Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

KAPITULU 10

“Uápurisï mítekuarhixaptia Tata Diosï Jeobaeri uandakua”

“Uápurisï mítekuarhixaptia Tata Diosï Jeobaeri uandakua”

Pedru petanhantaspti kárselirhu, ka nájkirukaksï no sési kánhani japka, seguiriinhaxapti aianhpinhani ambakiti aianhperakuani

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 12:1-25

1-4. ¿Ambe no sési jásï ambe nitamakuarhixapi Pedru, ka enga chá ísï nitamakuarhini japiringa ambejtsï úpirini?

 PEDRU kurhaaspti na enga kʼéri puerta ma tiámueri míkuarhentapka. Kadeneecha jingoni, tsimani Roma anapu sondaduechaksï kárselirhu pásti ónhani, jamberi Pedru kánikua no sési pʼikuarherani jati, jimboka no míteska ambeksï úkua. Ambe engajku újka exeni, jindeesti bardeechani, barrotiichani, kadeneechani ka kuáriichani.

2 Pedrunksï aiangusïndi eskaksï no sési jásï ambe úkuaka. Rei Erodesi Agripa I uandastia eska uándikuaka. a Uékasïndi kʼuiripu japarini peerani enga na nitamaakia Paskua ka aianguani eska uándikuaka Pedruni, jimboka míteska eska kʼuiripu kánikua tsípiaka ísï míteni. Pedru mítesti eska ísï uaaka eska na uandakia, jimboka uándikuskia Santiaguni, imeeri kompanieru jémbani.

3 Ima chúri ante de uándikunhani, ¿ambe eratseni japi apostoli Pedru jima pápkʼandu kárselirhu? ¿Miántapi ambe enga uandapka Jesúsi namuni uéxurhini antesi? Jesúsi arhispti eskaksï ma jurhiani, Pedrunksï jimeesïsï pápiringa nani enga ima no uékapiringa nirani, arhikuekani eskaksï jójkupiringa ka eskaksï uándikupiringa (Juanu 21:18, 19). ¿Niárapia ima jurhiatikua?

4 Ka engachi jucha ísï nitamakuarhini japiringa, ¿náchi pʼikuarherapirini? Uánikuechaksï no sési pʼikuarherapirindi ka ísïksï exeni enajkiksï nóteru ambe ma úpirinia úni. Joperuksï kristianuecha no méni eratsesïndi eskaksï nóteru uaakia orhepani uérani. Ju je exeni ambe engachi uaaka jorhenguarhini Pedrueri ambe ka máteru kristianuecheeri engaksï orhepani uérapka nájkirukaksï kánikua no sési kánhapka.

“Kúnguarhikuarhu anapuechaksï méntku kómarhijpikuxapti” (Úkuecha 12:1-5)

5, 6. a) ¿Andisï rei Erodesi Agripa I ueenapi no sési kámani kúnguarhikuani, ka ambe úspi? b) ¿Andisï tsʼéjkukua máepi para erachiicha enga Santiagu ísï uándikunhapka?

5 Eskachi na exeka máteru kapitulu jimbo, enga Korneliu ka imeeri familia niárapkaksï kristianu úkuarhini kánikua ambakiti ambeespti para Tata Diosïiri kúnguarhikua. Joperu ima judiuecha engaksï no jakajkutiipka, kánikuaksï no sési pʼikuarherapti exeni na engaksï xáni uáni judiuecha kómarhini japka Tata Diosïni no judiuecha jingoni.

6 Erodesi méntkisï jirinhakuntasïreendi néna úpirini sési pakarani judiuecha jingoni. Ísï jimbo, enga exepka ambe enga úkuarhini japka, ueenaspti no sési kaani kristianuechani. Ka “espada jimbo uándikutarkuarhispti Santiaguni, Juanueri ermanu jémbani”, jamberi mítepti eska ima jindeespka disipulu enga sánderu sési pájpereenga Jesúsini jingoni (Úku. 12:2). ¡Xáni no sési jásï tsʼéjkukua ma para kúnguarhikua! Santiagu jindeespti ima máechakua tanimu apostoliicheeri enga exepka Jesúsini ménderueni jáxentani ka ístu exeaspti máru milagruechani (Mat. 17:1, 2; Mar. 5:37-42). Santiagu ka imeeri ermanu Juanu ísïksï mítekateespti eskaksï tsípikua jingoni jámasïreenga, jimbosï Kristu ísï arhiauendi “uájpeecha engaksï ísïika komueska piritakua enga charanchijka” (Mar. 3:17). Enga Erodesi ísï uándikupka Santiaguni, erachiichaksï uarhiranchaspti erachini ma enga no sáni chéenga ka enga mintsinharhikuepka, erachiichaksï kánikua xénchasïreendi apostoli Santiaguni.

7, 8. ¿Ambeksï úspi kúnguarhikuarhu anapu kristianuecha engaksï mítepka eska Pedru ónhakata jarhaspka?

7 Ísï eska na uékeenga Erodesi, judiuechaksï kánikua tsípispti enga ísï uándikunhapka Santiagu. Ísï jimbo, Erodesi sánderu balori jukaspti ka ueenaspti no sési kámani Pedruni. Ka ísï eskachi na arhintaka ueenani jámani, ónhatarkuarhispti. Joperu ante de i ambe úkuarhini, apostoliichaksï antesi petanhantaspti kárselirhu milagru ma jimbo, ísï eskachi na exeka kapitulu 5 jimbo ini librurhu. Erodesi mítespti ini ambe, ka jimboka no uékasïreenga eska ísï úkuarhipiringa ménderu, ísï jimbosï Pedruni jupikatini jatsipti kadeneecha jingoni ka tsimani sondaduecha jingoni, ka sondaduechani peeraaspti paraksï exeni jarhani Pedruni, ka ístu 16 sondaduechani peeraaspti engaksï turnarikuarhienga paraksï exeni jarhani chúrikua ka jurhiakua paraka no sïpakuarhipiringa. Enga Pedru sïpakuarhipiringa sondaduechaksï niárapirindi uándikunhani. Enga i ambe úkuarhini japka, ¿ambeksï úpirini úni erachiicha?

8 Úkuecha 12:5 arhisïndi: “Ónhasptiksï Pedruni ka jimaksï jurajkuspti. Ka kúnguarhikuarhu anapuechaksï méntku kómarhijpikuxapti Pedruni”. Ísï jimbo, erachiichaksï sési mítespti ambe engaksï jatsipka para úni: iáminduechaksï mintsita jingoni kómarhijpikuspti ini erachini engaksï xáni xéncheenga. Enga Santiagu ísï uándikunhapka, erachiichaksï no chkétakuarhispti, nijtuksï ísï exeeni eska kómarhikua no ma ambe marhuasïnga. Ísï eskaksï imeecha, nóchi méni jatsiska para mirikurhini eska Tata Diosï Jeoba jukaparharaasïnga juchaari kómarhikuechani ka eskajtsïni mókuchintasïnga enga terukuntajka imeeri eratsekua jingoni (Ebr. 13:18, 19; Sant. 5:16).

9. ¿Ambechi jorhenguarhisïni na engaksï erachiicha kómarhijpikupka Pedruni?

9 ¿Míteskijtsï nemani enga ini ambe nitamakuarhini jaka komueska no sési kánhani, no jurajkunhani para úni juchaari ánchikuarhitani o desastre naturali ambe? Enga ísïika, mintsita jingoni kómarhijpiku je. Májkuenchi uaaka imeecha jingoni engaksï uandanhiateechani jatsiajka familiarhu, engaksï desanimadu jarhajka o engaksï tsʼéjkukuechani jatsiajka. Engachi eratsentajka sáni, seguru eskachi miáuaka erachini ma engachi jimbo uaaka kurhakuni Tata Diosï Jeobani eska jarhuataaka, imani Tata Diosï enga “kurhauajka kómarhikuechani” (Salmo 65:2). ¿No ísïiski eskachi juchajtu tsitipiringa eskaksï máteruecha kómarhipiringa juchantsïni jimbo jiáni engachi no sési nitamakuarhini japiringa?

Kómarhijpikuasïngachi erachiichani engaksï ónhakata jaka imeecheeri jakajkukua jimbo.

“Ju kókuani” (Úkuecha 12:6-11)

10, 11. Uandanta je néna petantaspi Tata Diosï Jeobaeri ánjeli Pedruni.

10 ¿Chéxapi Pedru imani ambe jimbo enga niárapiringa úkuarhinchani? Nóchi míteska, peru ambe ma enga kʼóru ísïika, jindeesti eska ima últimu chúri enga kárselirhu japka, ma agustu kʼuíxapka, nájkirukaksï tsimani sondaduecha jima japka. Achamasï máespti enga kánikua mintsinharhienga Tata Diosïni, ísï jimbosï seguru japti eska ambe uéjki enga úkuarhipiringa, Tata Diosï Jeoba sési kuájchakupirindi (Rom. 14:7, 8). Nájkiruka ísïipka, no sáni eranhaskaxapti ambe enga úkuarhipiringa. Ma repentku tʼínhesïndi kárselirhu, ka no ma kuári exesïndi eska ánjeli ma jima jarhaska, sóntku tsínharhitasïndi Pedruni, ka kadeneecha engaksï ísï xarhareenga enajkiksï no úpirini katsïkurhini, jirejiresï uéjkuraasïndi.

“Astakaksï niárapka imani puertarhu enga tiámueriipka ka enga iretarhu pájpienga ka puerta ísku mítakuarhespti” (Úkuecha 12:10).

11 Ánjeli arhispti Pedruni ambe enga meru jatsipka para úni, arhispti: “¡Jauara kókuani! [...] Jukanta kókuani takusï ambe ka jukaanta kuarhachiichani [...], Jukanta chiiti takusïni”. Ima jirejiresï ísï úspti ka tátsekua ánjeli arhispti: “Ju kókuani”. Uéntasptiksï kárselirhu ka uanokuasptiksï sondaduechani engaksï uérakua japka, sïpatikuarkuksï niáraspti puertarhu enga tiámueriipka. ¿Joperu nénaksï mítapirini? Pedru ískusï uandanhiani japti indeni jimbo, jimboka engaksï na niárani japkia, “puerta ísku mítakuarhespti”. Enga jamberi Pedru kuenta íntskukuarhepka, tʼuinksï xanharu jarhasptia. Ánjeli jimajku nóneespti, ka enga na jandiajku pakarapkia, kurhanguspti eska ambe enga úkuarhipka no jánhaskua máespka. ¡Libre jarhasptia! (Úku. 12:7-11).

12. ¿Andijtsïnisï uinhaperantajki eratsentani na enga Tata Diosï petantapka Pedruni kárselirhu?

12 ¡Kánikuajtsïni uinhaperantasïndi i járhati ejempluecha! Miátantasïndijtsïni eska Tata Diosï, imeeri xáni kʼéri uinhapikua jingoni, úsïnga pʼímutaantani imeeri marhuariichani. Nájkiruka Erodesi rei máepka enga kánikua juramukua jatsipka imani tiempu jimbo, no úspti pʼínguni Pedruni paraka xáni fásili uéntapiringa kárselirhu. Ísïisti, Tata Diosï Jeoba no méntkisï milagru ma jimbo petaantasïndi imeeri marhuariichani kárselirhu uératini, no ísï úspti Santiaguni jingoni, ka nijtu jatsipi para ísï úni Pedruni jingoni jiáni enga kumplirikuarhini japka ambe enga Jesúsi uandapka. Iásï, kristianuechachi no erokuarhisïnga eskaksï úkuarhiaka xárhati milagruecha, joperuchi seguru jarhaska eska Tata Diosï Jeoba no mójtakurhixaka, ka eska no ióni jimbo, úraaka imeeri Uájpani para pʼímutaantani uánikua kʼuiripuechani uarhikuarhu uératini, enga ísïika komueska kárseli ma (Mal. 3:6; Juanu 5:28, 29). I aiatsperakuechajtsïni íntskusïndi uinhapikua parachi orhepani uérakuani juchaari uandanhiateechani.

“Ískuksï pakareeraspti engaksï exepka” (Úkuecha 12:12-17)

13-15. a) Enga Pedru niárapka Maríeri kʼumanchikuarhu, ¿náksï pʼikuarheraspi erachiicha engaksï jima japka? b) Ixú para orhepatini, ¿ambe sánderu uandasïni libru Úkuecha? ¿Néna seguiriispi Pedru jarhuataani erachiichani?

13 Enga Pedru xanharu japka pápkʼandu eratsexapti nani nirani. Niraspti uandajpani kristianani ma enga jima no iauani irekapka, María arhinhasïreendi. Tsïndi máespti enga kánikua jatsikuarheriipka, jimboka kʼéri kʼumanchikua ma jatsikuarhespka, jimboksïsï erachiicha ueendi jima tánguarhini. María Juanueri amambeespti engaksï Markusï arhienga. I jindeesti primeru xanhari enga libru Úkuecha uandajka Markusïiri ambe, enga ísï tátsekua niárapiringa ísïini komueska Pedrueri uájpa (1 Ped. 5:13). Nájkiruka iauani chúripkia, uánikua erachiichaksï útasï Maríeri kʼumanchikuarhu jarhaspti ka mintsita jingonksï kómarhixapti. Jamberiksï Pedruni kómarhijpikuni japti paraka ima jurajkunhapiringa, joperuksï no erokuarhisïreendi eska Tata Diosï Jeoba ísï mókukuapiringa eska na úpka.

14 Pedru imani puertani kústaspti enga patiurhu pájpienga. Ka jántspiri ma niraspti kurhakuarhini enga Rode arhinheenga —i nombri griegu jimboesti ka utusï jimbo jindeesti Rosa—. No úsïreendi jakajkuni eska Pedrusï uandajpani japka. Xáni tsípispti enga mirikurhipka mítakuni ka xanharu jurajkuspti. Nirasïndi erachiichani aianguani, joperuksï no jakajkukusïndi, masi úsptiksï arhini eska ima loka jarhaspka. Rode seguiriisïndi arhiani eska ima ambe ísïiska, máruksï niárasïndi uandani eska ánjeli máeska enga Pedrueri kuenta jimbo jupka (Úku. 12:12-15). Joperu Pedru seguiriisïndi kústani astakaksï kurhakujka.

15 “Engaksï na mítakupkia, ískuksï pakareeraspti engaksï exepka” (Úku. 12:16). Xánksï tsípixapti enga jamberi Pedru jatsipka para arhiani eskaksï pínasku japiringa para úni aianguani ambe enga xáni úkuarhinchapka. Ístu arhiaspti eskaksï aiangupiringa disipulu Santiaguni ka ístu máteru erachiichani. Ka tátsekua níntaspti parakaksï Erodesiiri sondaduecha no úpiringa exentani ka paraka ima seguiriipiringa marhuakuni Tata Diosïni. Ixú para orhepatini, libru Úkuecha sánderu uandasïndia Pablueri aianhpikueri ka imeeri biajiicheeri ambe, ka ménderu Úkuecha kapitulu 15 jimbo uandasïndia Pedrueri ambe, jiáni engaksï uandontskuarhepka sirkunsisioniiri ambe. Uaakachi seguru jarhani eska nani uéjki enga ima nípka, uinhaperaantaspka erachiichani. Ka ístuchi uaaka seguru jarhani eskaksï iámindu ima erachiicha engaksï Maríeri kʼumanchikuarhu japka, nóksï méni mirikurhipti na engaksï xáni tsípipka ima chúri.

16. ¿Andichisï seguru jaki eskajtsïni Tata Diosï Jeoba kánikua kóndentaaka sánderu orhepatini?

16 Ménichani Tata Diosï Jeoba uánikua ambe íntskuasïndi imeeri marhuariichani, asta imani ambe engaksï no jamberi kurhakujka, ka úsïndi eskaksï kánikua tsípiaka. Ísïksï pʼikuarheraspti ima chúri iámindu ima erachiicha. Ka juchajtuchi májkueni pʼikuarherasïnga engajtsïni Tata Diosï Jeoba xáni uánikua kóntperateechani íntskuajka (Prov. 10:22). Ka nóteru ióni jimbo, exeakachi na enga Tata Diosï Jeoba kumpliriuaka ambe enga xáni aiatspeni jaka iámu parhakpinirhu. Iásïchi no úsïnga jamberi eranhaskani na enga xáni sési jásï ambe uaaka Tata Diosï Jeoba. Ísï jimbo, engachi no jurajkuska Tata Diosï Jeobani uaakachi iámindu ini ambe jatsini ka tsípikua jingoni irekani.

“Tata Diosï Jeobaeri ánjeli ma úspti eska Erodesi jirejiresï pʼamenchapiringa” (Úkuecha 12:18-25)

17, 18. ¿Ambe úkuarhispi enga jimbo Erodesi kʼéri ambe arhinhapka?

17 Né enga máteru ísku pakarapka imani ambe jimbo enga úkuarhipka Pedruni jingoni, jindeespti Erodesi Agripa. Kánikua ikiaxapti, jimbosï jirejiresï juramupti paraksï méntku iápurisï jámani jirinhantani Pedruni. Ka tátsekua kurhamarhiaspti sondaduechani ka “juramuspti eskaksï kastigariuapiringa”, jamberi uándikutarkuarhiapti (Úku. 12:19). Erodesi Agripa no sáni pʼamojpesïreendi. ¿Niárapirini ménisï i achamasï kastigarinhani?

18 Jamberi Erodesi kánikua kʼuratsekua jingoni pakarapti enga no úpka uándikutarkuarhini Pedruni. Joperu sóntku xékuntaspti néna sési pʼikuarherantani. Ma jurhiatikua, kʼuiripuechaksï tánguarhintaspti, ka máru kʼuiripuecha engaksï kʼéri ambeepka, uandontskuarhekusptiksï paraksï nóteru arhirperata ambe jatsinia imani jingoni, ka jimajkani, Erodesi ueenaspti arhijtsïkuani uánikua kʼuiripuechani. Lukasï uandantasïndi: “Erodesi sési xukuparhantaspti”. Istoriadori judiu Josefo uandaspti eska imeeri xukuparhakua plata jingoni sïrikukata jarhaspka, ísï jimbo jurhiateeri tʼíntskua jingoni, ima ísï meremerexesïreendi enajki diosï máepi. I achamasï enga xáni kʼéri ambe exekuarhienga, ueenaspti arhijtsïkuani kʼuiripuechani, ka jimbokaksï uékasïreenga sési pakarani imani jingoni, ueenasptiksï uinhachani: “¡No kʼuiripusï ma uandani jati, diosïsï ma uandani jati!” (Úku. 12:20-22).

19, 20. a) ¿Andisï Tata Diosï Jeoba kastigariipi Erodesini? b) ¿Nénajtsïni sési pʼikuastantasïni míteni ambe enga úkuarhinchapka Erodesi?

19 ¿Na pʼikuarherapi Tata Diosï Jeoba enga exepka indeni ambe? Jimboka imajkusï jukanchaka kʼéri ambe arhinhani. Enga Erodesi arhiapiringa kʼuiripuechani eskaksï no ísï arhini japiringa o uandani eska inde ambe no sési jarhaspka, Tata Diosï no kastigariipirindi. Joperu ísï úkuarhispti eska Proverbio na arhijka: “Ante de kʼuiripu ma no sési kʼamarhukuni, orheta ueenasïndi kʼéramakuarhini” (Prov. 16:18). “Tata Diosï Jeobaeri ánjeli ma úspti eska Erodesi jirejiresï pʼamenchapiringa”, imani achamasïni enga xáni kʼéri ambeepka “karhasïichaksï arhaspti ka ísï uarhispti” (Úku. 12:23). ¡Xáni enga no sési jásï uarhipka Erodesi! Josefo ístu uandantasïndi eska ma repentku pʼamenchaspka ka eska Erodesi mismu uandaspka eska kastigu máespka jimboka uékaspka eska ireta kʼéri ambe arhipiringa. Ístu Josefo uandantasïndi eska Erodesi sinko jurhiatikua ísï jarhaspka nóna uarhini. b

20 Ini jurhiatikuechani jimbo, ménichani ima kʼuiripuecha engaksï no ambakeka, nóksï kastigarinhasïndi. Joperu ísï úkuarhixati jimboka ‘iámu parhakpini Noambakitiiri jájki jimbo jarhaska’ (1 Juanu 5:19). Ka nájkirukaksï ísï mítetini jaka Tata Diosïiri marhuariicha, ménisïksï uandanhiasïndi engaksï exejka eska no sési ambe úkuarhisïnga. Joperujtsïni kánikua uinhaperantasïndi i járhati relatuecha, jimbokajtsïni xarhatachesïnga eska Tata Diosï Jeoba iámindu ambe exexaka, eska uaaka ambe ma, ka miátantasïndijtsïni eska ima sési úsïnga iámindu ambe (Sal. 33:5). Ka niáraati jurhiatikua enga ima iámindu ambe sési peentaaka.

21. ¿Ambe kánikua jukaparhakua ambechi jorhenguarhisïni Úkuecha kapitulu 12 jimbo, ka andijtsïnisï kánikua uinhaperantajki?

21 I relatu ísï kʼamarasïndi: “Uápurisï mítekuarhixaptia Tata Diosï Jeobaeri uandakua ka sánderu uánikua kʼuiripuechaksï jakajkuxaptia” (Úku. 12:24). Enga ísï sánderu aianhpinhani japkia, uinhaperantasïndijtsïni ka ístujtsïni miátantasïndi eska Tata Diosï Jeoba iásïjtu újchakuraxaka aianhpikuani. Eskachi na exekia Úkuecha kapitulu 12 jimbo, no solu uandantasïndi na enga apostoli ma uándikunhapka ka na enga máteru apostoli petanhantapka kárselirhu uératini. Sino sánderu jukaparhakua ambe, uandantasïndi na enga Tata Diosï Jeoba kuájchakupka kúnguarhikuani paraka seguiripiringa aianhpinhani, nájkiruka Satanási mámaru ambe úpka para pʼínguani. Ambe uéjki enga uaaka, no marhuauati ka no uaati pʼínguni (Isa. 54:17). Ísï jimbo, engachi no méni jurajkuaka Tata Diosï Jeobani ka tata Jesukristuni, jarhuajpenchi jauaka ini ánchikuarhitani úni enga no nema uaaka pʼínguni. ¿A no eskajtsïni kánikua uinhaperantasïnga i ambe? ¡Kʼéri kóntperata máesti seguiriini jarhani etsakuni ‘Tata Diosï Jeobaeri uandakuani’!

a Exe je rekuadruni “ Erodesi Agripa I”.

b Doktori ma uandasïndi eska ambe enga Josefo ka Lukasï uandapka, jindeespka pʼamenchakua ma enga arhinhajka obstruksioni intestinali enga tsʼirakueecha jimbo úkuarhijka, ménisï kʼuiripu tsʼirakuechani jiuaasïndi o jini uérekuarhiani enga kʼuiripu na uarhijkia. Máteru libru uandasïndi eska jimboka Lukasï doktoriispka, úspka sésimindu uandantani na enga xáni no sési uarhipka Erodesi.