mintsinharhini Tata Diosïiri kúnguarhikuani. Ju je exeni andichisï ísï uandajki. Nájkirukaksï Antiokía anapu erachiicha mítepka eskaksï iámindu kuerpu gobernantiirhu anapuecha judiuespka, seguruksï jarhaspti eskaksï i erachiicha Karakateechani úraapiringa paraksï sési peentani sirkunsisioniiri ambe. ¿Andi? Jimbokaksï mítespka eska Tata Diosï Jeoba sési peentapiringa indeni ambe imeeri espiritu santuni úraparini ka tata Jesukristuni enga kúnguarhikuani orhejtsïkujka (Mat. 28:18, 20; Éfes. 1:22, 23). Ísï jimbo, enga jauaka ambe ma enga sáni úkua jukani jauaka sési peentani, ju je mintsinharhini Tata Diosïiri kúnguarhikuani ka Grupuni enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani ka ísïchi májkueni úni jauaka eskaksï Antiokía anapu kristianuecha.

10 Ístuchi jorhenguarhisïnga eskachi jatsiska para méntkisï kaxumbitiini ka tekaantskua xarhatani. Ju je eratsentani Pabluni ka Bernabéni. Nájkirukaksï erakukateepka espiritu santu jimbo paraksï Tata Diosïiri ambe nirani aianguani imeechani engaksï no judiuepka, nóksï méni eratsespti eskaksï imeechasï uandapiringa ambe úkuarhipirini sirkunsisioni jingoni (Úku. 13:2, 3). Ístu, apostoli Pablu uandaspti eska niraspka karhamani Jerusaléni jimboka “Tata exeraspka ambe ma”, i ambe xarhatasïndi eska Tata Diosïsï uandani japka ambe enga úkuarhipiringa (Gal. 2:2). Iásï anapu orhejtsïkutiichaksï jánguarhintasïndi paraksï májkueni tekaantani ka kaxumbitiini jiáni enga úkuarhijka ambe ma kúnguarhikuarhu ka enga uaaka úni eskaksï erachiicha nóteru sési pájperaakia. Enbesi deksï arhirperani jarhani oksï úni ambe engaksï imeecha eratsejka, jánguarhintasïndiksï kurhakuni Tata Diosï Jeobani eska jarhuatauaka Biblia jingoni paraksï exeni ambe úni ka ístuksï exesïndi ambe enga uandajka jántspiri enga mintsinharhikueka (Filip. 2:2, 3).

11, 12. ¿Andisï xáni jukaparhakue erokuarhini eskajtsïni Tata Diosï Jeoba jarhuataaka kurhanguni ambe ma?

11 Jamberichi ménisï jatsiaka para erokuarhini eskajtsïni Tata Diosï Jeoba jarhuataaka sési kurhanguni ambe ma. Pori ejemplu, ju je miáni eska Korneliu uéxurhini 36 jimbo erakunhaspka espiritu santu jimbo, ka ma 13 uéxurhini nitamaspti paraka Tata Diosï Jeoba arhiapiringa sinksï imeecha engaksï no judiuepka jatsipirini para sirkunsidarikuarhini o nómbe, jo, asta uéxurhini 49 jimbo. ¿Andisï xáni ióndapi? Jamberi jimboka uékasïreenga eskaksï judiuecha iatsitakuarhu kurhangupiringa andiksïsï jatsipi para mójtakuni ini ambe engaksï ióni pʼindepkia úni. Engachi eratsentaska, 1,900 uéxurhinksï páxaptia indeni pʼindekua jingoni desde enga Tata Diosï Jeoba pakatperakua ma úpka Abraánini jingoni (Juanu 16:12).

12 ¡Kʼéri kóntperata máesti engajtsïni Tata Diosï Jeoba tekaantskua ka uékperakua jingoni jorhendajka ka arhintsïni ambe engachi jatsika para úni! Ima méntkisï uékasïndi eskajtsïni sési nicheaka (Is. 48:17, 18; 64:8). Ísï jimbo, ju je no méni xarhatani eska sánderu sési jarhaska ambe engachi jucha eratsejka, nijtu uandauandamini ambe ma jimbo enga mójtakurhiaka o na enga kúnguarhikua kurhangujkia iásï máru ambe Biblieri (Ecl. 7:8). Ju je jandiajku exekuarhini. Ka engachi exeska eskachi sánisï ueenaxaka indeni ambe úni, ju je eratsentani ambe engachi jorhenguarhijka Úkuecha kapitulu 15 jimbo ka kómarhini Tata Diosï Jeobani eskajtsïni jarhuataaka úni ambe engachi jorhenguarhijka jimini. d

13. Engachi jorhendani jauaka nemani Biblieri ambe, ¿nénachi uaa májkueni tekaantstiini eska Tata Diosï Jeoba?

13 Ístuchi jatsiska para kánikua tekaantskua jatsini imeechani jingoni engaksï Biblieri ambe jorhenguarhini jaka ka nóksï úni jarhani sóntku jurajkuani pʼindekuechani o máru ambe engaksï kánikua jakajkujka ka enga no Bibliarhu pʼitakata jaka. Enga inde ambe úkuarhiaka, jamberi uétarhiati eska sáni tiempu nitamaaka paraka espiritu santu mójtakuaka imeeri mintsitani (1 Kor. 3:6, 7). Ístu sési japirindi eskachi kurhakuaka jarhuajperata Tata Diosïni ka imajtsïni arhiatia ambechisï jatsi para úni sánderu orhepatini (1 Juanu 5:14).

‘Iámindu ambeksï aianguaxapti’ (Úkuecha 15:3-5)

14, 15. a) ¿Ambeksï úspi Antiokía anapu erachiicha Pabluni jimbo, Bernabéni jimbo ka máteruechani jimbo engaksï Pablu jingoni nirani japka? b) ¿Pablu ka imeecha engaksï imani jingoni nirani japka nénaksï uinhaperaantaspi Fenisia ka Samaria anapu erachiichani?

14 Lukasï seguiriisïndi uandantani: “Ísï jimbo, kúnguarhikuarhu anapuechaksï niraspti pámbeni sáni. Ka tátsekuaksï ima Fenisia ka Samariaisï nitamaspti. Ka erachiichaksï kánikua tsípisïreendi engaksï imeecha iámindu ambe aianguani japka na engaksï no judiuechajtu andarhientani japkia Tata Diosïni” (Úku. 15:3). Enga apostoli Pablu, Bernabé ka máteruecha engaksï imeechani jingoni nirani japka uéakuntani japkia Antiokía, jima anapu erachiichaksï niraspti petaramaantani. Ísïksï xarhataxapti eskaksï xénchaasïreenga, janhanharhiani ka eskaksï uékasïreenga eska Tata Diosï újchakuraapiringa. Ménderujtsïni ambakiti ambe jorhendasïndi Antiokía anapu erachiicha. Jimbochisï sési újka kurhamarhikuarhini: ¿Janhanharhiasïni ji erachiichani ka pirenchiichani, ka sánderia orhejtsïkutiichani ‘engaksï uinhamu ánchikuarhijka paraksï Tata Diosïiri uandakuani jámani uandantani ka jorhentpini’?” (1 Tim. 5:17).

15 Jiáni enga Pablu ka imeeri kompanieruecha nirani japkia Jerusaléni, iámindu ambeksï aianguaspti Fenisia ka Samaria anapu erachiichani na enga nikuapka engaksï aianguapka Tata Diosïiri ambe imeechani engaksï no judiuepka, ka i ambe kánikua uinhaperaantaspti. Jamberiksï máru inde erachiicha imeepti engaksï jiáni sïpakuarhipka enga Estebani uándikunhapka. Májkueni úkuarhisïndi iásï engachi kurhaajka na enga Tata Diosï Jeoba újchakurani jaka aianhpikuani, ka sánderujtsïni uinhaperantasïndi jiáni engachi kómu nitamakuarhini jarhajka. Ka ini xáni ambakiti ambechi niárasïnga kurhaani tánguarhikuecharhu, kʼéri tánguarhikuecharhu, ka ístu imani eksperiensiecha jimbo engachi publikasioniicharhu arhiantajka ka pájinarhu jw.org jimbo. ¿Jánguarhintaxakichi indeni ambe míteni?

16. ¿Andisï k’éri uandanhiata máepi sirkunsisioniiri ambe?

16 Engaksï na 550 kilometru (350 miia) nípkia surisï, erachiicha engaksï Antiokía uératini nípka niárasptiksïa Jerusaléni. Lukasï uandantasïndi: “Ka engaksï na niárapkia Jerusaléni, kúnguarhikuarhu anapuecha, apostoliicha ka orhejtsïkutiichaksï kánikua sési erokaaspti, ka imeechaksï aianguaspti ambe enga xáni úpka Tata Diosï imeechani úrapariani” (Úku. 15:4). Joperu “máru kʼuiripuecha engaksï fariseuechani jingoni jámeenga ka engaksï jakajkupkia tata Jesukristuni, jauarasptiksï ka uandasptiksï: ‘Kʼuanisïndi eskaksï tatakeechani pasïri pʼikujtsïkukuauaka tsʼiuerakuarhu ka juramukuani eskaksï iáminduecha uaaka ambe enga Moisésiiri Lei arhijka’” (Úku. 15:5). Jiájkani xarharasïndi eska kʼéri uandanhiata máespka sirkunsisioniiri ambe ka jatsisptiksï para sési exeni indeni ambe para sési peentani.

“Apostoliicha ka orhejtsïkutiichaksï tánguarhintaspti” (Úkuecha 15:6-12)

17. ¿Né ka né kuenta úkuarhisïreeni kuerpu gobernanti jingoni, ka andisï sési japi eskaksï jima japiringa máru Jerusaléni anapu orhejtsïkutiicha?

17 Proverbios 13:10 uandasïndi: “Jánhastiichaksï kurhajkuarhiasïndi konsejuechani”. Ísï úparini eska i konseju na uandajka, “apostoliicha ka orhejtsïkutiichaksï tánguarhintaspti paraksï iiri ambe uandontskuarheni” (Úku. 15:6). Ióntki apostoliicha ka orhejtsïkutiichaksï jindeespti engaksï exeenga ambe úni kúnguarhikuarhu ísï eska iásï na újka Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani. ¿Joperu andiksïsï Jerusaléni anapu orhejtsïkutiicha ka apostoliicha májku kʼéri ánchikuarhieni? Jimboka eskachi na mítekia, apostoli Santiagunksï uándikuspti ka apostoli Pedru ónhakata jarhaspti ma tiempu. Ka engaksï májkueni nitamakuarhienga máteru apostoliicha, kánikua marhuasïreendi eskaksï japiringa máteru erachiicha engaksï erakukateepka paraksï sési orhejtsïkuni Tata Diosï Jeobaeri ánchikuarhitani.

18, 19. ¿Ambe uandaspi apostoli Pedru, ka ambeksï jatsipirini para kurhanguni imeecha engaksï tánguarhikuarhu japka?

18 Lukasï seguiriisïndi uandantani: “Ka engaksï na sési uandontskuarhepkia, Pedru jauaraspti ka arhiaspti: ‘Erachiicha, chájtsï míteska eska iáminduecheeri, Tata Diosïreni jíndeni orheta erakuska parani ambakiti aianhperakua aianguani no judiuechani ka imaksï niárani jakajkuni. Ka Tata Diosï, ima enga míteka ambe engaksï jatsika kʼuiripuecha imeecheeri mintsitarhu, xarhatasti eska jaiapanheantaska jimboka íntsaaska espiritu santu, ísï eskajtsïni juchantsïni na íntskuka. Ima májkueni kaasti imeechani ísï eskajtsïni juchantsïni na kámaka ka pímbinhajkuantasti imeecheeri mintsiteechani jimbokaksï mintsikaska’” (Úku. 15:7-9). Seguni eska na uandajka diksionariu ma enga kánikua mítekakeeka, uandakua griegu enga úrakuarhejka bersikulu 7 jimbo ka enga ísï tradusirikuarhijka “engaksï na sési uandontskuarhepkia”, ístu úpirindi arhikuekani eskaksï sési inbestigarispka ka uandanksï na engaksï exeenga ambe ma. Nóksï iámindu erachiicha májkueni eratsesïreendi, joperuksï kʼóru iáminduecha uékaspti sési uandontskuarheni indeeri ambe ka uandasptiksï ambe engaksï pʼikuarhereenga ka eratseni.

19 Ini uandakuecha jingoni, Pedru miátantaasïndi iáminduechani eska ima jima jarhaspka engaksï primeru kʼuiripuecha engaksï no judiuepka, pori ejemplu Korneliu ka imeeri kʼumanchikuarhu anapuecha, niárapka erakunhani espiritu santu jimbo uéxurhini 36 jimbo. Ísï jimbo, enga Tata Diosï Jeoba májkueni exeani japkia judiuechani ka ístu no judiuechani, ¿andisï no ísï úpirini kʼuiripu ma? Ístu Pedru uandaspti eska Tata Diosï Jeoba sési exesïnga enga nema kómarhijka imani jimboka mintsikasïnga tata Jesukristuni ka no jimboka kurhajchasïnga Moisésiiri Leini (Gal. 2:16).

20. ¿Andisï Pedru uandapi eskaksï máru tsʼéjkuxapka Tata Diosïni?

20 Míteparini ambe enga uandapka Tata Diosï ka na enga úrapka imeeri espiritu santuni, apostoli Pedru ísï kʼamarhukuspti: “Jimajkani, ¿andijtsïsï tsʼéjkuni jaki Tata Diosïni engajtsï ísï uanhanchatarakua ma páraani jaka jakajkutiichani, ima uananchatarakua enga no nema úka páni, ni juchaari ióntki anapu parientiicha ka nijtu jucha? Sánderu sési, jucha mintsikasïnga eskachi pʼímutanhantaska jimbokajtsïni Tata Diosï kánikua kóndentaska Jesúsini jimbo ísï eskaksï imeechajtu na pʼímutanhantaka” (Úku. 15:10, 11). Jo, imeecha engaksï kuájpini japka sirkunsisionini, afuersaksï uékasïreendi eskaksï no judiuecha úpiringa ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga ka jiniksï ni sikiera judiuecha ísï úni jarhani, jimboksïsï jukanchapti uándikunhani (Gal. 3:10). Imeechaksï jatsispti para agradesidu jarhani Tata Diosï Jeoba jingoni jimboka kánikua kóndeantaspka tata Jesukristuni jimbo. Joperuksï no ísï úxapti, jimbosï Pedru arhiapti eskaksï tsʼéjkuxapka Tata Diosïni imeecheri jángua jingoni.

21. ¿Ambeksï úspi Pablu ka Bernabé paraksï jarhuataani erachiichani exeni ambeksïsï jatsipi para úni?

21 Xarharasïndi eska ambe enga Pedru uandapka kánikua sési jarhaspka jimbokaksï iáminduecha pínasku pakaraspka. Tátsekua Pablu ka Bernabé ueenasptiksï aianguani “na enga Tata Diosï imeechani úraapka paraksï milagruechani uaani ka uánikua máteru ambe no judiuechani japarini” (Úku. 15:12). Engaksï na ini ambe kurhaapkia, apostoliicha ka ístu orhejtsïkutiichaksï listu jarhasptia paraksï iámindu ambe exeni ka paraksï imani ambe úni enga xarharapiringa ambe enga eratseenga Tata Diosï sirkunsisioniiri ambe.

22-24. a) ¿Néna májkueni úsïni Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani ísï eskaksï na úpka primeru siglurhu anapu apostoliicha ka orhejtsïkutiicha? b) ¿Nénaksï xarhatasïni kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiicha eskaksï janhanharhisïnga na enga Tata Diosï uaxastakia ambe ma?

22 Iásï, Grupu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani ístu úrasïndi Tata Diosïiri Karakatani para míteni ambesï jatsi para úni ka kurhakusïndi espiritu santu paraka uaaka úni ambe enga Tata Diosï sési exejka (Sal. 119:105; Mat. 7:7-11). Iáminduechaksï tiempu jingoni intsïnhasïndi lista ma ima ambeeri engaksï exeaka paraksï tʼuini eratsentania ka kómarhini Tata Diosïni paraka jarhuatauaka (Prov. 15:28). Ka engaksï tánguarhitini jarhajkia, i erachiicha engaksï erakukateeka somenksï úrasïndi Bibliani paraksï míteni ambeksïsï jatsi para úni ka respetu jingonksï uandasïndi ambe engaksï eratsejka.

23 Kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiichaksï májkueni úsïndi ka inde ambe kánikua sési jarhasti. Joperu ¿ambe úkuarhisïni engaksï na kʼamarajkia imeecheeri tánguarhikua ma ka nóksï úni sési pakatperani ambe ma jimbo? Enga ísï úkuarhiska, uaatiksï Beteli kurhanguarhini o máteru erachini komu sirkuitueri orhejtsïkutini. Ka enga uétarhiaka, Beteli uaati karakuni Grupuni enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani paraksï míteni ambeksïsï jatsi para úni.

24 Seguruchi jarhaska eska Tata Diosï Jeoba újchakuraasïnga imeechani engaksï janhanharhijka na enga uaxastakata jaka ambe ma imeeri kúnguarhikuarhu ka engaksï kaxumbitiika, engaksï kurhandijka ka tekaantstiini. Engachi ísï úska, Tata Diosï Jeobajtsïni pínandikua íntskuati, májku kʼérichi jauaka ka uaakachi sánderu uániini kúnguarhikuarhu. Ka ini ambechisï exeni jauaka máteru kapitulu jimbo.

b Sirkunsisioniiri pakatperakua, no jiáni úkuarhispti enga Tata Diosï Abraáni (Abráni) jingoni pakatperakua úpka. Abraániiri pakatperakua jiáni ueenaspti marhuani 1943 jimbo ante de Jesúsi, enga ima riu Éufratesini parhikupka para Kanaáni niárani, ka enga 75 uéxurhini jatiriipka. Ka sirkunsisioniiri pakatperakua ísï tátsekua úkuarhispti, 1919 jimbo ante de Jesúsi, enga Abraáni 99 uéxurhini jatiriipkia (Gén. 12:1-8; 17:1, 9-14; Gal. 3:17).

c Peeka ístu Titu nípka imeecha jingoni engaksï Jerusaléni axanhapka. Titu Grecia anapu kristianu máespti ka enga no ióni jimbo jarhuatapiringa ka pámbeni apostoli Pabluni (Gal. 2:1; Titu 1:4). I erachi no judiuespti, jimbosï ambakiti ejemplu máepti jimboka xarhataxapka eskaksï ístu no judiuecha niárapiringa erakunhani espiritu santu jimbo (Gal. 2:3).